Kansase territoorium oli Ameerika Ühendriikide territoorium, mis eksisteeris 30. maist 1854 kuni 29. jaanuarini 1861. See oli siis, kui territooriumi idaosa võeti liitu Kansase osariigina. Territooriumi loomise aluseks oli 1854. aasta Kansas–Nebraska seadus, mis andis piirivalitsusele ja sisserännanutele õigus otsustada orjuse üle populaarse enesemääramise (popular sovereignty) kaudu. See seadus lõi tingimused laialdasele poliitilisele pingele ja vägivallale, mida ajaloos tuntakse kui "Bleeding Kansas" ehk verine Kansas.
Territoorium ulatus Missouri piirist lääne poole kuni Kaljumägede tipuni. Põhja-lõunas ulatus see 37. laiuskraadist põhja kuni 40. laiuskraadini põhja. Suur osa praeguse Colorado osariigi idaosas asuvast piirkonnast oli osa Kansase territooriumist. Endise Kansase territooriumi lääneosa, Colorado territoorium, loodi 28. veebruaril 1861. aastal.
Ajalooline taust ja poliitiline konflikt
Kansase territooriumi loomine järgnes intensiivsele poliitilisele diskussioonile orjuse leviku teemal Läänes. Kansas–Nebraska seaduse järgi selginud populaarse enesemääramise põhimõte tõi piirkonda suured rühmad nii orjuse pooldajatest Missourist kui ka vabaabariiklaste aktiviste teistelt aladelt. Mõlemad pooled püüdsid kiiresti rahvastikku suurendada, et mõjutada tulevast hääletust orjuse staatuse üle.
Tõsised kokkupõrked poliitiliste rühmituste vahel ja kodanikuvägivald (tunded, rünnakud, hävitused) andsid Kansasele 1850. aastate lõpus laialdase kurikuulsuse. Suured sündmused, nagu Lecomptoni valitsuse ja Topeka vabaabariiklaste alternatiivse administratsiooni rivaalitsemine ning vaidlused konstitutsioonide üle (sh Lecompton Constitution), mõjutasid tugevalt ka föderaalse poliitika arengut ja tähendasid üht osa teepehmest, mis viis Ameerika kodusõjani.
Haldus, pealinnad ja konstitutsioonilised katsed
Territoriaalse halduse tasandil eksisteerisid nii ametlikud territooriumi asutused kui ka vastanduvad vabaabariiklaste moodustatud organid. Lecompton tõi esile proorjuselise administratsiooni ja mitmeid vastuolulisi kõnelusi föderaalse juhtkonnaga. Vabaabariiklaste organiseeritud Topeka konventsioon ja Topeka "riigivalitsus" olid otseseks vastuseks proorlane juhtimisele. Hääletuste ja konstitutsiooniliste katsete tulemusel kujunes välja mitmele kandjale alustatud riigikonstitutsioonide mitmekesisus, millest Lecompton Constitution pälvis suurt rahvuslikku tähelepanu.
Elanikkond, majandus ja põlisrahvad
Kansase territooriumile saabus suur hulk sisserändajaid nii Ida-Ühendriikidest kui ka Euroopast. Paljudest saabujatest said talunikud ja väikelinnade asutajad; lääneosas leidus ka karjakasvandusi ja hiljem kaevanduslikku tegevust. Piirkonna majandus oli valdavalt põllumajanduspõhine, kuid olulist rolli mängisid ka kaubandus- ja transporditeed, sealhulgas Santa Fe ja Oregon Trailid.
Enne euroameeriklaste saabumist ja paralleelselt nende koloniseerimisega elasid alal mitmed põlisrahvad, sh nimetatud piirkonnale nime andnud Kansa (Kaw) rahvas, samuti muud hõimud, keda paljud poliitilised otsused ja lepingud ning sundsiirdamised koondusid või survestasid lahkuma oma traditsioonilistelt elualadelt.
Riigihood ja pärand
Territooriumi idaosa nõrgemaks või tugevamaks vormiks toimunud poliitilised võitlused ja sageli vägivaldsed vastasseisud lõppesid sellega, et idaosa võeti liitu osariigina 29. jaanuaril 1861. Kansas astus liitu vabariigina (Free State), mis oli oluline samm kodusõjaeelses poliitilises tasakaalus. Lääneosa üleminek Colorado territooriumi moodustamisega 28. veebruaril 1861 muutis seniseid halduspiire ja tähendas lõplikku lõhkumist algsest territooriumist.
Kansase territooriumi periood (1854–1861) on Ameerika ajaloos märgiline näide sellest, kuidas territooriaalne koloniseerimine, demokraatlikud põhimõtted (nt populaarne enesemääramine) ja ühiskondlikud konfliktid võivad viia laiemate riiklike lahkhelideni. See aeg kujundas tugevalt Kansasest edaspidi kasvanud osariigi poliitilist ja sotsiaalset nägu ning on tähtis osa eelajaloolisest teest, mis viis Ameerika kodusõjani.
