Kansase territoorium

Kansas-Nebraska seadus

Kansase territoorium loodi Kansase-Nebraska seadusega. Kansas-Nebraska seadus sai seaduseks 30. mail 1854, millega loodi Nebraska territoorium ja Kansase territoorium. Seadusega tunnistati kehtetuks 1820. aasta Missouri kompromiss, mis tähistas vabade ja orjastatud osariikide eraldamise laiusjoont. Kansas-Nebraska seadus võimaldas Kansase territooriumi asukatel otsustada rahva suveräänsuse alusel, kas Kansasist saab vaba või orjastatud riik. Seadus sisaldas kolmkümmend seitse paragrahvi. Kansase territooriumi käsitlevad sätted moodustasid viimased kaheksateistkümne paragrahvi. Mõned märkimisväärsemad paragrahvid olid järgmised:

19. jagu

Määratleb territooriumi piirid, annab sellele nime Kansas ja sätestab, et "kui nimetatud territoorium või selle mis tahes osa võetakse osariigiks või osariikideks vastu, võetakse see liitu kas koos orjusega või ilma, nagu nende põhiseadus võib nende vastuvõtmise ajal ette näha". Lisaks nähakse ette selle edasine jagamine kaheks või enamaks territooriumiks ja selle mis tahes osa liitmine mis tahes teise osariigi või territooriumiga ning kõigi indiaanihõimude õiguste puutumatuna hoidmine, kuni need on lepinguga kustutatud (asendatud).

28. jagu

Deklareerib, et 1850. aasta põgenevate orjade seadus kehtib territooriumil täies ulatuses.

31. jagu

Asendab territooriumi valitsuse asukoha ajutiselt Fort Leavenworthis ja lubab kasutada valitsuse hooneid avalikel eesmärkidel.

37. jagu

Deklareerib, et kõik lepingud, seadused ja muud kohustused, mille Ameerika Ühendriikide valitsus on sõlminud territooriumi asustavate indiaanihõimudega, jäävad puutumatuks, olenemata käesoleva seaduse sätetest.

Sait nr JF00-072: Nebraska-Kansase osariigi piir Nebraska maakondade Thayer ja Jefferson ning Kansase maakondade Washington ja Republic ristumiskohas.

Ida väljaränne

Slaavereid pooldavad asunikud

Mõne päeva jooksul pärast Kansase-Nebraska seaduse vastuvõtmist tungisid Kansase territooriumile sajad Missouri elanikud (keda nimetati ka piirirüütliteks). Paljud valisid välja mingi maaosa ja hääletasid koosolekul või koosolekutel. Sellega taheti näidata, et selles piirkonnas on orjapõlvepoolne enamus. Tegelikult sai kumbki pool enamus tagasi ja edasi.

Juba 10. juunil 1854 pidasid Missouri elanikud Salt Creek Valley's, Fort Leavenworthist 5 km lääne pool asuvas kaubapunktis, koosoleku, kus organiseeriti "Squatter's Claim Association". Ajaleheartiklites ütlesid nad, et nad pooldavad Kansase muutmist orjastatud osariigiks, "kui see peaks nõudma, et pooled Missouri elanikud, musketid käes, sinna emigreeruksid ja isegi ohverdaksid oma elu sellise soovitava eesmärgi saavutamiseks". Ühes teises lehes hoiatasid nad: "Tõenäoliselt ei saa abolitsionistid katkestada, kui nad asustavad end põhja pool neljakümnendat laiuskraadi, kuid lõuna pool seda joont ja Kansase territooriumi piires ei pea nad jalga laskma. Nende institutsioonide rajamise on otsustanud rahvas, kes elab selle naabruses, ja ausus sunnib meid vastavalt sellele nõu andma."

Free-Staters

Pika arutelu ajal enne Kansas-Nebraska seaduse vastuvõtmist oli juba alustatud vabadest osariikidest pärit väljarändajate planeerimist territooriumile elama asumiseks. Suurim sel eesmärgil loodud organisatsioon oli Eli Thayeri korraldatud New England Emigrant Aid Company. Alates 1854. aastast voolas territooriumile väljaränne vabadest osariikidest, sealhulgas Uus-Inglismaalt, Iowast, Ohiost ja teistest Kesk-Lääne osariikidest. Neid väljarändajaid nimetati vabakodanikeks. Kuna Missouri elanikud olid nõudnud suurt osa piirile kõige lähemal asuvast maast, olid Free-Staters sunnitud rajama asulaid kaugemale Kansase territooriumile. Nende hulgas olid Lawrence, Topeka ja Manhattan.

Abolitionistid

Abolitsionistid, nagu ka vabameelsed, ei tahtnud, et Kansasist saaks orjastatud riik. Nad tahtsid vabaneda orjusest lõplikult Ameerika Ühendriikides. Abolitionistid uskusid ka, et "kõik inimesed on loodud võrdseks". Erinevalt Free-Statistidest soovisid nad mustanahalistele võrdseid õigusi. Ametlik Free-State'i liin toetas ideed, et kõik mustanahalised tuleks Kansase osariigist välja jätta. Kuigi neil endil ei olnud orje, oli enamik neist eelarvamustega mustanahaliste suhtes, uskudes rahva arvates, et nad on alamaadsed. Enamik asunikke näis soovivat vaba maad ainult valgetele inimestele. Lõpuks sõlmisid nad kompromissi Free-Statsiga, et takistada orjapidamist Kansases.

1855. aasta Coltoni Nebraska ja Kansase territooriumide kaardi esimene väljaanne

Esimesed territoriaalsed määramised

Esimesed territoriaalsed ametissenimetamised toimusid juunis ja juulis 1854. President Franklin Pierce'i määratud ametnikud. Nad kinnitati Ameerika Ühendriikide senati poolt. Esimene kuberner oli demokraat Andrew Horatio Reeder. Reeder oli täielikult orjapõlvemeelsete lõunamaalaste poolehoidja. Ta andis ametivande 7. juulil 1854 Washingtonis. Ta saabus Kansasesse sama aasta 7. oktoobril. Reederist sai üks aktiivsemaid maaspekulante territooriumil. Selle huvide konflikti tõttu vallandas president Pierce ta lõpuks 1855. aastal kuberneri ametist.

Territoriaalse seadusandja valimine

30. märtsil 1855 sisenesid "piirirüütlid" Missouri osariigist Kansasesse territooriumi esimeste seadusandlike valimiste ajal ja hääletasid orjameelse territoriaalse seadusandliku kogu poolt. Seda nimetati "Bogus Legislature'iks", sest valimispettuse kohta esitati laialdasi väiteid. Ühes valimisringkonnas, tulevases Riley maakonnas, võitsid orjapidamisvastased kandidaadid.

Seadusandliku kogu esimene istungjärk peeti Pawnee's, Kansases (tänapäeva Fort Riley territooriumil) kuberner Reederi palvel. Ta valis selle koha mitmel põhjusel, millest mitte kõige vähem tähtis oli see, et ta oli linna investor. Kahekorruseline kivihoone seisab siiani ja on avalikkusele avatud kui Kansase esimene territoriaalne pealinn. Hoone jäi seadusandliku kogu asukohaks viieks päevaks 2.-6. juulini 1855, seejärel kolis ta Missouri lähedal asuvasse Shawnee metodisti misjonisse.

Territoriaalse seadusandliku kogu viimane õigusakt oli Betaania õdede kolledži põhikirja heakskiitmine. See toimus 2. veebruaril 1861 - neli päeva pärast seda, kui James Buchanan kirjutas alla kongressi seadusele, millega Kansas ametlikult liitus liiduga.

James H. Lane liitus 1855. aastal vabade riikide liikumisega ja sai Topeka konstitutsioonilise konvendi presidendiks 23. oktoobrist kuni 11. novembrini 1855. aastal. Hiljem oli ta "Jayhawkerite" juht. Esimene vabariiklik massikogunemine toimus Lawrence'is 8. juuni 1855. aasta õhtul. Missouri elanikke süüdistati valijapettuses, valimiskastide täitmises ja "võltsseadusandluses", mis ei esinda selle territooriumi seaduslikke valijaid.

Väideti, et mõned Missouri elanikud olid kasutanud vägivalda Kansase territooriumi elanike isikute ja vara suhtes. Lepiti kokku, et Kansas peaks olema vaba riik. Samuti, et Missouri elanikud olid Kansase hilisematel valimistel jämedalt rikkunud vabade inimeste valimisõigust ja õigusi. Samuti süüdistati neid rahva suveräänsuse rikkumises. Osalejad ei tundnud end kohustatud järgima ebaseaduslikus seadusandluses vastuvõetud seadusi.

Bleeding Kansas

Kansase-Nebraska seaduse vastuvõtmisele järgnenud vägivaldset perioodi nimetatakse Kansase veritsemiseks. Missouri orjapõlvepoolsed tormasid maad nõudma ja nõudsid, et osariigist saaks orjastatud osariik. Vabadussõjalased ja abolitsionistid voolasid Kansasisse Uus-Inglismaalt, Ohiost, Iowast ja teistest kesklääne osariikidest. Lühikese aja jooksul ületasid nad orjapidamise pooldajate arvu. Kui aga Kansase territooriumil toimusid valimised, hõivasid relvastatud ruffiitide rühmitused valimisjaoskonnad. Nad takistasid vabade riikide meestel hääletamast ja andsid ebaseaduslikke hääli. Vägivalda oli mõlemal poolel. Piirirüütlid tegelesid ka üldise vägivallaga Vaba Riigi asunduste vastu. Nad põletasid talusid ja mõrvasid mõnikord Vaba Riigi mehi. Ruffians ründasid kahel korral Lawrence'i, Kansase osariigis, mis oli Vaba Riigi pealinn. detsembril 1855 piiras väike armee, mis koosnes peamiselt Border Ruffians'ist, Lawrence'i, kuid see tõrjuti tagasi. (See oli "Wakarusa sõja" peaaegu veretu kulminatsioon.) 21. mail 1856 vallutas veelgi suurem piirirüütlitest ja orjameelsetest Kansanlastest koosnev vägi Lawrence'i, mille nad rüüstasid. Kättemaksuks panid John Brown ja 7 tema järgijat toime Pottawatomie veresauna. Selle intsidendi käigus tirisid Brown ja tema järgijad viis relvastamata meest ja poissi oma majadest välja ning mõrvasid nad mõõkade, püsside ja noaga. See ainult suurendas vägivalda, mis viis Osawatomie lahinguni, kus Osawatomie abolitsioniste rünnati ja linn põletati.