Kes olid Border Ruffians? Missouri orjapooldajad ja "Bleeding Kansas"
Avasta, kes olid Missouri Border Ruffians — orjapooldajate relvastatud rühmitus, nende vägivald "Bleeding Kansas'is" ja mõju Ameerika kodusõja puhkemisele.
Border Ruffians olid orjapõlve pooldavad aktivistid Missouri orjariigist. Aastatel 1854–1860 ületasid nad osariigi piiri Kansase territooriumile, et sundida seal orjuse vastuvõtmist. Seda nime kasutasid Kansase vabameelsed ja abolitsionistid kogu põhjas. Relvastatud ruffiidid sekkusid territoriaalsetele valimistele ja ründasid Free-State'i asulaid. Sellest vägivallast sai alguse väljend "Bleeding Kansas". Ruffians aitas kaasa sektsioonidevaheliste pingete suurenemisele ja aitas kaasa Ameerika kodusõja puhkemisele.
Border Ruffians ei olnud ühtne sõjaväeline organisatsioon, vaid pigem rühm Missouri maaomanikke, endisi teenrid ja poliitilisi aktiviste, kes organiseerisid ratsarühmi ja kambasid. Nad olid tavaliselt orjapooldajate partei ja huvigruppide toetajad – eesmärgiks oli hoida Kansast orjariigina või vähemalt takistada selle vabaosariiks saamist. Piiri ületamine ja osavõtt valimistest oli osa strateegiast, et mõjutada territoriaalseaduseid ja määrata, kas Kansases kehtiks orjus või vabadus.
Taust ja põhjused
Border Ruffiansi tegevus oli otseselt seotud 1854. aasta Kansas–Nebraska seadusega, mis kehtestas printsiibi, et territooriumide elanikud (popular sovereignty) otsustavad ise orjuse küsimuse. See tühistas paljuski seni kehtinud Missouri kompromissi piiranguid ning tekitas võitluse nende vooruste ja huvide vahel. Missouri elanikud kartusid, et vabariik Kansases muudaks osariigi majanduslikku ja poliitilist mõjuvõimu piirnevatele slaavikidele ning püüdsid neid hirme valimisväljaastumiste ja survestamisega realiseerida.
Meetodid ja tegevused
- Ruffians kasutasid häälepetmist: nad sõitsid Missourist Kansase valimiskohale, registreerisid või hääletasid kohalike tulemusena ja naasid koju.
- Intimidatsioon ja vägivald: nad ähvardasid, rüüstasid, põletasid ja mõnikord tapsid abolitsioniste ja nende toetajaid.
- Rünnakud asulate ja trükikodade vastu: tuntud on näiteks rünnakud kohtadesse, kus vabariiklased või abolitsionistid tegutsesid, mille tagajärjel tekitasid sügavat viha ja vastasseisu.
- Paramilitaarne organiseeritus: kuigi formaalne juhtkond puudus, toimetati sageli organiseeritult rühmitustena, kellel olid selged poliitilised eesmärgid.
Konflikti eskaleerumine ja vastureaktsioonid
Border Ruffiansi ja nende rünnakute vastu tekkisid Kansases vastasrühmitused — nii kohalike vabameelsete relvastatud üksused kui ka põhjast saabunud abolitsionistlikud vangutajad (nt "Jayhawkers"). Vägivald muutus osariigisiseseks kodusõjaks: rünnakud vallutuste, tapmiste ja kättemaksuaktide jadana tekitasid ala kiiresti ebastabiilseks. Kuigi Ruffians püüdsid mõjutada seadusloomet ja ühiskondlikku meeleolu, vallandas see ka julge vastupanu, mille tuntumateks episoodideks olid sarjad vägivaldseid kokkupõrkeid 1850. aastate keskel.
Tagajärjed ja ajalugu
Border Ruffiansi tegevus süvendas lõhet Põhja ja Lõuna vahel. Kansase territooriumi verised konfliktid – kogutult tuntud kui "Bleeding Kansas" – muutusid märgilisteks sündmusteks, mis näitasid, kui purustav võib olla poliitilise vaenu militariseerumine. Kuigi ruffians ja teised orjapooldajad püüdsid Kansase orjapoolseks muuta, jäi piirkond lõpuks vabaks ja 1861. aastal liitus Kansas USA osariigina vabadusega. Samuti kinnitas see konflikt riiklikul tasandil, et kompromissid orjuse küsimuses olid lõplikult muutunud ebatõhusaks ning olukord viis suurema, riikliku relvastatud konfliktini — Ameerika kodusõjani.
Historiseerides nähakse Border Ruffiansi kui näidet sellest, kuidas lokaalsed rahutused ja poliitilised pommitamised võivad muutuda laiemateks konfliktideks. Nende tegevus on tihti mainitud osana 1850. aastate poliitilisest radikaliseerumisest, mis murdis rahumeelseid kompromisse ja kiirendas lõplikku riiklikku vastasseisu.
Benjamin Stringfellow oli kurikuulus piirivalvur. Ta väitis avalikult, et Missouri elanikud peaksid hääletama Kansase territoriaalsetel valimistel, et muuta see orjameelseks.
Taust
Ainult mõned piirirüütlid olid tegelikult orjade omanikud. Enamik neist oli lihtsalt liiga vaene. Nende motiiviks oli viha põhjamaalaste ja abolitsionistide vastu. Ruffians'i ajendas selliste juhtide retoorika nagu USA senaator David Rice Atchison Missouri osariigist, kes nimetas põhjamaalasi "neegrivarasteks" ja "abolitsionistlikeks türannideks". Ta julgustas Missouri elanikke kaitsma orjuse institutsiooni "bajoneti ja verega" ning vajaduse korral "tapma iga kuradi abolitsionisti oma piirkonnas".Iroonilisel kombel ei olnud enamik Kansase vabariigi mehi abolitsionistid. Nad olid vastu kas vabade mustanahaliste või orjade kohalolekule. "Me ei taha orje ega neegreid", oli 1854. aastal ühe abolitsionisti poolt teatatud valitsev arvamus. Lisaks sellele raskendas nii Kansani kui ka Missouri võitlejate rühmituste kohalolek piirkonnas piiril asuvatele peredele neutraalsuse säilitamist.
Nende osa "Bleeding Kansases"
Kansase territoorium loodi 1854. aasta Kansas-Nebraska seadusega. Selle seadusega tunnistati kehtetuks 1820. aasta Missouri kompromiss. Kansas-Nebraska seadusega kehtestati rahva suveräänsuse doktriin. See tähendas, et Kansase rahvas otsustab orjuse küsimuse üle. Sel ajal olid paljud (tõenäoliselt enamik) Kansase asunikud orjanduse vastu. Orjanduse pooldajad olid aga kindlalt otsustanud, et nad saavad oma tahtmise, ükskõik, mis ka ei juhtuks. Kui Kansase territooriumil toimusid valimised, hõivasid relvastatud rüütlirühmitused valimiskohti. Nad takistasid vabariikide mehi hääletamast ja andsid ebaseaduslikke hääli. 29. novembril 1854 valisid piirirüütlid kongressi orjapõlvepoolse territoriaalse esindaja. 30. märtsil 1855 valisid ruffiidid orjameelse seadusandja. Nendest meetmetest hoolimata kolis Kansasisse palju rohkem vabariigi asunikke kui orjameelsed asunikud. 1857. aastal tegid Kansase orjameelsed asunikud ettepaneku Lecomptoni põhiseaduse kohta tulevase Kansase osariigi jaoks. Ruffians püüdsid Lecomptoni põhiseaduse vastuvõtmist saavutada täiendavate pettuste ja vägivallaga. Kuid selleks ajaks oli seal juba liiga palju vabameelseid.Piirirüütlid tegelesid ka üldise vägivallaga vabariigi asunduste vastu. Nad põletasid talusid ja mõrvasid mõnikord vabariigi mehi. Ruffians ründasid kahel korral Lawrence'i, Kansase osariigis, mis oli vabade riikide pealinn. detsembril 1855 piiras väike armee, mis koosnes peamiselt Border Ruffians'ist, Lawrence'i, kuid see tõrjuti tagasi. (See oli "Wakarusa sõja" peaaegu veretu kulminatsioon.) 21. mail 1856 vallutas veelgi suurem piirirüütlitest ja orjameelsetest Kansanlastest koosnev vägi Lawrence'i, mille nad rüüstasid. Kättemaksuks panid John Brown ja 7 tema järgijat toime Pottawatomie veresauna. Selle intsidendi käigus tirisid Brown ja tema järgijad viis relvastamata meest ja poissi oma majadest välja ning mõrvasid nad mõõkade, püsside ja noaga. See pani aluse vägivallale.
Küsimused ja vastused
K: Kes olid piirivalvurid?
V: Border Ruffians olid orjapidamise pooldajad Missouri orjastatud osariigist, kes ületasid osariigi piiri Kansase territooriumile, et seal orjapidamise vastuvõtmist peale suruda.
K: Miks nimetati neid Border Ruffians'iks?
V: Kansase vabariiklased ja abolitsionistid kogu põhjas nimetasid neid Border Ruffians'iks.
K: Mida tegid Border Ruffians Kansase territooriumil?
V: Border Ruffians sekkusid territoriaalvalimistesse ja ründasid vabariikide asulaid.
K: Millest tuleneb väljend "Bleeding Kansas"?
V: Border Ruffians'i poolt põhjustatud vägivallast sai alguse fraas "Bleeding Kansas".
K: Millised olid Border Ruffians'i tegevuse tagajärjed?
V: Border Ruffians'i tegevus aitas kaasa sektsioonidevaheliste pingete suurenemisele ja aitas kaasa Ameerika kodusõja puhkemisele.
K: Millal tegutsesid Border Ruffians Kansase territooriumil?
V: Border Ruffians tegutses Kansase territooriumil aastatel 1854-1860.
Küsimus: Kas Border Ruffians olid orjandus- või orjapidamisvastased aktivistid?
V: Border Ruffians olid orjapoliitika pooldajad.
Otsige