Motivatsioon: mõiste, tüübid, põhjused ja tähtsus psühholoogias

Avasta motivatsioon: mõiste, tüübid, põhjused ja roll psühholoogias. Mõista, mis ajendab käitumist — alates põhivajadustest kuni pikaajaliste eesmärkideni.

Motivatsioon on oluline osa inimese psühholoogiast. See ärgitab inimest tegutsema soovitud eesmärgi nimel. See on liikumapanev jõud, mis soodustab tegutsemist. Näiteks nälg on motivatsioon, mis tekitab soovi süüa. "Motivatsioon on käitumise ergastaja". Motivatsioon on tegevuse eesmärk või psühholoogiline põhjus.

Loomade puhul on motivatsiooni põhjuseks põhivajadused: vajadus toidu, vee, soojuse, turvalisuse, paaritumise, poegade kaitsmise, territooriumi kaitsmise, valu ja ohu eest põgenemise järele... Ajend neid asju teha on instinktiivne, kaasasündinud ja asjaolude poolt esile kutsutud.

Inimeste puhul, kelle vaimne elu on palju keerulisem, on motivatsioon keerulisem. On selge, et inimesed tunnevad vajadust toidu ja vee järele, väldivad valu jne. Kuid nad on võimelised omama ka pikaajalisi plaane, mida on raskem mõista.

Mis on motivatsioon täpsemalt?

Motivatsioon hõlmab nii sisemisi soove ja vajadusi kui ka väliseid stiimuleid, mis suunavad ja hoiavad käitumist. See sisaldab kolme peamist komponenti: siht (mille nimel tegutsetakse), energiat (kui palju pingutust inimene panustab) ja püsivust (kui kaua tegevus jätkub). Motivatsioon võib olla hetkeimpulsist tulenev või pikaajaliselt suunatud planeerimine.

Motivatsiooni tüübid

• Sisemine (intrinsic) motivatsioon – tegevus ise on rahuldust pakkuv (näiteks huvi, loovus, enesearendamine).
• Väline (extrinsic) motivatsioon – tegevust juhib väljast tulev tasu või karistus (raha, tunnustus, hinded, karistus).
• Bioloogiline/instinktuaalne motivatsioon – põhivajadustest tulenev (nälg, janu, seksuaalne tung).
• Sotsiaalne motivatsioon – kuuluvuse, tunnustuse või sotsiaalsete normide järgimise ajend.
• Eesmärgipõhine ja enesemääramise motivatsioon – eesmärkide seadmine ning enesejuhtimine ja kontroll oma tegude üle.

Põhjused ja mehhanismid

Motivatsiooni põhjustavad nii bioloogilised vajadused kui ka kognitiivsed protsessid: ootused, väärtused, uskumused, emotsioonid ja varasemad kogemused. Mõned olulised mehhanismid:

• Draivireduktiivsed mehhanismid: bioloogilised vajadused tekitavad pinge, mida käitumisega vähendatakse (nt söömine nälja puhul).
• Tasu ja karistuse mehhanismid: käitumist tugevdavad või nõrgendavad tagajärjed.
• Kognitiivsed hinnangud: inimese ootused (kas ma suudan?) ja väärtus (kas see eesmärk on tähtis?) mõjutavad motivatsiooni.

Mõned tuntud teooriad

• Maslow’ vajaduste hierarhia: põhivajadustest eneseteostuseni – motivatsioon liigub madalamatest kõrgemate vajaduste suunas.
• Draiviteooria: rõhutab bioloogiliste ajendite vähendamist.
• Tugevduste ja käitumise teooriad: õppimine ja konditsioneerimine selgitavad, kuidas preemiad ja karistused suunavad käitumist.
• Ootuse–väärtuse mudel: motivatsioon sõltub sellest, kui tõenäoliseks inimene hindab edu ja kui väärtuslikuks ta selle peab.
• Autonoomia ja ise määramise teooria (Self-Determination Theory): rõhutab autonoomia, kompetentsi ja seotud olemise tähtsust sisemise motivatsiooni toetamisel.

Motivatsiooni tähtsus psühholoogias

Motivatsiooni uurimine aitab selgitada, miks inimesed käituvad nii nagu käituvad, kuidas saavutada eesmärke, kuidas muuta harjumusi ning kuidas toetada õppimist ja töösooritust. Psühholoogia rakendustes on motivatsioon kriitiline element nii hariduses, töökeskkonnas, spordis kui ka teraapias ja käitumismuutustes.

Kuidas motivatsiooni mõõdetakse?

• Enesehinnangulised küsimustikud – motivatsiooni skaalad ja intervjuud.
• Behavioraalsed mõõdikud – pingutuse tase, ülesande jätkamine, valikute analüüs.
• Füsioloogilised markerid – südametegevus, hormoonid, neuropsühholoogilised uuringud (nt aju aktiivsus).

Kuidas motivatsiooni suurendada?

• Seada selged, saavutatavad ja mõõdetavad eesmärgid.
• Pakkuda regulaarset tagasisidet ja tunnustust.
• Suurendada autonoomiat ja valikuvõimalusi, et tõsta sisemist motivatsiooni.
• Arendada oskusi ja tunnetada pädevust läbi sobiva väljakutse–oskuse tasakaalu.
• Kasutada sobivaid väliseid stiimuleid (tasud, preemiad) ilma sisemist motivatsiooni täielikult asendamata.
• Eemaldada takistusi ja vähendada segajaid (nt väsimus, stress, segavad keskkonnatingimused).

Rakendused ja näited

• Õpetajad kujundavad õppetunde nii, et õpilased näeksid eesmärke ja saaksid tagasisidet, et motiveerida õppima.
• Tööandjad kasutavad eesmärgistamist, tunnustust ja arenguvõimalusi töötajate motiveerimiseks.
• Teraapias keskendutakse motivatsiooni tugevdamisele käitumismuutuste elluviimiseks (nt suitsetamisest loobumine, füüsiline treening).
• Spordipsühholoogias kasutatakse eesmärgiseadmist ja visualiseerimist sportlase pühendumuse suurendamiseks.

Kokkuvõte

Motivatsioon on mitmetahuline nähtus, mis hõlmab nii bioloogilisi ajendeid kui ka keerukaid kognitiivseid ja sotsiaalseid protsesse. Selle mõistmine on oluline nii teaduslikult kui ka praktiliselt: see aitab kujundada tõhusamaid õppe-, töö- ja ravimeetodeid ning toetada inimeste püsivat eesmärgipärast tegutsemist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on motivatsioon?

K: Mis on motiiv?

K: Mida teeb motivatsioon?

K: Miks on motivatsioon oluline?

K: Mis põhjustab loomadel motivatsiooni?

K: Mis on erinevus loomade ja inimeste motivatsiooni vahel?

Otsing