Pottawatomie veresaun 1856 — John Browni rünnak Kansases
Põhjapanev ülevaade Pottawatomie veresaunast 1856: John Browni vägivaldne rünnak, taust, ohvrid ja mõju "veritsevale Kansasele" Ameerika ajaloos.
Pottawatomie veresaun leidis aset 24. mai 1856. aasta öösel. John Brown ja hulk vabatahtlikke vabameelseid ründasid ja mõrvasid viis meest väikeses asulas Pottawatomie Creeki ääres Manhattani lähedal Kansases. Tapmised olid eriti julmad. Ükshaaval tiriti asakanikud oma kodudest välja ja häkeldati surnuks mõõkadega ning lasti maha. Ohvrid olid orjapidamise poolt, kuid ei olnud ise orjaomanikud. Mõrvad olid vastuseks orjameelsetele Missouri piiriäärsetele rüüstajatele, kes kolm päeva varem põletasid ja rüüstasid Lawrence'i Kansases. See juhtus vaid kaks päeva pärast Massachusettsi senaatori Charles Sumneri kepikõverdamist Ameerika Ühendriikide senati saalis. Pottawatomie veresaun oli üks paljudest Ameerika kodusõjale eelnenud veristest episoodidest Kansases. See tähistas ajastu algust, mida nimetatakse "veritsevaks Kansasiks".
Taust
Keskel 1850ndatel tekitas Kansas–Nebraska seadus (1854) olukorra, kus uutes territooriumides pidi küsimus orjandusest lahtima määrama kohalik "rahva enamus" ehk popular sovereignty. See kutsus piirkonda nii orjapidamise pooldajaid kui ka vastaseid immigrante ja relvastatud rühmi, mis tekitas pingeid ja vägivallaepisoode. Piiriäärsed rühmitused Missourist korraldasid sissetungi ja rüüsteid, et mõjutada Kansaseseelanike poliitilist koosseisu, mida peegeldab ka Missouri rühmituste rünnak Lawrence'i vastu.
Rünnaku käik
John Browni juhtimisel tegutses väike relvastatud rühm abolitioniste ja Brown'i pereliikmeid. Öisel rünnakul jäid ohvriks viis meest, keda Brown ja tema kaaslased pidasid aktiivsete orjameelsete toetajatena. Rünnak toimus organiseeritud ja sihitud kujul: mehed viidi majadest välja ja tapeti vägivallaliselt. See oli karmi ja sihitud kättemaksuna, mis mõjutas tugevalt kohalikku ja riiklikku avalikku arvamust.
Tagajärjed
Rünnaku järel kasvas vastastikune vaat et sõjakus Kansases veelgi. John Brown põgenes piirkonnast ega saanud kohe kohtu alla antud piiramistega kokku puutuda; sündmus tegi temast rahvusvaheliselt tuntud, kuid samas äärmiselt polariseeriva figuuri. Mõned abolitionistid pidasid teda vapraks vabadusvõitlejaks, teised ja enamik konservatiivsemaid hääli nimetasid teda veresauna ja terrorismiga tegelevaks ründajaks. Politiseeritud ja verised kokkupõrked Kansases aitasid veelgi teravdada lõhet Põhja ja Lõuna vahel, mis lõpuks viis Ameerika kodusõjani.
Pärand ja tõlgendused
Pottawatomie veresaun on ajaloolaste seas jätkuvalt vaidlusalune teema. Sündmust käsitletakse nii kui julma kättemaksu ühelt poolt ja radikaalse vabadusvõitluse katsena teiselt poolt. See juhtum ning sellele järgnenud episoodid — sealhulgas Charles Sumneri rünnak ja Lawrence'i hävitamine — jäävad sümboliteks ajastule, mida nimetatakse veritsevaks Kansasiks. John Browni hilisem tegevus, sh 1859. aasta Harperi Ferry rünnak, süvendas tema kuulsust kui nii kangelaslikuks kui ka äärmuslikuks kujutatud tegelaseks Ameerika mälu- ja poliitilises diskursuses.
Kuigi Pottawatomiega seotud faktid on hästi dokumenteeritud, jääb sündmuse tõlgendamine ajaloolase, poliitikute ja avalikkuse vahel vastuoluliseks — see annab esemelise näite sellest, kuidas vägivaldiku eesmärgi ja moraali hindamine sõltub kontekstist ja vaatenurgast.
Taust
Territoorium
1854. aastal tühistati Kansas-Nebraska seadusega Missourikompromiss, mis piiras orjanduse laienemist Ameerika Ühendriikides. Rahvusliku suveräänsuse doktriinile tuginedes lubas föderaalvalitsus, et orjaküsimuse otsustaksid Kansase territooriumi asukad. Rahvahääletuse teel otsustasid seal elavad inimesed, kas Kansasist saab "orjastatud riik" või "vaba riik" (orjandusest vaba). Kansasisse voolasid nii orjapõlve pooldavad missouristid, vabariiklased kui ka abolitsionistid. Peagi pidasid eri pooled oma valimised ja moodustasid kaks vastandlikku territoriaalvalitsust. Mais 1856 rüüstas orjapoliitikute purjus rahvahulk Lawrence'i linna. Brown oli selle peale vihane ja tahtis kättemaksu.
John Brown
Brown oli sügavalt religioosne mees, kes rääkis oma arvamust. Abolitsionistina pidas ta orjapidamist mis tahes kujul ebamoraalseks. Ta sai 20 last ja kolis koos oma naisega Kansase territooriumile, et pidada sõda orjuse vastu. Ta saabus 7. oktoobril 1855, et aidata mitmel oma pojal, kes olid juba seal, maavaldusi rajada. Teel sai ta teistelt abolitsionistidelt raha ja ostis suure hulga relvi ja mõõku võitluseks, mille tulevasest tulekust ta oli kindel. Ta oli varemgi sõna võtnud lõunapoolsete istanduste vastu ja nõudnud orjapüüdjate hukkamist. Kansas, arvas ta, oleks ideaalne koht oma sõnade elluviimiseks.
Kui Lawrence'i linn rüüstati, muutus Brown äärmiselt vihaseks. Ta ei saanud aru, miks Lawrence'i rahvas ei otsustanud võidelda. Ta otsustas, et tema ja tema järgijad maksavad Lawrence'i rüüstamise eest kätte.
Veresauna
24. mai 1856. aasta öösel suundus Brown koos seitsme kaaslasega Pottawatomie Creeki orjameelsesse linna. Nad olid relvastatud mõõkade ja püssidega. Ükshaaval tõmbasid Brown ja tema järgijad ohvrid oma voodist välja ja mõrvasid nad. Nad ründasid kolme erinevat talumajapidamist.
James Doyle ja kaks poega tiriti oma majast välja ja häkeldati surnuks. Proua Doyle, tema tütar ja 14-aastane poeg ei saanud surma. Järgnevalt läksid nad Alan Wilkinsoni talusse, kus ta võeti "vangi". Tema haige naine ja kaks last palusid Brownil teda mitte tappa. Browni mehed võtsid tema püssid ja kaks sadulat, kuid jätsid Wilkinsoni ellu. James Harrisele kuulus kolmas maja, mida Brown sel ööl külastas. Seal elasid Haris, tema naine ja väike laps ning veel kolm meest. Browni mehed tapsid ühe mehe, William Shermani, ja võtsid seejärel nende relvad, sadula ja ühe hobuse. Browni järgijate hulka kuulus neli tema poega, kes kõik väitsid hiljem, et Brown ise ei mõrvanud tegelikult kedagi. Kuid ta oli juht ja ta tegi kõik otsused selle kohta, kes jääb ellu ja kes sureb. Nad pesid vere oma kätelt ja mõõkadelt ojas ja läksid siis koju. Ühtegi tapjat ei võetud kunagi vastutusele.
Aftermath
Pärast veresauna algatasid orjapõlvepoolsed jõud jahi Browni järele. Nad hävitasid Brownide vara ja Browni poeg Frederick lasti maha. Brown põgenes Kansasist ja põgenes põhja poole. Lawrence'i rüüstamine ja Pottawatomie veresaun alustasid koos Kansases kodusõda. Brown saavutas riikliku tähelepanu ja kuulsuse abolitsionistide seas. Ta suutis koguda mehi ja relvi teise "salajase missiooni" jaoks; John Browni rüüsteretk Harpers Ferryle.
1859. aasta novembris, kui Brown ootas oma hukkamist Harpers Ferry rüüsteretke eest, sai ta kirja. See oli Mahala Doyle'ilt, kelle abikaasa ja kaks poega Brown tappis:
| “ | John BrownSirEhkki NB: minu poeg John Doyle, kelle elu ma palusin (sinult), on nüüdseks täiskasvanud ja soovib väga olla Charlestonis sinu hukkamise päeval, oleks kindlasti seal, kui tema võimalused seda lubaksid, et ta saaks köit sinu kaela ümber keerata, kui tarkus seda lubaks | ” |
Viide
1. ↑ 1.01.11.21.31.41.51.61.71.81.9"John Brown ja Pottawatomie tapmised". Ameerika uuringud. University of Virginia. Välja otsitud 19. juuni 2016.
2. ↑ 2.002.012.022.032.042.052.062.072.082.092.10 "31d. Pottawatomie Creeki veresaun". Verine Kansas. US History.org. Välja otsitud 19. juuni 2016.
3. ↑ Chris Rein. "Pottawatomie Massacre". Kodusõda läänepiiril. Välja otsitud 19. juuni 2016.
4. ↑ "4.04.14.2Pottawatomie veresaun". Ameerika kogemus. PBS/WGBH Educational Foundation. Välja otsitud 19. juuni 2016.
5. ↑ "Abolitionistlik liikumine". HistoryNet.com. Välja otsitud 15. juuni 2016.
6. ↑ "6.06.1Bleeding Kansas". Kansase Ajaloo Selts. Välja otsitud 12. juunil 2016.
7. ↑ "7.07.17.27.3Pottawatomie Creeki veresaun". History Today, Ltd. Välja otsitud 19. juunil 2016.
8. ↑ 8.08.18.28.38.48.5Orjus Ameerika Ühendriikides: A Social, Political, and Historical Encyclopedia, Vol I, ed. Junius P. Rodriguez (Santa Barbara, CA: ABC-CLIO, 2007), lk 422.
9. ↑ "9.09.1Pottawatomie veresaun". Täiesti ajalugu. Välja otsitud 19. juuni 2016.
10. ↑ "10.0"10.1Veritsev Kansas" ja Pottawatomie veresaun, 1856". The Gilder Lehrman Institute of American History. Välja otsitud 19. juunil 2016.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millal toimus Pottawatomie veresaun?
V: Pottawatomie veresaun juhtus 24. mai 1856. aasta öösel.
K: Kes osalesid Pottawatomie veresaunas?
V: Pottawatomie veresaunas osalesid John Brown ja mitmed vabatahtlikud vabameelsed.
K: Mitu meest hukkus Pottawatomie veresauna käigus?
V: Pottawatomie veresaunas hukkus viis meest.
K: Mis oli Pottawatomie veresauna põhjus?
V: Mõrvade põhjuseks oli vastus orjameelsetele Missouri piiriäärsetele rüüstajatele, kes kolm päeva varem põletasid ja rüüstasid Lawrence'i Kansases.
K: Mis juhtus enne Pottawatomie veresauna?
V: Pottawatomie veresaun juhtus vaid kaks päeva pärast Massachusettsi senaatori Charles Sumneri kepikõverdamist Ameerika Ühendriikide senati saalis.
K: Mis on Bleeding Kansas?
V: Veritsev Kansas oli Ameerika kodusõjale eelnenud vägivalla ja poliitiliste kokkupõrgete periood Kansases, mida iseloomustasid sellised sündmused nagu Pottawatomie veresaun.
K: Kes olid Pottawatomie veresauna ohvrid?
V: Pottawatomie veresauna ohvrid olid orjapõlvemeelsed asunikud, kuid ei olnud ise orjaomanikud.
Otsige