Pottawatomie veresaun

Taust

Territoorium

1854. aastal tühistati Kansas-Nebraska seadusega Missourikompromiss, mis piiras orjanduse laienemist Ameerika Ühendriikides. Rahvusliku suveräänsuse doktriinile tuginedes lubas föderaalvalitsus, et orjaküsimuse otsustaksid Kansase territooriumi asukad. Rahvahääletuse teel otsustasid seal elavad inimesed, kas Kansasist saab "orjastatud riik" või "vaba riik" (orjandusest vaba). Kansasisse voolasid nii orjapõlve pooldavad missouristid, vabariiklased kui ka abolitsionistid. Peagi pidasid eri pooled oma valimised ja moodustasid kaks vastandlikku territoriaalvalitsust. Mais 1856 rüüstas orjapoliitikute purjus rahvahulk Lawrence'i linna. Brown oli selle peale vihane ja tahtis kättemaksu.

John Brown

Brown oli sügavalt religioosne mees, kes rääkis oma arvamust. Abolitsionistina pidas ta orjapidamist mis tahes kujul ebamoraalseks. Ta sai 20 last ja kolis koos oma naisega Kansase territooriumile, et pidada sõda orjuse vastu. Ta saabus 7. oktoobril 1855, et aidata mitmel oma pojal, kes olid juba seal, maavaldusi rajada. Teel sai ta teistelt abolitsionistidelt raha ja ostis suure hulga relvi ja mõõku võitluseks, mille tulevasest tulekust ta oli kindel. Ta oli varemgi sõna võtnud lõunapoolsete istanduste vastu ja nõudnud orjapüüdjate hukkamist. Kansas, arvas ta, oleks ideaalne koht oma sõnade elluviimiseks.

Kui Lawrence'i linn rüüstati, muutus Brown äärmiselt vihaseks. Ta ei saanud aru, miks Lawrence'i rahvas ei otsustanud võidelda. Ta otsustas, et tema ja tema järgijad maksavad Lawrence'i rüüstamise eest kätte.

Veresauna

24. mai 1856. aasta öösel suundus Brown koos seitsme kaaslasega Pottawatomie Creeki orjameelsesse linna. Nad olid relvastatud mõõkade ja püssidega. Ükshaaval tõmbasid Brown ja tema järgijad ohvrid oma voodist välja ja mõrvasid nad. Nad ründasid kolme erinevat talumajapidamist.

James Doyle ja kaks poega tiriti oma majast välja ja häkeldati surnuks. Proua Doyle, tema tütar ja 14-aastane poeg ei saanud surma. Järgnevalt läksid nad Alan Wilkinsoni talusse, kus ta võeti "vangi". Tema haige naine ja kaks last palusid Brownil teda mitte tappa. Browni mehed võtsid tema püssid ja kaks sadulat, kuid jätsid Wilkinsoni ellu. James Harrisele kuulus kolmas maja, mida Brown sel ööl külastas. Seal elasid Haris, tema naine ja väike laps ning veel kolm meest. Browni mehed tapsid ühe mehe, William Shermani, ja võtsid seejärel nende relvad, sadula ja ühe hobuse. Browni järgijate hulka kuulus neli tema poega, kes kõik väitsid hiljem, et Brown ise ei mõrvanud tegelikult kedagi. Kuid ta oli juht ja ta tegi kõik otsused selle kohta, kes jääb ellu ja kes sureb. Nad pesid vere oma kätelt ja mõõkadelt ojas ja läksid siis koju. Ühtegi tapjat ei võetud kunagi vastutusele.

Aftermath

Pärast veresauna algatasid orjapõlvepoolsed jõud jahi Browni järele. Nad hävitasid Brownide vara ja Browni poeg Frederick lasti maha. Brown põgenes Kansasist ja põgenes põhja poole. Lawrence'i rüüstamine ja Pottawatomie veresaun alustasid koos Kansases kodusõda. Brown saavutas riikliku tähelepanu ja kuulsuse abolitsionistide seas. Ta suutis koguda mehi ja relvi teise "salajase missiooni" jaoks; John Browni rüüsteretk Harpers Ferryle.

1859. aasta novembris, kui Brown ootas oma hukkamist Harpers Ferry rüüsteretke eest, sai ta kirja. See oli Mahala Doyle'ilt, kelle abikaasa ja kaks poega Brown tappis:

Viide