Pottawatomie veresaun leidis aset 24. mai 1856. aasta öösel. John Brown ja hulk vabatahtlikke vabameelseid ründasid ja mõrvasid viis meest väikeses asulas Pottawatomie Creeki ääres Manhattani lähedal Kansases. Tapmised olid eriti julmad. Ükshaaval tiriti asakanikud oma kodudest välja ja häkeldati surnuks mõõkadega ning lasti maha. Ohvrid olid orjapidamise poolt, kuid ei olnud ise orjaomanikud. Mõrvad olid vastuseks orjameelsetele Missouri piiriäärsetele rüüstajatele, kes kolm päeva varem põletasid ja rüüstasid Lawrence'i Kansases. See juhtus vaid kaks päeva pärast Massachusettsi senaatori Charles Sumneri kepikõverdamist Ameerika Ühendriikide senati saalis. Pottawatomie veresaun oli üks paljudest Ameerika kodusõjale eelnenud veristest episoodidest Kansases. See tähistas ajastu algust, mida nimetatakse "veritsevaks Kansasiks".
Taust
Keskel 1850ndatel tekitas Kansas–Nebraska seadus (1854) olukorra, kus uutes territooriumides pidi küsimus orjandusest lahtima määrama kohalik "rahva enamus" ehk popular sovereignty. See kutsus piirkonda nii orjapidamise pooldajaid kui ka vastaseid immigrante ja relvastatud rühmi, mis tekitas pingeid ja vägivallaepisoode. Piiriäärsed rühmitused Missourist korraldasid sissetungi ja rüüsteid, et mõjutada Kansaseseelanike poliitilist koosseisu, mida peegeldab ka Missouri rühmituste rünnak Lawrence'i vastu.
Rünnaku käik
John Browni juhtimisel tegutses väike relvastatud rühm abolitioniste ja Brown'i pereliikmeid. Öisel rünnakul jäid ohvriks viis meest, keda Brown ja tema kaaslased pidasid aktiivsete orjameelsete toetajatena. Rünnak toimus organiseeritud ja sihitud kujul: mehed viidi majadest välja ja tapeti vägivallaliselt. See oli karmi ja sihitud kättemaksuna, mis mõjutas tugevalt kohalikku ja riiklikku avalikku arvamust.
Tagajärjed
Rünnaku järel kasvas vastastikune vaat et sõjakus Kansases veelgi. John Brown põgenes piirkonnast ega saanud kohe kohtu alla antud piiramistega kokku puutuda; sündmus tegi temast rahvusvaheliselt tuntud, kuid samas äärmiselt polariseeriva figuuri. Mõned abolitionistid pidasid teda vapraks vabadusvõitlejaks, teised ja enamik konservatiivsemaid hääli nimetasid teda veresauna ja terrorismiga tegelevaks ründajaks. Politiseeritud ja verised kokkupõrked Kansases aitasid veelgi teravdada lõhet Põhja ja Lõuna vahel, mis lõpuks viis Ameerika kodusõjani.
Pärand ja tõlgendused
Pottawatomie veresaun on ajaloolaste seas jätkuvalt vaidlusalune teema. Sündmust käsitletakse nii kui julma kättemaksu ühelt poolt ja radikaalse vabadusvõitluse katsena teiselt poolt. See juhtum ning sellele järgnenud episoodid — sealhulgas Charles Sumneri rünnak ja Lawrence'i hävitamine — jäävad sümboliteks ajastule, mida nimetatakse veritsevaks Kansasiks. John Browni hilisem tegevus, sh 1859. aasta Harperi Ferry rünnak, süvendas tema kuulsust kui nii kangelaslikuks kui ka äärmuslikuks kujutatud tegelaseks Ameerika mälu- ja poliitilises diskursuses.
Kuigi Pottawatomiega seotud faktid on hästi dokumenteeritud, jääb sündmuse tõlgendamine ajaloolase, poliitikute ja avalikkuse vahel vastuoluliseks — see annab esemelise näite sellest, kuidas vägivaldiku eesmärgi ja moraali hindamine sõltub kontekstist ja vaatenurgast.