AlegsaOnline.com

John Browni rünnak Harpers Ferrys (1859) — orjakapinakatse

1859 John Browni rünnak Harpers Ferrys — relvastatud orjakapinakatse, mis raputas Ameerikat: Browni vallutus, Lee vasturünnak ja abolitionismi pöördepunkt.

Autor: Leandro Alegsa

16-11-2025

John Browni rünnak Harpers Ferryle (tuntud ka kui John Browni rünnak või The raid on Harpers Ferry) oli valge abolitsionist John Browni katse alustada relvastatud orjakapinat 1859. aastal. Ta ründas Ameerika Ühendriikide arsenali Harpers Ferrys, Virginias, ja vallutas selle. Browni rüüsteretk, millega oli kaasas 21 meest, löödi tagasi kolonel Robert E. Lee juhitud USA merejalaväelaste brigaadi poolt. John Brown oli algselt palunud Harriet Tubmanit ja Frederick Douglassi, kellega ta oli kohtunud Springfieldis, Massachusettsis, et nad ühineksid temaga oma rüüsteretkel. Tubman oli haiguse tõttu takistatud. Douglass keeldus, sest uskus, et Browni plaan ebaõnnestub.

Taust ja eesmärk

John Brown uskus, et relvastatud ülestõus oli ainus viis lõpetada orjusõigus Ameerika lõunaosades. Tema plaaniks oli haarata Harpers Ferry arsenali relvad, jagada need orjadele ja süüdata laiaulatuslik vastupanu, mis viiks orjade massilise vabanemiseni. Harpers Ferry asus tollal Virginias (pärast kodusõda liideti see piirkond osaliselt uue osariigi West Virginia koosseisu), ning seal asus tähtis riiklik relvainstallatsioon ja tehased, mida Brown pidas sobivaks relvamiste varustamiseks.

Rünnak ja tagajärjed

Rünnak toimus ööl vastu 17. oktoobrit 1859. Browni väike rühm vallutas arsenalihooned ja püüdis kiiresti mobiliseerida kohalikke orje. Nad võtsid pantvange ja tegid kindlaks oma tugipunkti masinahoone ehk "engine house" sees. Kohalikud võimud kutsusid liitlaste abi ning USA valitsus saatis väeüksuse rünnaku alla viimiseks. Pärast lühikest tulistamist tungisid USA merejalaväelased masinahoonesse ning ülejäänud rühmitus neutraliseeriti: Brown sai haavata ja jäi vangi.

John Browni üle peeti 1859. aasta lõpus kohtuprotsess Virginias. Ta süüdistati reetmises, röövimises ja mõrvas; ta mõisteti süüdi ja hukati riputamise teel 2. detsembril 1859. Brownist sai paljude abilistide jaoks martüüri ja tema teo vastuoluline pärand erutas tugevalt ühiskonda nii põhjas kui lõunas.

Poliitiline ja ühiskondlik mõju

Browni rünnak lõi lõhede kaheks poliitiliseks blokiks, keda eraldas küsimus orjusest. Lõunaosas tõstis see hirmu ulatusliku orjakapinakatse ees ja tugevdas seetõttu seitsmendate aastate lõpus kasvavat eraldumismeelsust; põhjaosas aga nägid paljud hänen tugevaimad toetajad ja abolitsionistid temas kangelaslikku vastupanijat. Rünnak aitas parandada avalikku tähelepanu orjuse vastuolulisusele ning on sageli nimetatud üheks sündmuseks, mis kiirendas Ameerika kodusõja puhkemist 1861. aastal.

Pärand

John Brownist on saanud ajalooline ja poliitiline sümbol: tema meetodid olid vägivaldsed ja vastuolulised, kuid tema siht — orjuse kaotamine — leidis hiljem laialdast toetust. Tema kohtuprotsess ja viimased kõned laenasid temale rahvusvahelist tähelepanu ning tema tegu jääb üheks olulisemaks eelkäijaks laiemale orjusevastasele liikumisele 19. sajandi USAs.

Taust

Brown oli pärit veendunud kalvinistlikust ja orjandusevastasest perekonnast. Ta ebaõnnestus enamikus oma äriettevõtetes ja kuulutas 42-aastaselt välja pankroti. Ta osales 1837. aastal Ohio osariigis Clevelandis toimunud abolitsionistide kohtumisel, mis muutis tema elu. Ta kuulutas avalikult, et ta hävitab orjuse institutsiooni. Juba 1848. aastal tegi ta plaane mässu algatamiseks.

1856. aastal tapsid Brown, neli tema poega ja kolm teist järgijat viis relvastamata meest ja poissi, et kätte maksta kättemaksuks Missouri piirirüütlite rünnaku eest Lawrence'i linnale Kansases. Seda nimetati Pottawatomie veresaunaks ja see tähistas ajastu algust, mida nimetatakse Kansase veritsemiseks. 30. augustil 1856 võitlesid Brown ja umbes 40 meest Osawatomie lahingus umbes 250-300 piirirüütli vastu. Kaks aastat hiljem ründasid Brown ja tema mehed Missouri osariiki, kus nad tapsid ühe istandiku ja vabastasid 11 orja. Nad võtsid ka vankrid, hobused ja muulad.

Harpers Ferry

Brown kavatses luua baasi Blue Ridge'i mägedes. Sealt pidid ta ja tema järgijad aitama põgenenud orje ja korraldama rünnakuid orjapidajate vastu. Ta kirjeldas seda plaani abolitsionistidele, kes võisid seda plaani rahastada. Kuid plaan muutus. 1858. aastaks, kui raha ja mehi oli jätkamiseks olemas, paljastas üks järgija Browni plaani. Ta oli sunnitud peitu minema. Aasta pärast oli Brown taas valmis minema. Ta rentis Marylandis Harpers Ferryst üle jõe talu. Kuid paljud tema järgijad olid ümber mõelnud või ei uskunud, et plaan õnnestub. Tal oli siiski 21 meest ja 16. oktoobril asusid nad Harpers Ferry poole teele.

Umbes kell 4 hommikul 17. päeval jõudsid Brown ja tema mehed Harpers Ferry'sse. Nad katkestasid telegraafiliinid ja vallutasid seejärel föderaalse relvaladu. Seejärel vallutasid nad Hall's Rifle Worksi, mis oli föderaalvalitsuse relvatarnija. Seejärel võtsid Brown ja tema mehed 60 tuntud kodanikku pantvangi. Brown lootis, et orjad ühineksid võitlusega, kuid ükski neist ei tulnud. Hiljem samal hommikul saabus kohalik miilits ning hoidis Browni ja tema mehed arsenali masinavahi hoones kinni. Hiljem pärastlõunal saabusid USA merejalaväelased kolonel Robert E. Lee juhtimisel. Mereväelased tormasid masinavahele ja tapsid mitu Browni meest. Nad võtsid Browni vangi. Ta anti kiiresti kohtu alla Virginia osariigi reetmise, mõrva ja orjapalaviku eest. Brown mõisteti oma kuritegude eest surma. Ta poodi 2. detsembril 1859. aastal.

Robert E. Lee kirjutas oma arvamused Harpers Ferry juures vangistatud mehe kohta:

Ta tunnistab, et tema eesmärk oli Virginia ja kogu lõunaosariikide orjade vabastamine, ning tunnistab, et ta on pettunud oma ootustes abi osas nii musta kui ka valge elanikkonna poolt, nii lõuna- kui ka põhjapoolsete osariikide elanike poolt. Niipalju kui ma teada sain, ei andnud mustanahalised, keda ta oma kodudest selles piirkonnas välja sundis, talle mingit vabatahtlikku abi. Härra Washingtoni ja Allstadti sulased, keda hoiti relvaruumis, ei osalenud konfliktis ja need, kes Marylandi viidi, pöördusid koju tagasi, niipea kui nad vabastati. Tulemus tõestab, et see plaan oli fanaatiku või hullumeelse katse, mis võis lõppeda ainult läbikukkumisega; ja selle ajutine edu oli tingitud paanikast ja segadusest, mida tal õnnestus oma arvu suurendamisega tekitada.

Aftermath

Brown poodi Harpers Ferry lähedal asuvas Charles Townis (praegu Charles Town, Lääne-Virginia). Tal ei õnnestunud Harpers Ferrys relvi kinni võtta ja anda need orjadele, et nad end vabastada. Brownist sai kiiresti abolitsionistide märtriroll. Paljud ütlesid, et ta saavutas oma surmaga rohkem, kui ta kunagi elus tegi. Lõunas muutis tema rünnak nende kõige hullemad hirmud tõeks. See oli põhjapoolsete orjapidamisvastaste liikumiste seni suurim sümbol.

USA merejalaväelastest Harpers Ferry's:

Robert E. Lee lahkus USA armeest 1861. aasta kevadel. Temast sai Ameerika Konföderatsiooni armee ülem.
Jeb Stuartist sai Konföderatsiooni armee ratsaväe ülem.
Israel Greene astus samuti sõjaväest välja ja liitus konföderatsiooniga. Temast sai konföderatsiooni merejalaväe kapten ja ta tõusis majoriks.
Major Russel oli ainus ohvitser, kes ei liitunud konföderatsiooniga. Ta oli Ameerika Ühendriikide merejalaväe palgaülem ja suri 1862. aastal.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli John Browni rüüsteretk Harpers Ferryle?

V: John Browni rüüsteretk Harpers Ferryle oli valge abolitsionist John Browni katse algatada 1859. aastal relvastatud orjade ülestõus, rünnates ja vallutades Ameerika Ühendriikide arsenali Harpers Ferrys, Virginias.

Küsimus: Mitu meest kuulus John Browni gruppi Harpers Ferry rüüsteretke ajal?

V: John Brownil oli Harpers Ferry rüüsteretke ajal 21 meest.

Küsimus: Kes juhtis USA merejalaväelaste rühma, kes võitis John Browni ja tema mehed?

V: Kolonel Robert E. Lee juhtis USA merejalaväelaste rühma, mis võitis John Browni ja tema mehed Harpers Ferry rüüsteretke ajal.

K: Keda palus John Brown Harpers Ferry rüüsteretkel kaasa lüüa?

V: John Brown palus algselt Harriet Tubmanit ja Frederick Douglassi, kellega ta oli kohtunud Springfieldis, Massachusettsis, et nad ühineksid temaga Harpers Ferry rüüsteretkel.

Küsimus: Miks takistati Harriet Tubmanil John Browni rüüsteretkega ühineda?

V: Harriet Tubman ei saanud haiguse tõttu John Browni rüüsteretkega Harpers Ferrys ühineda.

Küsimus: Miks keeldus Frederick Douglass John Browni rüüsteretkega Harpers Ferrys ühinemast?

V: Frederick Douglass keeldus ühinemast John Browni rüüsteretkega Harpers Ferryle, sest ta uskus, et Browni plaan ebaõnnestub.

Küsimus: Milline oli John Browni Harpers Ferry rüüsteretke tulemus?

V: John Browni rüüsteretk Harpers Ferryle sai kolonel Robert E. Lee juhitud USA merejalaväelaste rühma poolt lüüa ja lõpuks ebaõnnestus relvastatud orjade ülestõusu algatamine. Brown võeti kinni, mõisteti kohtu alla ja hukati oma tegevuse eest.