Harpers Ferry relvaladu, ametlikumalt tuntud kui United States Armory and Arsenal at Harpers Ferry, oli teine Ameerika Ühendriikide valitsuse poolt loodud föderaalne relvaladu. See asus Harpers Ferrys, Lääne-Virginia osariigis (mis tollal kuulus Virginiasse). Seda nimetati ka "ema-arsenaliks", mille mõiste lõi 1797. aastal esimene mereväe sekretär Benjamin Stoddert. Esimene föderaalne relvaladu oli Springfieldi relvaladu, mis asus Springfieldis, Massachusettsis. Paljudes raamatutes on linna nimi "Harper's Ferry" koos apostroofiga. Riiklik relvaladu on olnud seotud paljude ajalooliste sündmustega kogu Ameerika Ühendriikide ajaloo jooksul.

Ajalooline taust ja rajamine

Harpers Ferry relvaladu rajati lõppkokkuvõttes 1799. aastal, kui föderaalvalitsus otsustas luua teise suurtöökoda peale Springfieldi, et toota ja remondida relvi riigiväele. Valikuks sai Harpers Ferry tänu soodsale geograafilisele asukohale: kaks jõge ja kõrgendatud asend võimaldasid kasutada veeenergiat vesiveskite ja masinate käitamiseks ning piirkond oli hea ligipääsuga tollasele taristule.

Tootmine, tehnoloogia ja tööjõud

Relvaladu tootis peamiselt sõduritele mõeldud muskette, vintpüsse ja nende osi ning tegeles ka relvade parandamisega. Harpers Ferry mängis rolli Ameerika varases tööstusrevolutsioonis ja standardiseeritud, vahetatavate osade arengu levikus — süsteem, mis võimaldas kiiremat tootmist ja remonti. Töökoda kasutas veeajamitut tehnikat ja mehhaniseeritud tööriistu ning seal töötasid nii oskustöölised kui ka abiks mitmesugune tööjõud; nagu paljudes tollastes föderaaltaristutes, oli tööjõu koosseis keerukas ja mitmekesine.

John Browni rünnak (1859)

Harpers Ferry sai kuulsaks ka seoses John Browni relvastatud rünnakuga 1859. aastal. Aboli- tsionisti John Browni eesmärk oli haarata relvaladu ja vallutada sealt relvad, et alustada orjandusevastast ülestõusu. Rünnak ebaõnnestus: Brown ja tema kaaslased haarati kiiresti, suurem osa ründajatest hukkus või tabati, ning Brown viidi kohtusse ja hukkati. See sündmus süvendas lõhet Põhja ja Lõuna vahel ning oli üheks vahetuks eeltingimuseks sõja puhkemisele.

Kodusõja aeg ja relvaladu häving

Kuna Harpers Ferry oli strateegiliselt oluline, olid relvaladu ja linn rida kordi sõjategevuse keskmes Ameerika kodusõja (1861–1865) ajal. Relvaladu hõivati erinevatel aegadel nii liitlas- kui ka konföderaalvägede poolt. Sõjategevuse käigus kannatasid hooned ja seadmed tugevalt: osa masinatest eemaldati või hävitati, et need ei langeks vaenlase kätte, ning pärast sõda ei taastatud Harpers Ferry föderaalar-sanali laialdaselt algsesse tegevusse. Seega ei jätkanud see pärast kodusõda kunagi samas mahus riikliku relvatootmise keskuse rolli.

Pärand ja tänapäevane tähendus

Harpers Ferry relvaladu ja selle varemed on tänapäeval oluline ajalooline paik. Ruine, töökoja väliseid rajatisi ja seotud mälestusi säilitatakse ning neid külastatakse laialdaselt ajaloohuviliste, kooligruppide ja turistide poolt. Paik kuulub Harpers Ferry rahvusliku ajalooala juurde ning sel on suur tähendus nii Ameerika sõjalise- kui ka sotsiaalse ajaloo mõistmisel: relvaladu näitab riigi varajast katsumust tööstusliku relvatootmise arendamisel, samuti on see seotud orjanduse ja kodusõja murranguliste sündmustega.

Harpers Ferry relvaladu ajalooline tähtsus on mitmetahuline: see oli oluline sõjalise varustuse allikas, tehnoloogia ja tootmisviiside propageerija ning sündmuste — eelkõige John Browni rünnaku ja kodusõja — tõttu ka laiemalt kultuurimälus oluline paik.