Harpers Ferry relvaladu United States Armory and Arsenal ajalugu ja tähtsus
Harpers Ferry relvaladu, ametlikumalt tuntud kui United States Armory and Arsenal at Harpers Ferry, oli teine Ameerika Ühendriikide valitsuse poolt loodud föderaalne relvaladu. See asus Harpers Ferrys, Lääne-Virginia osariigis (mis tollal kuulus Virginiasse). Seda nimetati ka "ema-arsenaliks", mille mõiste lõi 1797. aastal esimene mereväe sekretär Benjamin Stoddert. Esimene föderaalne relvaladu oli Springfieldi relvaladu, mis asus Springfieldis, Massachusettsis. Paljudes raamatutes on linna nimi "Harper's Ferry" koos apostroofiga. Riiklik relvaladu on olnud seotud paljude ajalooliste sündmustega kogu Ameerika Ühendriikide ajaloo jooksul.
Ajalooline taust ja rajamine
Harpers Ferry relvaladu rajati lõppkokkuvõttes 1799. aastal, kui föderaalvalitsus otsustas luua teise suurtöökoda peale Springfieldi, et toota ja remondida relvi riigiväele. Valikuks sai Harpers Ferry tänu soodsale geograafilisele asukohale: kaks jõge ja kõrgendatud asend võimaldasid kasutada veeenergiat vesiveskite ja masinate käitamiseks ning piirkond oli hea ligipääsuga tollasele taristule.
Tootmine, tehnoloogia ja tööjõud
Relvaladu tootis peamiselt sõduritele mõeldud muskette, vintpüsse ja nende osi ning tegeles ka relvade parandamisega. Harpers Ferry mängis rolli Ameerika varases tööstusrevolutsioonis ja standardiseeritud, vahetatavate osade arengu levikus — süsteem, mis võimaldas kiiremat tootmist ja remonti. Töökoda kasutas veeajamitut tehnikat ja mehhaniseeritud tööriistu ning seal töötasid nii oskustöölised kui ka abiks mitmesugune tööjõud; nagu paljudes tollastes föderaaltaristutes, oli tööjõu koosseis keerukas ja mitmekesine.
John Browni rünnak (1859)
Harpers Ferry sai kuulsaks ka seoses John Browni relvastatud rünnakuga 1859. aastal. Aboli- tsionisti John Browni eesmärk oli haarata relvaladu ja vallutada sealt relvad, et alustada orjandusevastast ülestõusu. Rünnak ebaõnnestus: Brown ja tema kaaslased haarati kiiresti, suurem osa ründajatest hukkus või tabati, ning Brown viidi kohtusse ja hukkati. See sündmus süvendas lõhet Põhja ja Lõuna vahel ning oli üheks vahetuks eeltingimuseks sõja puhkemisele.
Kodusõja aeg ja relvaladu häving
Kuna Harpers Ferry oli strateegiliselt oluline, olid relvaladu ja linn rida kordi sõjategevuse keskmes Ameerika kodusõja (1861–1865) ajal. Relvaladu hõivati erinevatel aegadel nii liitlas- kui ka konföderaalvägede poolt. Sõjategevuse käigus kannatasid hooned ja seadmed tugevalt: osa masinatest eemaldati või hävitati, et need ei langeks vaenlase kätte, ning pärast sõda ei taastatud Harpers Ferry föderaalar-sanali laialdaselt algsesse tegevusse. Seega ei jätkanud see pärast kodusõda kunagi samas mahus riikliku relvatootmise keskuse rolli.
Pärand ja tänapäevane tähendus
Harpers Ferry relvaladu ja selle varemed on tänapäeval oluline ajalooline paik. Ruine, töökoja väliseid rajatisi ja seotud mälestusi säilitatakse ning neid külastatakse laialdaselt ajaloohuviliste, kooligruppide ja turistide poolt. Paik kuulub Harpers Ferry rahvusliku ajalooala juurde ning sel on suur tähendus nii Ameerika sõjalise- kui ka sotsiaalse ajaloo mõistmisel: relvaladu näitab riigi varajast katsumust tööstusliku relvatootmise arendamisel, samuti on see seotud orjanduse ja kodusõja murranguliste sündmustega.
Harpers Ferry relvaladu ajalooline tähtsus on mitmetahuline: see oli oluline sõjalise varustuse allikas, tehnoloogia ja tootmisviiside propageerija ning sündmuste — eelkõige John Browni rünnaku ja kodusõja — tõttu ka laiemalt kultuurimälus oluline paik.
Tootmismasinad Harpers Ferry relvalaos (praegu Harpers Ferry riiklik ajalooline park)
Ajalugu
Harpers Ferry
1751. aastal ostis Robert Harper 125 aakrit (51 ha) maad "The Hole'i" juures, mis oli tollal nimi kohale, kus Potomac ja Shenandoah'i jõed kohtuvad. Ta rajas praamiteenuse reisijatele, kellel oli vaja ületada Shenandoah'i jõge. 1763. aastal asutas Virginia Peaassamblee "Mr Harper's Ferry" juures "Shenandoah Falls" linna. Varsti sai see lihtsalt tuntuks kui Harpers Ferry. Linn kasvas ja muutus transpordisõlme, kui siia tuli üha rohkem uusi ettevõtteid.
Riiklik relvaladu
1794. aastal võttis Ameerika Ühendriikide kongress vastu seaduseelnõu, milles nõuti "arsenalide ja magasinate ehitamist ja parandamist". President George Washington, kellele anti selle korralduse täitmisel suur vabadus, valis Harpers Ferry, mis oli tollal Virginia osariigis, Harpers Ferry National Armory asukohaks. Ameerika Ühendriikide valitsus ostis 1796. aastal Robert Harperi pärijatelt 125 aakri suuruse (0,51 km2) maatüki. 1799. aastal alustati riikliku relvaladu ehitamist. Kolm aastat hiljem algas sõjaväerelvade masstootmine.
Kui see avati, tundus relvaruumi suurus olevat liiga väike selle tööjõu jaoks. See koosnes ainult ühest ruumist. Töötajaid oli 25. Sellegipoolest valmistas relvaladu palju muskette, püsse ja hiljem ka püstoleid Ameerika Ühendriikide jaoks. Aastaks 1810 valmistas relvaladu umbes kümme tuhat relva aastas. Relvakoja masinate käitamiseks kasutati jõe jõudu.
Enamik 1804. aasta Lewise ja Clarki ekspeditsiooni relvadest valmistati Harpers Ferrys. 1811. aastal konstrueeris kapten John Hall M1819 Halli püstoli. USA armee võttis selle 1819. aastal kasutusele ja seda toodeti Harpers Ferrys.
Laiendamine ja uuendamine
1830. ja 1840. aastatel tehti relvalaos toodetud musketi põhikonstruktsioonis mitmeid muudatusi. Töötati välja võimsamat püssirohtu ja relvad muutusid kivilukust lööklukkude asemel lööklukkudega töötavateks. Aastaks 1855 tootis relvaladu tuhandete kaupa vintpüssidega muskette, millele oli märgitud "HARPERS FERRY".
Arsenali uuendamine algas aastatel 1845-1854 seitsme täiesti uue töökoja ehitamisega ja 121 uue masina paigaldamisega. Uute töökodade pealisehitus oli tellisest, raudkarkassiga ja plekk-katusega. Neid ümberehitatud arsenali hooneid hakati ühiselt nimetama "USA musketivabrikuks". Relvastuskanalit laiendati, et relvaladu saaks rohkem vett, mis tähendas, et see saaks rohkem energiat.
Lisaks sellele võeti relvaladu tööle rohkem inimesi kui varem: tööjõud kasvas 25 inimeselt 1802. aastal umbes 400 töötajani 1859. aastal. Töötingimused paranesid, kuid ainult veidi.
John Browni rüüsteretk
1859. aastal toimus relvaruumis kuulus rüüsteretk, mille korraldas abolitsionist John Brown. Kuigi see ei õnnestunud orjade ülestõusu õhutamisel, tekitas see lõunapoolsete riikide hirmu ja suurendas pingeid põhja ja lõuna vahel enne Ameerika kodusõda.
Kodusõja ajal
17. aprillil 1861 lahkus Virginia liidust. Sel hetkel muutus arsenal esmatähtsaks sõjaliseks sihtmärgiks. virginia kuberner kavatses väärtusliku relvalao lõunale võtta. Ta teadis, et ükski lõunapoolne arsenal ei suuda vastata Harpers Ferrys toodetud relvade kvaliteedile. Ta saatis oma miilitsad arsenali vallutama, enne kui liidu armee suutis saata piisavalt vägesid, et seda hoida. Kui Virginia miilits oli nelja miili kaugusel, saatis armee leitnant Roger Jones Washingtonisse kiireloomulise sõnumi, milles selgitas, millises ohus nad on ja et nad saadaksid Harpers Ferry kaitsmiseks tuhandeid vägesid. Kui ta ei saanud vastust, otsustas ta, et peab tegutsema. 18. aprilli 1861. aasta öösel andis Jones oma meestele käsu süüdata arsenal ja seal ladustatud üle 15 000 musketi ning kogu laskemoona. Seejärel taganesid nad kiiresti üle silla Marylandi. Kuid lähenev Virginia miilits kustutas tulekahjud. Nad suutsid päästa 4000 musketti ja kogu masinapargi. Konföderatsioonlased hoidsid relvaladu järgmise kolme kuu jooksul. Selle aja jooksul toimetasid nad masinad Põhja-Carolinas Fayetteville'is asuvasse konföderatsiooni relvalattu. Seejärel süütasid konföderatsioonlased juulis taganedes hooned põlema. Relvakoda hävis ja seda ei ehitatud kunagi uuesti üles.
Relvakoja asukoht
Hoolimata relvaruumi strateegilisest tähtsusest oli seda peaaegu võimatu kaitsta. Linna ja arsenali ümbritsesid külgedelt tuhande meetri kõrgused kaljud. Harpers Ferry kaitsmiseks oli vaja paigutada suurtükivägi kõikidele linna kohal asuvatele kõrgetele punktidele. Sõja ajal Harpers Ferrysse paigutatud sõdurid kirjeldasid seda kui "jumala poolt mahajäetud, haisevat auku". Harpers Ferry asukoht osutus sõjaliselt kehvaks valikuks.
Pärast kodusõda
Pärast kodusõda oli John Browni kindlus ainus hoone, mis elas üle nii konföderatsiooni kui ka liidu hävitamise. Hoone sai nime John Browni järgi tema kurikuulsa rünnaku tõttu Harpers Ferry relvalattu 1859. aastal. Hoone oli relvalao tuletõrje- ja valvemaja.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Harpers Ferry arsenal?
V: Harpers Ferry Armory on teine Ameerika Ühendriikide valitsuse poolt tellitud föderaalne relvaladu.
K: Kus asub Harpers Ferry Armory?
V: Harpers Ferry Armory asub Harpers Ferrys, Lääne-Virginia osariigis (tollal Virginia osariigis).
K: Kuidas oli Harpers Ferry Armory ka tuntud?
V: Harpers Ferry Armory oli tuntud ka kui "ema-arsenal", mille mõiste lõi 1797. aastal esimene mereväe sekretär Benjamin Stoddert.
K: Milline oli esimene Ameerika Ühendriikide valitsuse poolt tellitud föderaalne relvaladu?
V: Esimene Ameerika Ühendriikide valitsuse tellitud föderaalne relvaladu oli Springfieldi relvaladu, mis asus Springfieldis, Massachusettsis.
K: Miks nimetatakse linna mõnikord "Harper's Ferry" koos apostroofiga?
V: Linna nimetatakse mõnikord "Harper's Ferry" koos alistroofiga, sest mõnedes raamatutes kasutatakse seda kirjaviisi.
K: Milliste ajalooliste sündmustega on seotud rahvusarmee?
V: Riiklik relvaladu on seotud paljude ajalooliste sündmustega kogu Ameerika Ühendriikide ajaloo jooksul.
K: Milline on Harpers Ferrys asuva riikliku relvaruumi tähtsus?
V: Harpers Ferry riiklik relvaladu mängis Ameerika Ühendriikide ajaloos olulist rolli valitsuse poolt tellitud föderaalse relvaladu ning paljude oluliste ajaloosündmustega seotud paigana.
