Harpers Ferry relvaladu

Ajalugu

Harpers Ferry

1751. aastal ostis Robert Harper 125 aakrit (51 ha) maad "The Hole'i" juures, mis oli tollal nimi kohale, kus Potomac ja Shenandoah'i jõed kohtuvad. Ta rajas praamiteenuse reisijatele, kellel oli vaja ületada Shenandoah'i jõge. 1763. aastal asutas Virginia Peaassamblee "Mr Harper's Ferry" juures "Shenandoah Falls" linna. Varsti sai see lihtsalt tuntuks kui Harpers Ferry. Linn kasvas ja muutus transpordisõlme, kui siia tuli üha rohkem uusi ettevõtteid.

Riiklik relvaladu

1794. aastal võttis Ameerika Ühendriikide kongress vastu seaduseelnõu, milles nõuti "arsenalide ja magasinate ehitamist ja parandamist". President George Washington, kellele anti selle korralduse täitmisel suur vabadus, valis Harpers Ferry, mis oli tollal Virginia osariigis, Harpers Ferry National Armory asukohaks. Ameerika Ühendriikide valitsus ostis 1796. aastal Robert Harperi pärijatelt 125 aakri suuruse (0,51 km²) maatüki. 1799. aastal alustati riikliku relvaladu ehitamist. Kolm aastat hiljem algas sõjaväerelvade masstootmine.

Kui see avati, tundus relvaruumi suurus olevat liiga väike selle tööjõu jaoks. See koosnes ainult ühest ruumist. Töötajaid oli 25. Sellegipoolest valmistas relvaladu palju muskette, püsse ja hiljem ka püstoleid Ameerika Ühendriikide jaoks. Aastaks 1810 valmistas relvaladu umbes kümme tuhat relva aastas. Relvakoja masinate käitamiseks kasutati jõe jõudu.

Enamik 1804. aasta Lewise ja Clarki ekspeditsiooni relvadest valmistati Harpers Ferrys. 1811. aastal konstrueeris kapten John Hall M1819 Halli püstoli. USA armee võttis selle 1819. aastal kasutusele ja seda toodeti Harpers Ferrys.

Laiendamine ja uuendamine

1830. ja 1840. aastatel tehti relvalaos toodetud musketi põhikonstruktsioonis mitmeid muudatusi. Töötati välja võimsamat püssirohtu ja relvad muutusid kivilukust lööklukkude asemel lööklukkudega töötavateks. Aastaks 1855 tootis relvaladu tuhandete kaupa vintpüssidega muskette, millele oli märgitud "HARPERS FERRY".

Arsenali uuendamine algas aastatel 1845-1854 seitsme täiesti uue töökoja ehitamisega ja 121 uue masina paigaldamisega. Uute töökodade pealisehitus oli tellisest, raudkarkassiga ja plekk-katusega. Neid ümberehitatud arsenali hooneid hakati ühiselt nimetama "USA musketivabrikuks". Relvastuskanalit laiendati, et relvaladu saaks rohkem vett, mis tähendas, et see saaks rohkem energiat.

Lisaks sellele võeti relvaladu tööle rohkem inimesi kui varem: tööjõud kasvas 25 inimeselt 1802. aastal umbes 400 töötajani 1859. aastal. Töötingimused paranesid, kuid ainult veidi.

John Browni rüüsteretk

1859. aastal toimus relvaruumis kuulus rüüsteretk, mille korraldas abolitsionist John Brown. Kuigi see ei õnnestunud orjade ülestõusu õhutamisel, tekitas see lõunapoolsete riikide hirmu ja suurendas pingeid põhja ja lõuna vahel enne Ameerika kodusõda.

Kodusõja ajal

17. aprillil 1861 lahkus Virginia liidust. Sel hetkel muutus arsenal esmatähtsaks sõjaliseks sihtmärgiks. virginia kuberner kavatses väärtusliku relvalao lõunale võtta. Ta teadis, et ükski lõunapoolne arsenal ei suuda vastata Harpers Ferrys toodetud relvade kvaliteedile. Ta saatis oma miilitsad arsenali vallutama, enne kui liidu armee suutis saata piisavalt vägesid, et seda hoida. Kui Virginia miilits oli nelja miili kaugusel, saatis armee leitnant Roger Jones Washingtonisse kiireloomulise sõnumi, milles selgitas, millises ohus nad on ja et nad saadaksid Harpers Ferry kaitsmiseks tuhandeid vägesid. Kui ta ei saanud vastust, otsustas ta, et peab tegutsema. 18. aprilli 1861. aasta öösel andis Jones oma meestele käsu süüdata arsenal ja seal ladustatud üle 15 000 musketi ning kogu laskemoona. Seejärel taganesid nad kiiresti üle silla Marylandi. Kuid lähenev Virginia miilits kustutas tulekahjud. Nad suutsid päästa 4000 musketti ja kogu masinapargi. Konföderatsioonlased hoidsid relvaladu järgmise kolme kuu jooksul. Selle aja jooksul toimetasid nad masinad Põhja-Carolinas Fayetteville'is asuvasse konföderatsiooni relvalattu. Seejärel süütasid konföderatsioonlased juulis taganedes hooned põlema. Relvakoda hävis ja seda ei ehitatud kunagi uuesti üles.

Relvakoja asukoht

Hoolimata relvaruumi strateegilisest tähtsusest oli seda peaaegu võimatu kaitsta. Linna ja arsenali ümbritsesid külgedelt tuhande meetri kõrgused kaljud. Harpers Ferry kaitsmiseks oli vaja paigutada suurtükivägi kõikidele linna kohal asuvatele kõrgetele punktidele. Sõja ajal Harpers Ferrysse paigutatud sõdurid kirjeldasid seda kui "jumala poolt mahajäetud, haisevat auku". Harpers Ferry asukoht osutus sõjaliselt kehvaks valikuks.

Pärast kodusõda

Pärast kodusõda oli John Browni kindlus ainus hoone, mis elas üle nii konföderatsiooni kui ka liidu hävitamise. Hoone sai nime John Browni järgi tema kurikuulsa rünnaku tõttu Harpers Ferry relvalattu 1859. aastal. Hoone oli relvalao tuletõrje- ja valvemaja.