Impressment ehk mereväe sundvärbamine: praktika ja ajalugu 17.–19. sajandil

Impressment ehk mereväe sundvärbamine 17.–19. sajandil – põhjalik ajalooline ülevaade praktikatest, vastuoludest ja mõjust meresõjale ning perekondade eludele.

Impressment ehk sunnivärbamine oli meeste sunniviisiline värbamine mereväes. Tavaliselt läks tegu lahti nii, et Mereväeohvitser või tema käsul tegutsev väike üksus korraldas laevadele värbamise — tihti jõuga või ähvarduse abil — ning sundis mehi sõjalaevadele, kus neid kasutatakse meremeestena. Survestatud inimeste pere ja lähedased teadsid harva, kuhu need mehed viidi või kui kaua nad teenima peavad jääma.

Kuidas impressment töötas

• Pressigruppide moodustamine: sadamalinnades ja laevateedel liikusid organiseeritud pressigrupid, keda sageli toetas laevastiku administratsioon või kohalikud ametnikud. Nende juhtimise all võis olla lahti kirjutatud nimekirja- või volitusvorm, kuid meetodid olid sageli vägivaldsed.
• Sihtgrupid: peamiselt tabati meremehi ja rannas viibivaid laevatöömehi, aga mõnikord ka maainimesi, kes sattusid sadamapiirkonda. Mõnikord pressiti ka deserteerunud või seaduserikkujatena märgatud isikuid.
• Paigad ja tehnikad: pressimine toimus sadamatest, kaiäärsetest kõrtsidest, mööduvatelt laevadelt ja ka linnatänavatelt. Lisaks avatud jõu kasutamisele esinesid ka petuskeeme — sunniviisiline või petliku loaga viimine (nn shanghaiing/crimping).
• Õiguslik raamistik: paljudes laevastikes (eriti kuninglikus mereväes) tugines praktika eraldi määrustele ja mereväe reeglitele, mis andsid ohvitseridele volituse võtta laevastikule vajalikke mehi. Selline õiguslik tugi tekitas vastuolusid ja õiguslikke vaidlusi.

Kellele see mõjutas enim

• Meremehed ja kaupmeeslaevade meeskonnad — sagedased ohvrid, kuna neil oli neid oskusi hindav kogemus.
• Rannikuasustused ja vaesemad kihid — õnnetused sadamapiirkondades tabasid tihti noori töökõlbmatu rahvast.
• Perekonnad — paljud pered ei saanud teada mehe saatuse ega asukohast, mis tekitas püsiva ebakindluse ja vaesuse.

Vastupanu ja ühiskondlik reaktsioon

Impressment tekitas tugevat vastuseisu. Avalikud protestid, rahutused ja kohtuasjad olid sagedased, eriti kui pressigrupp röövib kohalikke või kui vägivalla tagajärjed olid ilmsed. Kohalikud võimud ja ajakirjandus kritiseerisid meetodit ning korduvad vaidlused tekitasid poliitilist survet reformide suunas. Mõnedes kohtades tekkisid ka relvastatud vastuhakud, kui mehed keeldusid laevale minekust.

Impressment 17.–19. sajandi kontekstis

Praktika oli laialt levinud 17., 18. ja 19. sajandi alguses, eriti tugev oli see perioodidel, mil sõjalised vajadused kasvasid — näiteks suuremate sõdade ajal. Kuninglikus mereväes ja teiste suurriikide laevastikes kasutati impressmenti, et kiiresti täita laevade meeskondi suurte sõjategevuse laine ajal.

Impressment saavutas kõrgaega 18. sajandil ja Napoleoni sõdade ajal, kui rinde- ja laevastikulised nõudmised olid väga suured. Pärast Napoleoni sõdu ja 1815. aasta järgset rahuaega vähenes vajadus suurte meeskondade järele ning praktika hakkas sammhaaval taanduma. Samuti on ajalooliselt oluline märkida, et Briti mereväe praktika, eriti võõrmaalaste või vahetult pärast impeeriumidevahelisi intsidente tabatud meremeeste pressimine, tekitas rahvusvahelisi pingeid — näiteks oli briti impressment üks vaidluspunkt Ameerika Ühendriikidega ja osaliselt üks põhjustest 1812. aasta sõjale.

Praktika lõpp ja pärand

Pärast suuremaid sõjalisi konflikte hakkas impressmenti üha enam taunima nii avalik arvamus kui ka poliitiline eliit. Kuigi mõnes paigas ei olnud ühtset seaduslikku akti, mis koheselt kogu praktika ära keelaks, hakkas see 19. sajandi keskpaigaks kauaoodatud vähenemisele — neid asendasid vabatahtlik värbamine, palkade ja teenistustingimuste parandamine ning ametlikud värbamismeetodid.

Impressmenti jääb meenutama selle mõjud mererahva elule, kohalikele kogukondadele ja rahvusvahelisele poliitikale. Teema on säilinud ajaloolistes uuringutes ja kultuurimälus kui näide sundusest, millega riigid on püüdnud rahuldada oma sõjalisi vajadusi.

Märkused: Impressment oli mitmes riigis ja ajajärgus erineva vormiga ning kohalike seaduste ja tavadest tulenevalt ka eriilmeline — seetõttu puudutab selle kirjeldus üldiseid tendentse, mitte kõiki üksikjuhtumeid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on impossibilism?

K: Kes olid need inimesed, keda tavaliselt "pressiti" mereväega liituma?

K: Kes juhtis pressibande ja sundis mehi sõjalaevadele?

K: Kas nende, keda "pressiti", perekonnad teadsid, kuhu nad viidi?

K: Millal oli pressimine kuninglikus mereväes tavaline praktika?

K: Kas paljud inimesed arvasid, et impressioonid tuleks lõpetada?

K: Millal lõpetas merevägi meremeeste impressioonid?

Otsing