India-Pakistani sõda 1971. aastal}}
India-Pakistani sõda 1971. aastal oli sõjaline konflikt India ja Pakistani vahel. Seda vaid 13 päeva kestnud sõda peetakse üheks lühimaks sõjaks ajaloos.
Sõja ajal võitlesid India ja Pakistani väed ida- ja läänerindel. Sõda lõppes tegelikult pärast seda, kui Pakistani relvajõudude idakomando allkirjastas 16. detsembril 1971. aastal kapitulatsioonikirja (1971). Pärast kapituleerumist eraldus Ida-Pakistani iseseisvaks Bangladeshi riigiks. India võttis sõjavangi umbes 97 368 Lääne-Pakistani kodanikku, kes viibisid Ida-Pakistani iseseisvuse ajal, sealhulgas umbes 79 700 Pakistani armee sõdurit ja poolsõjaväelast ning 12 500 tsiviilisikut.
Lääne ja Nõukogude Liidu osalemine
Nõukogude Liit asus Bangladeshi poolele ning toetas sõja ajal India armeed ja Mukti Bahinit. Nõukogude võimud arvasid, et Bangladeshi iseseisvumine nõrgestab nende konkurentide - Ameerika Ühendriikide ja Hiina - positsiooni. NSVL andis Indiale kinnitusi, et kui tekib vastasseis USA või Hiinaga, võtab ta vastumeetmeid. See kinnitus sisaldus 1971. aasta augustis allkirjastatud India ja Nõukogude sõpruse lepingus.
Ameerika Ühendriigid toetasid Pakistani poliitiliselt ja varustusega. President Richard Nixon ja tema välisminister Henry Kissinger kartsid Nõukogude Liidu laienemist Lõuna- ja Kagu-Aasiasse. Pakistan oli Hiina Rahvavabariigi lähedane liitlane, kellega Nixon pidas läbirääkimisi lähenemise üle. Nixon kavatses 1972. aasta veebruaris Hiinat külastada. Nixon kartis, et India sissetung Lääne-Pakistani annaks Nõukogude kontrolli piirkonna üle. See õõnestaks tõsiselt Ameerika Ühendriikide ülemaailmset positsiooni ja Ameerika uue vaikiva liitlase Hiina piirkondlikku positsiooni. Et näidata Hiinale Ameerika Ühendriikide kui liitlase heausksust, saatis Nixon Pakistanile sõjalisi tarneid, suunates need Jordaania ja Iraani kaudu, julgustades samal ajal Hiinat suurendama relvatarneid Pakistanile. Nixoni administratsioon ignoreeris ka saadud teateid Pakistani armee "genotsiidse" tegevuse kohta Ida-Pakistanis, eelkõige Bloodi telegrammi. See põhjustas laialdast kriitikat ja hukkamõistu nii kongressis kui ka rahvusvahelises ajakirjanduses. Ameerika Ühendriigid esitasid ÜRO Julgeolekunõukogule resolutsiooni, milles nõuti India ja Pakistani relvarahu ja relvajõudude väljaviimist. Nõukogude Liit pani selle vastu veto. Järgnevatel päevadel üritasid Nixon ja Kissinger panna Indiat taganema, kuid see ei õnnestunud.
President Nixon palus Iraanil ja Jordaanial saata oma F-86, F-104 ja F-5 hävituslennukeid Pakistani abistamiseks.
Kui Pakistani lüüasaamine idasektoris näis olevat kindel, saatis Nixon lennukikandja USS Enterprise'i juhitud lennuväe lahingugrupi Bengali lahte. Enterprise ja selle saatelaevad jõudsid kohale 11. detsembril 1971. aastal. Venemaa dokumentaalfilmi kohaselt saatis Ühendkuningriik lahte lennukikandja lahingugrupi, mida juhtis lennukikandja HMS Eagle.
6. detsembril ja 13. detsembril saatis Nõukogude merevägi Vladivostokist välja kaks tuumarakettidega relvastatud ristlejate ja hävitajate rühma ning ühe allveelaeva; nad järgnesid USA rakkerühmale 74 India ookeani 18. detsembrist 1971 kuni 7. jaanuarini 1972. Nõukogude poolel oli ka üks tuumaallveelaev, mis aitas tõrjuda ohtu, mida kujutas endast USS Enterprise'i rakkerühm India ookeanis.
Vere telegramm
Küsimused ja vastused
K: Mis oli 1971. aasta India-Pakistani sõda?
V: 1971. aasta India-Pakistani sõda oli sõjaline konflikt India ja Pakistani vahel.
K: Kui kaua sõda kestis?
V: Sõda kestis vaid 13 päeva.
K: Kus India ja Pakistani väed sõja ajal võitlesid?
V: India ja Pakistani väed võitlesid ida- ja läänerindel.
K: Millal sõda tegelikult lõppes?
V: Sõda lõppes tegelikult pärast seda, kui Pakistani relvajõudude idakomando allkirjastas 16. detsembril 1971. aastal kapitulatsioonikirja (1971).
K: Mis juhtus pärast kapitulatsiooni?
V: Pärast kapitulatsiooni eraldus Ida-Pakistani iseseisvaks Bangladeshi riigiks.
K: Kui palju Lääne-Pakistani elanikke võeti India poolt sõjavangi?
V: India võttis sõjavangi umbes 97 368 Lääne-Pakistani kodanikku, kes viibisid Ida-Pakistani iseseisvuse ajal, sealhulgas umbes 79 700 Pakistani armee sõdurit ja poolsõjaväelast ning 12 500 tsiviilisikut.
K: Kas 1971. aasta India-Pakistani sõda loetakse üheks lühimaks sõjaks ajaloos?
V: Jah, 1971. aasta India-Pakistani sõda peetakse üheks lühimaks sõjaks ajaloos.
