Üleandmisdokument (bengali: আত্মসমর্পনের দলিল) oli kirjalik kokkulepe, mis võimaldas Pakistani relvajõudude kapituleerumist Bangladeshi Vabadussõjas. Kapitulatsioon toimus 16. detsembril 1971. aastal Ramna võistlusväljakul Daccas. Kindralleitnant A A K Niazi, Pakistani relvajõudude ühiskomandör Ida-Pakistanis, ja kindralleitnant Jagjit Singh Aurora, Bangladeshi-India liitlasvägede ühiskomandör, kirjutasid dokumendile alla tuhandete hurraavate rahvahulkade keskel võidusõidurajal. Alistumise tunnistajatena tegutsesid Bangladeshi relvajõudude ülema asetäitja õhukomandör A. K. Khandker ja India idakomando kindralleitnant J F R Jacob.
Seejärel võttis India armee umbes 93 000 Pakistani sõjaväelast ja ametnikku sõjavangi, mis on suurim arv sõjavange pärast Teist maailmasõda. Hiljem, 1973. aastal, repatrieeriti nad Delhi lepingu tingimuste kohaselt.
Taust
1971. aasta sündmused Ida-Pakistanis (tänapäeva Bangladeshis) eskaleerusid pärast demokraatlike valimistulemuste eiramist, poliitilist represseerimist ja pealetungi, mida Pakistani väed alustasid 1971. aasta märtsis (operatsioon Searchlight). Selle tagajärjel süvenes konflikt, mille käigus leidis aset ulatuslik tsiviilohvrite arv ning massiline pagulaste liikumine — hinnanguliselt mitu miljonit inimest põgenesid India lääneosadesse. India sekkus detsembris 1971 otsese sõjalise tegevusega, toetades Bangladeshi vabadusvõitlejaid ja koordineerides lahinguid oma vägedega.
Üleandmisakti sisu ja tseremoonia
Üleandmisakt sisaldas ametlikku klauslit Pakistani vägede tingimusteta kapituleerumisest Ida-Pakistanis, sealhulgas relvastuse, sõjalaevade ja sõjaväeliste varustuse üleandmisest. Tseremoonia anti läbi ja allkirjastati Dacca (Dhaka) Ramna võistlusväljakul — sündmus oli nii sümboolne kui praktiline: see lõpetas lahingutegevuse Lõuna-Bengalis ja tõi kaasa laialdase vastase kätte langemise. Vabadusvõitlejate ja tavakodanike osalus tseremoonial andis sellele tugeva rahvusliku ja emotsionaalse tähenduse Bangladeshi jaoks.
Järelmõju ja tähendus
Üleandmine tähistas faktiliselt Bangladeshis iseseisvuse saavutamist ning muutis geopoliitilist olukorda Lõuna-Aasias. Sõja lõpp tähendas ka humanitaarset ja poliitilist järjepidevust: kümnete tuhandete sõjavangide tagasisaatmine ning piirkonna stabiliseerimise pingutused. Sõja käigus ja selle ümber toimunud inimõigusrikkumised ning massikannatused on jätnud sügava jälje nii Bangladeshi kui regiooni ajalukku ning mõjutanud ka rahvusvahelist seisukohta ja suhtumist konfliktidesse.
Mälestus ja tähistamine
Bangladeshis tähistatakse 16. detsembrit kui Victory Day (Bijoy Dibosh) — päeva, mil meenutatakse vabadusvõitlust ja langenud sõdureid ning tähistatakse iseseisvust. Sündmusel on suur sümboolne tähtsus rahvusliku identiteedi kujunemisel ning igal aastal toimuvad mälestusüritused, paraadid ja avalikud tseremooniad.
Märkused: 1971. aasta konflikt ja selle tagajärjed on uuritud laialdaselt nii ajaloolaste, osapoolte kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide poolt; hinnangud inimkaotustele ja sündmuste täpne kulg võivad sõltuvalt allikast erineda. Üleandmisakt on üks otsustavaid dokumente, mis fikseeris sõjalise peatuse ja võimaldas alustada sõja järgset poliitilist lahendust.