Hizb-ul-Mujahideen: Jammu ja Kashmiri islamistlik relvarühm (asutatud 1989)
Hizb-ul-Mujahideen – Jammu ja Kashmiri suur ja vastuoluline islamistlik relvarühm, asutatud 1989; ülevaade ajaloost, ideoloogiast ja piirkondlikust mõjust.
Hizb-ul-Mujahideen (HM) on üks suurimaid Džammu ja Kashmiris tegutsevaid võitlevaid rühmitusi, mis on pärit Azad Džammu ja Kashmirist ning seisab vaidlusaluse territooriumi integreerimise ja kogu Kashmiri piirkonna ühendamise eest Pakistaniga. HuM on oma loomisest alates soovinud ka Kashmiri islamiseerimist.
HuM moodustati 1989. aastal Kashmiri orus, mille juhiks on meister Ahsan Dar. Hiljem arreteerisid India relvajõud 1993. aasta detsembri keskpaigaks Dari. Väidetavalt moodustati see Jamaat-e-Islami (JeI) sõjalise tiibana Pakistani välisluureagentuuri ISI (Inter Services Intelligence) käsul, et võidelda Jammu-Kashmiri Vabastusrinde (JKLF) vastu, mis propageeris riigi täielikku sõltumatust riikidest. Paljud Hizb'i varajased kaadrid olid endised JKLF-i liikmed.
Taust ja eesmärgid. Hizb-ul-Mujahideen tekkis 1980. aastate lõpus, kui Kashmiri orus puhkes ulatuslik relvastatud mässu ja poliitiline olukord muutus ärevaks. Organisatsioon on rõhutanud kahte peamist eesmärki: Džammu ja Kashmiri liitmine Pakistaniga ning piirkonna poliitiline ja ühiskondlik islamiseerimine vastavalt oma ideoloogiale. Selle poliitilised vaated erinesid selgelt JKLF-i iroonilisemast, iseseisvuspoolehoidlikust lähenemisest, mistõttu tekkis relvastatud rivaalitsemine erinevate gruppide vahel.
Juhtkond ja struktuur. Pärast Ahsan Dari arreteerimist tekkisid uued juhtimiskeskused; üks tuntumaid juhtfiguure on olnud Syed Salahuddin (Muhammad Yusuf Shah), kes kujunes peamiseks esindajaks ja juhtivaks tegelaseks 1990ndatel ning paiknes enamasti Pakistani poolt kontrollitud aladel. Organisatsioon on olnud hierarhiline, sisaldades kohalikke võitlejate rühmi, logistilisi üksusi ja poliitilisemaid seltskondi, samas kui osa otsuseid tehti tihedalt seotud välismaiste toetajate ning varjatud kanalite kaudu.
Tegevus ja taktikad. Hizb-ul-Mujahideen on kasutanud peamiselt geriljasõja ja insurgentsi taktikad: rünnakud India julgeolekujõudude vastu, lõhkeainete ja lõksude kasutamine, maanteerünnakud, sihtmärgitud tapmised ja mõningatel juhtudel ka rünnakud tsiviilisikute vastu. Rühm on püüdnud värvata kohalikke noori, mõnikord tuginedes religioossele mobilisatsioonile ja kohalikele võrgustikele. India julgeolekujõudude vastumeetmed ning sisekõnelused või poliitilised muutused on aeg-ajalt vähendanud organiseeritud rühma tegevuse ulatust, kuid mitte elimineerinud seda täielikult.
Tugistruktuurid ja väited välisabist. Paljude analüütikute ja ametlike allikate hinnangul on Hizb-ul-Mujahideen saanud mingil määral varalist, logistilist ja väljaõppelist tuge osadelt vastuolulistelt välispartneritelt. Nendest väidetest on tihti räägitud seoses Pakistani julgeolekuasutustega, kuid need väited on poliitiliselt tundlikud ja nende ulatuse kohta esineb eri hinnanguid—seetõttu kasutatakse sageli sõnu nagu „väidetavalt“ või „väidetud“.
Inimõigused ja konfliktijärgne mõju. Nii rühmituse tegevus kui ka nende vastu suunatud India julgeolekuoperatsioonid on jätnud Kashmiri ühiskonnale sügava jälje: leidub aruandeid tapmistest, arreteerimistest, sundkadudest ja muust vägivallast, mis on mõlema poole puhul tekitanud rahvusvahelist muret inimõiguste olukorra üle. Konflikt on mõjutanud tuhandeid peresid, majandust ja sotsiaalseid suhteid piirkonnas.
Sisemine jagunemine ja hilisem areng. Aastate jooksul on Hizb-ul-Mujahideeni sees olnud splite, liidrite lahkumisi ja muutusi strateegias. 2000. ja 2010. aastate jooksul on rühma operatiivne aktiivsus üldiselt kahanenud võrreldes 1990ndate tasemega, kuid grupi ideoloogiline olemasolu ning mõningane aktiivsus püsivad. Osad juhid tegutsevad väljastpoolt, mistõttu rühm on säilitanud teatud võimekuse mõjutada sündmusi piirkonnas.
Rahvusvaheline ja kohaliku poliitika kontekst. Hizb-ul-Mujahideen on üks mitmest relvarühmitusest, mis on kujundanud Kashmiris kestvat ja keerukat konflikti. Rahvusvahelisel tasandil rõhutatakse sageli, et Kashmiri küsimuse lahendamiseks on vajalikud poliitilised läbirääkimised ning konfliktile püsiva lahenduse leidmine peab arvestama nii piirkondlike kui ka kohalike elanike huve. Samal ajal jäävad vaidlused selle üle, kes peaks olema osaline ja millised tingimused peaksid kehtima, tugevaks ning rahu saavutamine on keeruline protsess.
Kokkuvõtlikult on Hizb-ul-Mujahideen olnud keskne tegija Kashmiri relvastatud liikumistes alates 1989. aastast: organisatsioon esindab ühte konkreetset poliitilist ja ideoloogilist suunda, millel on olnud märgatav mõju nii kohalikele sündmustele kui ka laiemale regionaalsele julgeolekukonfliktile.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Hizb-ul-Mujahideen (HM)?
V: Hizb-ul-Mujahideen (HM) on Jammu ja Kashmiris tegutsev võitlejarühmitus, mille eesmärk on integreerida vaidlusalune territoorium ja ühendada kogu Kashmiri piirkond Pakistaniga.
K: Mida HM peale Pakistaniga integreerumise veel tahab?
V: Lisaks Pakistaniga integreerumisele soovib HM ka islamiseerida Kashmiri.
K: Millal moodustati HM ja kes oli selle juht?
V: HM moodustati 1989. aastal Kashmiri orus, mille juhiks oli meister Ahsan Dar.
K: Kas Dar suutis jätkata HM-i juhtimist pärast 1993. aastat?
V: Ei, Dar arreteeriti 1993. aasta detsembri keskpaigaks India relvajõudude poolt.
K: Miks HM väidetavalt moodustati?
V: HM moodustati väidetavalt Jamaat-e-Islami (JeI) sõjalise tiibana Pakistani välisluureagentuuri ISI (Inter Services Intelligence) käsul, et võidelda Jammu-Kashmiri Vabastusrinde (JKLF) vastu, mis pooldas riigi täielikku sõltumatust riikidest.
K: Kes olid paljud Hizb'i varajased kaadrid?
V: Paljud Hizb'i varajased kaadrid olid endised JKLF-i liikmed.
K: Kus HM tegutseb?
V: HM tegutseb Azad Jammu ja Kashmirist.
Otsige