Flintlukk: toimemehhanism, ajalugu ja tüübid
Flintlukk: sügav ülevaade toimemehhanismist, ajaloolisest arengust ja erinevatest tüüpidest — tehnoloogia, kasutus ja huvitavad faktid relvaajaloos.
Flintlukk on üldnimetus tulirelvade kohta, mis kasutavad flintluku laskemehhanismi. See võib viidata ka ainult laskemehhanismile endale. Flintlukk kasutab lukustuslõikes hoitavat tulekivitükki. Kui päästikule vajutatakse, langeb haamer, millele on kinnitatud tulekivi, ja lööb terasetükki, mida nimetatakse "frizzeniks". See tekitab säde, mis paneb püssirohu (otse tulekivi all) süttima. See süütab väikese augu kaudu püstoli tagaosas oleva põhipulbrilaengu, mis põhjustab ümmarguse kuuli, haavli või kuuli väljapaiskamise. Kivilukk oli väga populaarne musketitüüp üle 200 aasta. Flintlukud olid saadaval siledakuulipilduja ja hiljem ka vintpüssitoruga.
Toimemehhanism
Flintluku põhiosad on kivikinnitusega haamer (tuntud ka kui "cock"), frizzen (terasplaat), pann (väike süütamisala) ja puurav auk ehk puudutusava, mis ühendab panni laengukambriga. Lühike protsess on järgmine:
- Relv laetakse: põhipulber ja kuul asetatakse torusse ning pannisse pannitakse õrn eelsüütepulber (priming).
- Haamer tõmmatakse kokkuseadistusele (täis- või poolkokk).
- Päästiku vajutamisel lendab haamer ette, kiviga lööb frizzeni pinda, mis tekitab sädemeteki ja samal ajal avab panni katte nii, et sädemed langenud primingule pääsevad ühendust puudutusavaga.
- Pannis süttinud eelsüütus lööb läbi puudutusava põhipulbrini ning see süttib, põhjustades gaaside laienemise ja kuuli väljalennu torust.
Ettevalmistus, kivi teravus ja pannis oleva pulbri kuivus määravad töökindluse — pruunimine, niiskus või kulunud kivi põhjustavad tihti "misfire'"e ehk tööseiskumisi.
Ajalugu lühidalt
Flintluku mehhanism arenes edasi varasematest süütamissüsteemidest (nt. matchlock, wheellock ja snaphaunce) ning saavutas laia leviku 17. sajandil. Selle suurem levik jätkus 18.–19. sajandil; flintluku ajastu kõrgaeg hõlmab nii kuningate armeesid kui ka kodanikuvõitlusi — näiteks Ameerika iseseisvussõda ja Napoleoni sõjad. 19. sajandi esimesel poolel hakkasid flintlukke järk-järgult asendama veekindlamad ja usaldusväärsemad süütemehhanismid, eelkõige percussion cap ehk löökisüüde. 19. sajandi keskpaigaks oli flintlukk relvakujundustes suures osas asendunud.
Tüübid ja variandid
- Snaphaunce – varasem variant, millel frizzen ja pann on eraldiseisvad osad; levinud 16.–17. sajandil.
- Tõeline flintlukk (nn. French või English lock) – standardiseeritud ja vastupidavam mehhanism, kus frizzen katab panni ja pöörleb löögi ajal.
- Miquelet – Vahemere piirkonnas levinud variant, millel on spetsiifiline välismähis ja sageli tugevam nähtav vedru.
- Doglock – sõjaväeline variant, millel oli lisaturvalisus (nn. "dog" ehk lukustuspositsioon) laadimise ajal.
- Erinevad vormid: pistolid, musketid, vintpüssid (rifled muskets), jahipüssid (fowling pieces) — kõik võisid olla flintluku mehhanismiga.
Kasutus, eelised ja puudused
Eelised:
- Kiirema ja lihtsama kasutuselevõtu tõttu eelistatavam kui matchlock (ei vaja põleva lõnga hoidmist).
- Odavam ja lihtsam hooldada kui wheellock.
- Relvade standardiseerimine ja massiline tootmine muutusid võimalikuks, mis mõjutas sõjaväe taktikat (nt massiline rünnak koos bajonetiga).
Puudused:
- Tundlik niiskuse suhtes — märg püssirohi või pann tähendab hõlpsat töökatkestust.
- Tulekivi kulumine ja jälgimine nõuavad regulaarselt hooldust (kivi "dressing").
- Lock time (ajavahe päästiku vajutamise ja süütamise vahel) on võrdlemisi pikk ja mõnikord mittetäielik süüde põhjustab ohtliku tagasilöögi või kõrvalekalde tabamusi.
Hooldus ja ohutus
- Hoida pann ja puudutusava kuivana ning puhastada püssirohu suitsujääkidest pärast laskmist.
- Kontrollida frizzeni pinda — kui see on läikima kulunud (glazing), ei teki piisavalt sädet.
- Teritada ja vormida tulekivi regulaarselt (kivikujundus, "dressing") tagamaks õige lööginurk.
- Laadimisel ja puhastamisel hoida haamer pool- või täiskaugel (reeglina pool-kokk), et vältida juhuslikku lasku.
- Arvestada, et pärast mitut lasku toru soojeneb ja sodi koguneb — enne uuesti laadimist peab toru olema puhastatud, vastasel juhul on oht toru plahvatuseks.
Ajaloone tähtsus ja pärand
Flintlukk mõjutas oluliselt sõjategevuse, jahinduse ja relvatootmise arengut: see võimaldas kiiremat rühmaste väljaõpet, tõhustas lahingute taktikat ning oli üle kahe sajandi standardne süütemehhanism. Täna on flintluku relvad olulised ajalooliste rekonstruktsioonide, kollektsionääride ja museaalide maailmas ning neid uuritakse tehnika- ja sotsiaalse ajalooga seotult.
Kui soovite, võin lisada lühikese ülevaate tuntud flintluku relvamudelitest, näiteid kasutamisest konkreetsetes sõdades või juhendi lihtsaks kivihoolduseks samm-sammult.
Flintlukumehhanism (prantsuse lukkude konstruktsioon)
Snaphaunce, varajane tulekivilukkude tüüp.
Ajalugu
Esimene kiviluku vorm ilmus 1570. aastal ja seda nimetati snaphaunce'iks. Umbes 1630. aastal lõi prantslane Marin le Bourgeoys esimese "tõelise" kiviluku, mida nimetatakse ka "prantsuse lukuks". Bourgeoys oli Prantsusmaa kuninga Louis XIII teenistuses, kelle jaoks ta lõi kivilukumehhanismi. Prantsuse lukk lihtsustas Snaphaunce'i konstruktsiooni, luues üheosalise L-kujulise frizzi. Seda stiili näeb tänapäeval enamikul kivilukkudel.
Nagu ka varasemad konstruktsioonid, näiteks matchlock, kasutati flintlocki konstruktsiooni siledapüssi või musketi jaoks. Kuid peagi hakati seda kasutama ka püsside ja püstolite puhul. Ka purjelaevade ohvitserid ja sõjaväeohvitserid kasutasid flintlocki püstoleid.
Kuulsad kivilukud
Pikad püssid
- Populaarselt "Brown Bess", The British Land Pattern Musket - toodeti aastatel 1725-1838, Land Pattern ja selle versioonid olid kõik .75 kaliibriga siledakaliibrilised musketid. Need olid Briti impeeriumi kõigi maavägede standardrelvad. Pärast 1838. aastat asendati need siledakuulipildujaga musketid. Selle efektiivne laskekaugus oli umbes 100 jaardi (91 m), kuid enamikus lahinguolukordades oli jõudude vaheline kaugus ainult umbes 50 jaardi (46 m). Isegi sellel kaugusel ei olnud relv eriti täpne. Brittide taktika oli tulistada volüütidena, millele järgnes šveitsirünnak.
- Pennsylvania püss, pärast 1880. aastate algust "Kentucky püss" - Pennsylvania püss arenes välja varasemast ja palju raskemast Jaeger püssist, mille Saksa relvamehed tõid Ameerika kolooniasse. Ameerika revolutsioonisõja ajal tekitasid Pennsylvania püssimeeste kompaniid Briti liinide taga häireid. Briti Brown Bessi muskettide laskekaugusest kaugel asetsevad miilitsamehed ja snaiprid, kellel oli vintpüssiga Pennsylvania vintpüss, võisid kaugelt sihtida üksikuid sõdureid ja ohvitsere.
- Springfieldi mudel 1795 musket - Prantsuse Charleville'i musketi eeskujul, oli esimene Springfieldi relvaehituses toodetud Ameerika Ühendriikide kivilukk-musket. See oli esimene relv, mis kasutas vahetatavaid osi. Seda toodeti samuti Harpers Ferry arsenalis, umbes 10 000 mürsku tarniti USA armeele kasutamiseks 1812. aasta sõjas.
- Fusil de chasse (prantsuse keeles "jahirelv") - 18. sajandi keskpaigaks nimetati ohvitseri poolt kantavat kerget tulekivimusketti fusiliks (itaalia fucile, mis tähendab tulekivi). Nii prantslastel kui ka brittidel olid ohvitseri fusili versioonid. Sellest nimetusest tuleneb termin fusilier. Briti jalaväeohvitserid olid algselt relvastatud spontaaniga, kuid hiljem asendati kepirelv ohvitseri fusilliga. Väga sarnane, kuid odavam versioon oli "fusil de traite" (kauplemisrelv). Ohvitseri fusil on varustatud rihma jaoks ja selle vars on 100 mm (4 tolli) lühem kui toru, et sangale sobiks bajonett. Ohvitseri fusil oli palju paremini valmistatud. Ka 20-kaliibrilist (.62 kaliibriga) fusili peeti ka vintpüssiks (vintpüssi varajane eelkäija). Ka mõned Ameerika ohvitserid kandsid revolutsioonisõjas fulipildujat.
Püstolid
· 
Kentucky kivipüstol
· 
Prantsuse duellipüstolite komplekt
· 
Kuninganna Anne stiilis kivilukkpüstol
· 
Prantsuse ratsaväe stiilis kivipüstol
- Kentucky püstol - 17. sajandi vahetusel kasutusele võetud püstol on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks. See on kogenematuile kasutajatele mõnevõrra ebamugav relv, mida on raske laadida. Kentucky'l oli kalduvus takerduda (mida nimetatakse ka valepüssiks). Kivi lööb frizzi ja süütab pulbri pannil, kuid põleb kohati aeglaselt nagu sütik. Kui see juhtub, on ülioluline hoida seda sihtmärgile suunatud, kuni see süttib. Püss oli tavaliselt .50 kaliibriga ja kaheksakandilise toruga. Stock oli tavaliselt käharast vahtrast ja tavaliselt oli sellel messingist otsaga puust püstol.
- Duellipüstolid - kuigi see ei ole konkreetne relv, oli see siiski üks tulekiviga relvade tüüp. Duellipüstoleid valmistati paarikaupa ja need olid tavaliselt karbis. Need olid sageli kaunistatud ja kaunistatud püstolid, mis olid mõeldud kasutamiseks duellis. Kuni 19. sajandini oli enamik neist ühepaugulised kivipüstolid. Nagu teistelgi kivilukkpüstolitel, on püstoli päästikule vajutamise ja laskmise vahel märgatav viivitus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on flintlukk?
V: Kivilukk on tulirelvade tüüp, mis kasutab kiviluku laskemehhanismi.
K: Mis on kiviluku laskemehhanism?
V: Flintluku laskemehhanism kasutab lukustuslõikes hoitavat tulekivi, et süüdata püssirohi ja tulistada ümmargune kuul, haavlid või kuuli.
K: Kuidas töötab kiviluku laskemehhanism?
V: Kui päästikule vajutatakse, langeb haamer, millele on kinnitatud tulekivi, ja lööb terasetükki, mida nimetatakse "frizzeniks". See tekitab säde, mis süütab püssipannus oleva püssirohu ja seejärel põhipulbriladungi püstoli tagaosas.
K: Kui kaua oli kivilukk populaarne?
V: Kivilukk oli väga populaarne musketitüüp üle 200 aasta.
K: Millist tüüpi barrelid olid kivilukkude jaoks saadaval?
V: Flintlokid olid saadaval nii siledakuulipilduja kui ka hilisemate vintpüsside torudega.
K: Kas mõiste flintlock võib viidata ainult laskemehhanismile?
V: Jah, mõiste "kivilukk" võib viidata ainult laskemehhanismile.
K: Milliseid materjale kasutatakse kiviluku laskemehhanismis?
V: Flintluku laskemehhanism kasutab tulekivi ja terastükki, mida nimetatakse "frizzeniks".
Otsige