Flintlock

Ajalugu

Esimene kiviluku vorm ilmus 1570. aastal ja seda nimetati snaphaunce'iks. Umbes 1630. aastal lõi prantslane Marin le Bourgeoys esimese "tõelise" kiviluku, mida nimetatakse ka "prantsuse lukuks". Bourgeoys oli Prantsusmaa kuninga Louis XIII teenistuses, kelle jaoks ta lõi kivilukumehhanismi. Prantsuse lukk lihtsustas Snaphaunce'i konstruktsiooni, luues üheosalise L-kujulise frizzi. Seda stiili näeb tänapäeval enamikul kivilukkudel.

Nagu ka varasemad konstruktsioonid, näiteks matchlock, kasutati flintlocki konstruktsiooni siledapüssi või musketi jaoks. Kuid peagi hakati seda kasutama ka püsside ja püstolite puhul. Ka purjelaevade ohvitserid ja sõjaväeohvitserid kasutasid flintlocki püstoleid.

Kuulsad kivilukud

Pikad püssid

• Populaarselt "Brown Bess", The British Land Pattern Musket - toodeti aastatel 1725-1838, Land Pattern ja selle versioonid olid kõik .75 kaliibriga siledakaliibrilised musketid. Need olid Briti impeeriumi kõigi maavägede standardrelvad. Pärast 1838. aastat asendati need siledakuulipildujaga musketid. Selle efektiivne laskekaugus oli umbes 100 jaardi (91 m), kuid enamikus lahinguolukordades oli jõudude vaheline kaugus ainult umbes 50 jaardi (46 m). Isegi sellel kaugusel ei olnud relv eriti täpne. Brittide taktika oli tulistada volüütidena, millele järgnes šveitsirünnak.

• Pennsylvania püss, pärast 1880. aastate algust "Kentucky püss" - Pennsylvania püss arenes välja varasemast ja palju raskemast Jaeger püssist, mille Saksa relvamehed tõid Ameerika kolooniasse. Ameerika revolutsioonisõja ajal tekitasid Pennsylvania püssimeeste kompaniid Briti liinide taga häireid. Briti Brown Bessi muskettide laskekaugusest kaugel asetsevad miilitsamehed ja snaiprid, kellel oli vintpüssiga Pennsylvania vintpüss, võisid kaugelt sihtida üksikuid sõdureid ja ohvitsere.

• Springfieldi mudel 1795 musket - Prantsuse Charleville'i musketi eeskujul, oli esimene Springfieldi relvaehituses toodetud Ameerika Ühendriikide kivilukk-musket. See oli esimene relv, mis kasutas vahetatavaid osi. Seda toodeti samuti Harpers Ferry arsenalis, umbes 10 000 mürsku tarniti USA armeele kasutamiseks 1812. aasta sõjas.

• Fusil de chasse (prantsuse keeles "jahirelv") - 18. sajandi keskpaigaks nimetati ohvitseri poolt kantavat kerget tulekivimusketti fusiliks (itaalia fucile, mis tähendab tulekivi). Nii prantslastel kui ka brittidel olid ohvitseri fusili versioonid. Sellest nimetusest tuleneb termin fusilier. Briti jalaväeohvitserid olid algselt relvastatud spontaaniga, kuid hiljem asendati kepirelv ohvitseri fusilliga. Väga sarnane, kuid odavam versioon oli "fusil de traite" (kauplemisrelv). Ohvitseri fusil on varustatud rihma jaoks ja selle vars on 100 mm (4 tolli) lühem kui toru, et sangale sobiks bajonett. Ohvitseri fusil oli palju paremini valmistatud. Ka 20-kaliibrilist (.62 kaliibriga) fusili peeti ka vintpüssiks (vintpüssi varajane eelkäija). Ka mõned Ameerika ohvitserid kandsid revolutsioonisõjas fulipildujat.

Püstolid

• Kentucky püstol - 17. sajandi vahetusel kasutusele võetud püstol on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks. See on kogenematuile kasutajatele mõnevõrra ebamugav relv, mida on raske laadida. Kentucky'l oli kalduvus takerduda (mida nimetatakse ka valepüssiks). Kivi lööb frizzi ja süütab pulbri pannil, kuid põleb kohati aeglaselt nagu sütik. Kui see juhtub, on ülioluline hoida seda sihtmärgile suunatud, kuni see süttib. Püss oli tavaliselt .50 kaliibriga ja kaheksakandilise toruga. Stock oli tavaliselt käharast vahtrast ja tavaliselt oli sellel messingist otsaga puust püstol.

• Duellipüstolid - kuigi see ei ole konkreetne relv, oli see siiski üks tulekiviga relvade tüüp. Duellipüstoleid valmistati paarikaupa ja need olid tavaliselt karbis. Need olid sageli kaunistatud ja kaunistatud püstolid, mis olid mõeldud kasutamiseks duellis. Kuni 19. sajandini oli enamik neist ühepaugulised kivipüstolid. Nagu teistelgi kivilukkpüstolitel, on püstoli päästikule vajutamise ja laskmise vahel märgatav viivitus.