Osawatomie lahing toimus laupäeval, 30. augustil 1856 Kansase osariigi Osawatomie linnas. Selles rünnakus juhtusid tugevad kokkupõrked väikese rühma vabameelsete ja suurema pro-orjuse jõu vahel. John Brown juhtis umbes 40 meest, kes püüdsid linna kaitsta ligikaudu 250–300 piirirüütli rünnaku eest. Pro-orjuse üksuseid, mida sageli moodustasid Missourist pärit relvastatud mehed, juhtis John W. Reid; rünnaku koosseisus mainitakse ka Missouri rüütleid.
Taust
Osawatomie lahing toimus ajavahemikul, mida tuntakse nimega "veritsev Kansas" — periood 1854. aastast, mil pärast Kansas–Nebraska seadust puhkesid endiste territooriumide asustajate vahel korduvalt vägivaldsed kokkupõrked selle üle, kas Kansas võtab vastu orjuse või lubab selle keelustamist. Konfliktis olid vastamisi orjuse pooldajad ja vaba riigi ehk abolitsioniste toetavad kolonistid; kummagi poole rühmad kasutasid sageli relvi ja rünnakuid tsiviilelanike vastu.
Lahing ja kulg
Rünnak algas varahommikul. John Browni üks pojad, Frederick Brown, oli üheks esimeseks ohvriks: ta lasti linnast väljas maha, mis äratas Browni ja teised kaitsjad kiirelt tegutsema. Kuigi kaitsjaid oli vähe, püsisid nad vastu piisavalt kaua, et anda vastasele märkimisväärset vastupanu. Rasketes kokkupõrgetes sai Browni poolne grupp rasked kaotused — mõned hukkusid ja mitmed said haavata — ning lõpuks sundis see Browni ja teised vabameelsed retke üle lähedalasuva jõe.
Pärast kaitsja lahkumist linn rüüstati ja põletati. Osawatomiega seotud hooned ja varad said suure kahju. Kuigi rünnaku alguses oli eesmärgiks Browni ja tema mehi hävitada või tabada, ei õnnestunud ülemistel jõududel Browni edasi jälitada ja ta pääses ära. See episood tõstis Browni tuntust ja tõi tema meetodid laiemale avalikkusele.
Tagajärjed ja tähendus
Osawatomie lahing ei olnud suur sõjaline lahing, kuid selle poliitiline ja sümboolne mõju oli tähtis. See näitas, kui teravaks võisid muutuda konfliktid orjuse küsimuses läänes ning tugevnes tekkinud vastasseis riigi jagunemisel. John Browni tegevus ja tema isiklik kaotus (sealhulgas poeg Fredericku surm) kujundasid tema kui radikaalse võitleja kuvandit, mis mõne aasta pärast sai osaks ka laiemast konfliktist Ameerika Ühendriikides.
Osawatomie ja selle lahing on tihti mainitud näitena sellest, kuidas kohalikud vägivallajuhtumid aitasid süvendada lõhet põhja- ja lõunariikide vahel, andes hoogu sündmustele, mis lõpuks viisid Ameerika kodusõjani. Samuti on lahingu mälu hoitud kohalike ajalooallikate ja memoriaalidega, mis meenutavad nii hukkunuid kui ka laiemalt vaba riigi liikumise võitlust.
