Pankrot: määratlus, protsess, pankrotihaldur ja likvideerimine

Pankrot on juriidiline protsess, mis toimub siis, kui isikul või organisatsioonil ei ole piisavalt raha, et tasuda kõik oma võlad. Juriidiliselt on nad maksejõuetu.

Kui tegemist on isikuga, kes ei suuda oma võlgu tasuda, võivad tema võlausaldajad taotleda kohtult pankrotihalduri määramist. See on professionaalne raamatupidaja, kelle kohus määrab, et võtta pankrotivara üle kontroll. Mõned varad on seadusega kaitstud, kuid pankrotihaldur müüb kõik muud varad maha ja kasutab raha selleks, et maksta võimalikult suur osa selle isiku võlgadest. Pärast protsessi lõppu vabastatakse isik pankrotist ja ta on vaba igasugusest edasisest kohustusest neid nõudeid tasuda, kuid tavaliselt on isiku võime uuesti raha laenata piiratud, sest tema krediidireiting on kahjustatud.

Kui tegemist on organisatsiooniga, mis ei suuda oma võlgu tasuda, võivad võlausaldajad taotleda kohtult likvideerija määramist. Likvideerija teeb väga sarnast tööd nagu pankrotihaldur, kuid varad ei ole kaitstud, nii et likvideerija võib kõik maha müüa. Kui kõik organisatsiooni varad on müüdud, likvideeritakse organisatsioon ja seda enam ei eksisteeri. Organisatsioone ei vabastata pankrotist samamoodi nagu elavat isikut.

Mis täpsemalt tähendab pankrot?

Pankrot on olukord, kus võlgnik ei suuda täita maksekohustusi vastavalt kokkulepitud tähtajatele. See ei ole alati ainult viimase sammuna kasutatav meede: sõltuvalt õigussüsteemist võib pankrotile eelneda võlgade restruktureerimine või maksegraafiku kokkulepe. Pankrotimenetluse eesmärk on tagada õiglane raha jagamine võlausaldajate vahel ning võimalusel anda võlgnikule võimalus majanduslikuks taastumiseks.

Pankrotimenetluse põhietapid

Algatus: pankrotitaotlus võib tulla võlgnikult endalt või tema võlausaldajatelt.
Kohtulik otsus ja halduri määramine: kohus kontrollib olukorda ja määrab tavaliselt pankrotihalduri või likvideerija.
Vara inventuur ja kaitse: haldur koostab nimekirja varastest, uurib makseid ja kaitseb varasid, mis võivad kaduda või väheneda.
Vara realiseerimine: müüakse varad, pööratakse sissenõutavad nõuded sisse ning koostatakse võlausaldajate loetelu.
Rahaline jaotus: saadud tulu jaotatakse vastavalt seaduses sätestatud prioriteedile (näiteks tagatud nõuded, töötajate nõuded, maksud, üldised võlausaldajad).
Lõplik otsus ja, kui kohaldub, vabanemine võlgadest: eraisiku puhul võib protsess lõppeda võlgade kustutamisega; juriidilise isiku puhul lõpeb protsess sageli ettevõtte likvideerimisega.

Pankrotihalduri ja likvideerija roll

Pankrotihalduril on mitmeid ülesandeid, sh:

varade üle võtmine ja kaitsmine;
vara dokumenteerimine ja inventuur;
varade realiseerimine (müük) parima võimaliku hinna saavutamiseks;
võlausaldajate nõuete kontrollimine ja vaidlustamine, kui on kahtlus ebaõiglaste tehingute või vargete üleandmise osas;
vahendamine kohtule aruannete ja soovitustega.

Likvideerija toimib sarnaselt, kuid tema töö fookus on ettevõtte tegevuse lõpetamisel ning kogu ettevõtte vara realiseerimisel ja võlausaldajatele väljamaksmisel. Töötajate nõuded, maksukohustused ja tagatud laenud saavad sageli seadusjärgse prioriteedi.

Mida võib olla kaitstud ja mis jääb tasumata?

Mõned varad võivad seaduse järgi olla osaliselt või täielikult kaitstud (näiteks elamine, teatud hulgad isiklikust tarbimisest pärit esemed või sissetuleku osa). Täpne nimekiri ja ulatus sõltub riigi seadustest. Samuti võivad olla olemas võlad, mida ei saa pankroti käigus kustutada (näiteks teatud maksunõuded või alimentide maksmine) — see sõltub samuti jurisdiktsioonist.

Tagajärjed ja võimalused taastumiseks

Isikule: pärast pankroti väljaandmist võib inimene saada vabaduse teatud võlgadest, kuid tema krediidireiting halveneb ja ligipääs uutele laenudele on piiratud. Pankrot jääb sageli krediidiandjate registerisse teatud ajaks.
Ettevõttele: sageli lõpeb pankrot ettevõtte likvideerimisega ja tegevuse lõpetamisega. Mõnel juhul on võimalik läbi viia saneerimis- või restruktureerimisplaan, mis võimaldab jätkata tegevust vähendatud kohustustega.
Võlausaldajatele: nad saavad osa tagasimaksetest vastavalt seadusjärgsele järjekorrale — tihti ei saa kõik nõuded täielikult rahuldatud.

Praktilised nõuanded

Kui tekib raskusi maksetega, otsige võimalikult vara nõu juristilt või võlanõustajalt.
Hoia korras finantsdokumente ja tee nimekiri kõigist võlausaldajatest ja võlgadest.
Kaalu restruktureerimise ja läbirääkimiste võimalust võlausaldajatega enne kohtumenetluse algatamist.
Arvesta, et pankrotimenetlus võib kesta mõnest kuust kuni mitme aastani ning sellega kaasnevad kulud ja piirangud.

Märkus: pankroti ja likvideerimise täpne protseduur ning tagajärjed sõltuvad riigi õigussüsteemist ja seadustest. See artikkel annab üldise ülevaate ning ei asenda professionaalset õigus- või finantsnõu.

Maksejõuetus või pankrot

Inimesed ajavad sageli mõisted pankrot ja maksejõuetus segamini ning mõnikord kasutavad nad üht sõna, kuigi tegelikult mõtlevad teist. Maksejõuetus tähendab tavaliselt lihtsalt seda, et kellelgi ei ole piisavalt raha oma võlgade tasumiseks või (mõnikord) seda, et tema võlgade kogusumma on suurem kui tema varade kogusumma. Pankrot on ametlik juriidiline protsess kohtus. Kuigi need kaks mõistet on omavahel seotud, ei tähenda see, et isik on maksejõuetu, tingimata, et ta läheb pankrotti.

Alternatiivid pankrotile

Paljudes riikides on pankrotile alternatiive, et võimaldada inimestel ja ettevõtetel vältida pankrotimenetlust.

Mitmes riigis võivad üksikisikud püüda jõuda oma võlausaldajatega individuaalsete vabatahtlike kokkulepete (IVA) sõlmimiseni. See tähendab, et võlausaldajad nõustuvad võtma vähem raha oma võlgade kustutamiseks. Sarnased menetlused on olemas ka äriühingute ja muude organisatsioonide puhul ning neil on eri riikides erinevad nimed, kuid paljudes riikides nimetatakse neid kokkuleppemenetlusteks.

Pankrotikaitse

Paljudes riikides võib ettevõte või ettevõte taotleda kohtult pankrotikaitset, et püüda kaitsta ettevõtet, nii et võlausaldajad ei saaks kogu füüsilist kapitali ja firmaväärtust hävitada, lõhkudes seda laiali ja viies selle minema. Selle eesmärk on anda ettevõttele rohkem aega enda ümberkorraldamiseks ja uue kokkuleppe sõlmimiseks omanike ja nende inimeste vahel, kellele ettevõte on võlgu. Paljudes riikides nimetatakse seda halduskorda.

Siiski ei ole kõikides riikides pankrotikaitse seadused ettevõtete jaoks olemas.

Võlaorjus

Sageli ähvardab võlausaldaja võlgnikku paljudes maailma osades võlaorjusega. Mõnel juhul ei tea võlgnik, et tal on õigus pankrotti minna. See on mõnes riigis inimõiguste probleem. Samuti jätkavad mõned võlausaldajad võlgniku ahistamist, kuigi pankrotiseadused ütlevad, et nad ei tohiks seda teha, lootuses, et võlgnik maksab neile raha, mida nad ei vääri.

Ameerika Ühendriigid

Pankrot kuulub Ameerika Ühendriikides peamiselt föderaalseaduse, Ameerika Ühendriikide seadustiku 11. jaotise (pankrotiseadustik) alla. Ameerika Ühendriikides kättesaadavad pankrotiliigid on nimetatud selle seaduse peamiste jaotiste ehk "peatükkide" järgi. Isikut või ettevõtet, kes esitab pankrotiavalduse, nimetatakse võlgnikuks.

Pankrotiavalduse esitamisel valib kohus pankrotihalduri. Pankrotihalduril on volitused pankrotistunud isiku või ettevõtte vara üle ja ta võib kasutada osa võlgniku varast võlausaldajate maksmiseks. Pärast pankrotiavalduse esitamist teavitatakse võlausaldajaid sellest, et nad peavad lõpetama rahakogumise katsed otse võlgnikult ja esitama maksetaotlused pankrotikohtule.

7. peatükk

Kõige tavalisem pankrotivorm on 7. peatüki pankrot, mida võivad taotleda nii ettevõtted kui ka eraisikud. Seda nimetatakse ka likvideerimismenetluseks, sest osa võlgniku varast võidakse võlausaldajate rahuldamiseks müüa (likvideerida). Kui ettevõttel on võlg, mida ta ei suuda tasuda, võib ta paluda või olla sunnitud esitama pankrotiavalduse kohtus 7. peatüki alusel. See sunnib ettevõtet tavaliselt äritegevuse lõpetama. Töötajad kaotavad sageli oma töökoha, kui ettevõte esitab 7. peatükki.

11. peatükk

11. peatüki pankrot on keerukas pankrotivorm, millega reorganiseeritakse võlgniku rahalised vahendid, vähendades tavaliselt võlgade summat ja muutes võlgade tagasimaksmise tingimusi. 11. peatüki pankrotijuhtum võimaldab ettevõttel jätkata tegevust, samal ajal kui ta leiab võimalusi oma võlgade vähendamiseks ja tasumise korraldamiseks.

Peaaegu kõik 11. peatüki kohased pankrotiavaldused on esitatud ettevõtete poolt. Tavalised inimesed tavaliselt 11. peatüki pankrotti ei tee, sest 13. peatüki pankrot on nende jaoks peaaegu alati odavam ja lihtsam.

13. peatükk

13. peatükk on tavainimeste jaoks kõige populaarsem pankrotivorm Ameerika Ühendriikides. Peatüki 13 pankroti puhul võidakse osa teie võlgadest kustutada (discharge), kuid te peate osa oma võlgadest tagasi maksma. Võlgade tagasimaksmise kava on pankrotikohtu järelevalve all ja kestab tavaliselt kolm kuni viis aastat. Ettevõtjad ei saa esitada 13. peatüki kohast pankrotiavaldust.

Muud pankroti peatükid

Vähem levinud pankrotivorme võib esitada pankrotiseadustiku 9. ja 12. peatüki alusel.

9. peatüki kohaselt on omavalitsustel, väiksematel haldusüksustel, nagu linnad ja alevid, võimalik oma võlad ümber korraldada.
12. peatüki pankrot on eriline pankroti liik perefarmide ja kalurite jaoks. See kombineerib 11. ja 13. peatüki pankroti elemente, et võimaldada väiksematel põllumajandus- ja kalandusettevõtetel oma võlgade ümberkorraldamise ajal edasi tegutseda.

Küsimused ja vastused

K: Mis on pankrot?

V: Pankrot on juriidiline protsess, mis toimub siis, kui isik või organisatsioon on maksejõuetu ja ei suuda kõiki oma võlgu tasuda.

K: Kes võib taotleda kohtult pankrotihalduri määramist?

V: Isiku võlausaldajad, kes ei suuda oma võlgu tasuda, võivad paluda kohtul määrata pankrotihalduri.

K: Mida teeb pankrotihaldur?

V: Pankrotihaldur, kes on kohtu määratud professionaalne raamatupidaja, võtab pankrotivara üle kontrolli, müüb kogu muu vara maha ja kasutab raha selleks, et maksta võimalikult suur osa selle isiku võlgadest.

K: Kas kõik varad on pankrotis seadusega kaitstud?

V: Ei, ainult mõned varad on pankrotis seadusega kaitstud.

K: Mis juhtub üksikisikuga pärast pankrotimenetluse lõppu?

V: Pärast pankrotimenetluse lõpetamist vabastatakse isik pankrotist ja ta on vaba igasugusest edasisest kohustusest neid nõudeid tasuda. Siiski on nende võime uuesti raha laenata piiratud, sest nende krediidireiting on kahjustatud.

K: Mis juhtub, kui organisatsioon ei suuda oma võlgu tasuda?

V: Kui organisatsioon ei suuda oma võlgu tasuda, võivad võlausaldajad paluda kohtul määrata likvideerija.

K: Kuidas erineb likvideerija töö pankrotihalduri tööst?

V: Likvideerija töö on väga sarnane pankrotihalduri tööga, välja arvatud see, et puuduvad varad, mis on kaitstud, seega võib likvideerija kõik müüa. Kui kogu organisatsiooni vara on müüdud, on organisatsioon likvideeritud ja seda enam ei eksisteeri.