Kristlikus usus on suur ülesanne (inglise keeles "Great Commission") keskne käsk, mille Jeesus andis oma järgijatele pärast ülestõusmist. Matteuse evangeeliumi lõpul (Matteuse 28:16–20) kogunevad Jeesuse jüngrid ühele Galilea mäele, kus Jeesus ütleb neile, et nad peavad minema ja tegema kõiki rahvaid jüngriteks, ristides inimesi Isa, Poja ja Püha Vaimu nime all ning õpetades neid hoidma kõike, mida ta on käsinud. Jeesus rõhutab sealjuures oma ülendatud võimu ja lubab: "Ma olen teiega kõik päevad kuni maailma lõpu" (parafraseeritult).

Teksti peamised käsud ja tähendus

Suur käsk koosneb mitmest selgest osast, mida kristlik traditsioon järgnevalt rõhutab:

  • Minge – saatmine väljapoole oma praegust kogukonda või mugavuspiire.
  • Tegema jüngriteks – mitte ainult üksikute inimeste pöördamine, vaid nende kasvatamine püsivateks õpilasteks ja järgijateks (discipleship), kes elavad Jeesuse õpetuse kohaselt.
  • Ristimine – rituaalne vastuvõtmine usuühendusesse Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel, mis väljendab ususidet ja kõlbulikkust kiriku elusse.
  • Õpetamine – jätkuv kasv usu-s ja käitumise osas, et jüngrid hoiaksid Jeesuse käske.

Ajalooline ja teoloogiline taust

Matteuse tekst asetub Jeesuse avaliku teenistuse ja tema varasemate ülesannete konteksti. Varem oli Jeesus ajutiselt saatnud välja 70 oma järgijat jutlustama ja tervendama, kuid see ülesanne oli paigutatud peamiselt juudi publikule; seda viidet illustreerib ka fakt, et Jeesus ise oli mõnikord ravinud mittejuute. Pärast ülestõusmist muutub aga rõhuasetus: sõnum on suunatud kõigile rahvastele ja kogu maailmale. See universaalsus on üks põhjustest, miks Suur käsk on saanud kristliku misjonikäsu keskseks põhimõtteks.

Mõju kirikule ja misjonile

Paljude kristlaste jaoks on see käsk otsene kutse misjonitööle: misjonärid ja mitmed kirikud näevad selles aluseks rahvusvahelisele ja kohalikule evangeeliumiteenistusele, koguduste rajamisele, evangeeliumi kuulutamisele ning sotsiaaltööle. Samas tõlgendatakse Suurt käsku laiemalt ka kui üleskutset igapäevasele jüngriks olekule — usuelu jagamisele peres, töökaaslaste ja naabritega ning teiste õpetamisele ja teenimisele kohalikes kogukondades.

Teksti tõlgendused ja vaidlused

Teoloogiliselt on teksti tõlgendamisel olnud mitmeid rõhuasetusvariante. Mõned rõhutavad eelkõige missiooniajastut (evangelism), teised rõhutavad jätkuvat õpetust ja kristliku elu kujundamist (discipleship). Kirikutes arutatakse ka küsimusi, kuidas Suurt käsku kultuuriliselt kohandada — kas keskenduda traditsioonilisele teoloogilisele õpetusele, sotsiaalsele õigusele, kogukonnatööle või kombinatsioonile neist.

Praktilised järeldused tänases kontekstis

  • Kogudused näevad Suures käsus ülesannet kasvatada inimesi, kes oskavad nii uskuda kui ka elada välja Jeesuse õpetust.
  • Ristimise ja õpetamise kombinatsioon rõhutab, et vastuvõtmine kiriku ellu peab kaasnema püsiva kasvatusega usupraktikates.
  • Suure käsu universaalsus kutsub kristlasi üles suhtuma teiste kultuuride ja rahvastega lugupidamisega ning otsima sobivaid ja eetilisi viise evangeeliumi jagamiseks.

Kokkuvõtlikult on Matteuse 28:16–20 lühike, kuid sisutihe tekst, mis on kujundanud kristliku kiriku arusaamu missioonist, ristimisest ja jüngriks kasvatamisest läbi sajandite ning millel on jätkuv tähendus nii teoloogias kui ka igapäevases koguduseelus.