Budism Hiinas
Han-budism (lihtsustatud hiina keel: 汉传佛教; traditsiooniline hiina keel: 漢傳佛教) ehk hiina buddhism viitab hiina tähtedega (hanzi) kirjutatud budismile ehk Ida-Aasia kultuuriruumi budismile. See on üks kolmest peamisest olemasolevast budismi koolkonnast: teised kaks on tiibeti budism ja theravada. Seda praktiseeritakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Koreas ja Vietnamis. Sellel on olnud suur mõju Ida-Aasia kultuurile.
Nagu Tiibeti budism, pärineb ka han-budism Mahayana budismi harust, mis on peamiselt sanskriti keeles kirjutatud ja pärit Põhja-Indias.
Han-budismis on palju vastastikmõju India religioonide ja Hiina religioonide (nagu taoism) vahel.
Ajalugu
On olemas legende, et Laozi oli Buddha ise või et Buddha tuli Tiibeti kuningriigist Zhangzhungist. On ka teisi legende, et budism oli Hiinas olemas juba ammustest aegadest (enne Qini dünastiat).
Qini dünastia (221-206 eKr)
Shiji 《史記-秦始皇本紀》 on jagu called「禁不得祠」(jin bude ci). Seal öeldakse:
"徙謫，實之初縣。禁不得祠。明星出西方。"
20. sajandil ütles Jaapani õpetlane Fujita Toyohachi (藤田丰八), et budism jõudis Hiinasse Qini dünastia ajal. Sõna 不得 (pinyin: "bude"; ligikaudne hääldus: boo-duh) hääldub peaaegu täpselt nagu sanskriti sõna "Buddha". Seda kasutati hiina keeles Buddha üleskirjutamiseks. Teised (nagu 铃木券太郎) ei olnud sellega nõus. Pealegi on ebatõenäoline, et 得 kasutataks translitereerimiseks. Ja hiina toonide arengu põhjal kõlaks 不得 midagi putug'i sarnast (郑张尚芳 ütleb "不得" on [pɯtɯːɡ]).
Han-dünastia (206 eKr-220 eKr)
Üldiselt arvatakse, et budism võeti kasutusele Han-dünastia ajal (läänepoolne, enne 1. aastat eKr). See tuli läänepoolsetest piirkondadest ja Siiditeelt.
Vastavalt Weilüe《魏略‧西戎傳》、《魏書‧釋老志》and muudele andmetele andsid Hani keiser Ai mehed rahvale Pagoda Sutra《浮屠经》。.
67. aastal unistas Hani keiser Ming "Kuldsest rahvast". Ta saatis inimesi läänepoolsetesse piirkondadesse munkadega kohtuma. Need mungad tõid tagasi rohkem budistlikke tekste. Ta ehitas Valge hobuse templi (白马寺) ja tõlkis 42 peatükki pühakirja 《四十二章經》。.
On olemas aruanne, et Han-keiser Ming (28-75 pKr) aitas budismi Hiinas juurutada. Mouzi Lihuolun (3.-5. sajand) ütleb:
Vanasti nägi keiser Ming unes jumalat, kelle kehal oli päikese sära ja kes lendas tema palee ees; ja ta rõõmustas selle üle väga. Järgmisel päeval küsis ta oma ametnikelt: "Mis jumal see on?" ütles õpetlane Fu Yi: "Teie alluv on kuulnud, et Indias on keegi, kes on saavutanud Dao ja keda kutsutakse Buddhaks; ta lendab õhus, tema kehal oli päikese sära; see peab olema see jumal."
Seejärel saatis Ming inimesi Tianzhu'sse (Lõuna-India), et rohkem teada saada. Budistlikud pühakirjad tulid Hiinasse tagasi valgete hobuste seljas, mille järgi sai Valge Hobuse tempel oma nime. Koos nendega tulid tagasi ka kaks India mungat, kelle nimed olid Dharmaratna ja Kaśyapa Mātaṅga.
On vaieldav, kas keiser Ming tõesti unistas kuldsetest inimestest. Teadlased on siiski ühel meelel, et umbes tema ajal saabus budism xiyust.
Parthia vürst nimega An Shigao reisis Hiinasse ja aitas tõlkida mõned India tekstid hiina keelde.
167. aastal aitasid mõned Yuezhi (Kesk-Aasia hõimud) samuti mõningaid asju tõlkida.
Selle aja jooksul muutus mahajaana budism Hiinas populaarseks. Seejärel "siniseerisid" hanid selle, et muuta see han-budismiks.
Chongqingis kaevati välja iidne Yao Qian Shu (rahapuu artefakt). Selle peal istus Buddha. See oli valmistatud Yan guangi neljandal aastal (125 pKr). See on varaseim teadaolev pronksist Buddha, mis on leitud Hiinast. Sichuanis on veel üks varajane Buddha skulptuur haua kohal.
Varased budistlikud koolid
Sarvastivadinnid, Dharmaguptakad ja teised koolkonnad olid han-budismi jaoks olulised.
Kuus dünastiat (220-589)
Mõned hiinlased arvasid, et budism on valitsuse autoriteedile kahjulik, et budistid aitavad parandada majandust, et budism on barbaarne ja ei vääri seda, et see oleks osa Hiina kultuurist. Teised aga segasid budismi taoismiga. Need kaks sobisid hästi kokku. Mõlemad soodustavad meditatsiooni. Ja nii kasutati budistlikke ideid taoismi ja vastupidi.
Umbes sel ajal hakkas han-budism levima Koreasse, Jaapanisse ja Vietnami. Lõuna-Hiinas oli see juba populaarne.
Kumārajīva (334-413)
Hiina kontrollis Kuchat, budistlikku kuningriiki Xinjiangis. Nad vangistasid Kumarajiva, kuid vabastasid ta 401. aastal, sest ta oli hea budist.
Ta sai mõjukaks Han budismis.
Ta meeldis hilisema Qini riigi keisrile Yao Xingile.
Ta tegi mitmeid häid tõlkeid (402-413 pKr).
Siia kuuluvad Teemant Sutra, Amitabha Sutra, Lootose Sutra, Vimalakīrti Nirdeśa Sūtra, Mūlamadhyamakakārikā ja Aṣṭasāhasrikā Prajñāpāramitā Sūtra.
Chán budism
5. sajandil algas Hiinas Chán (zen) õpetus. Legendaarne Bodhidharma alustas seda.
Kool järgib Laṅkāvatāra Sūtra ja Diamond Sūtra (Vajracchedikā Prajñāpāramitā Sūtra) . Seda kutsuti ka "Ühe sõiduki koolkonnaks".
Nad olid kuulsad oma kohtumislugude ja koanide ning õpetamismeetodite poolest. Nan Huai-Chin ütleb:
Zen-õpetus oli eraldiseisev, pühakirjaõpetusest väljaspool olev ülekanne, mis ei pidanud ühtegi kirjalikku teksti pühaks. Zen osutas otse inimvaimule, et võimaldada inimestel näha oma tegelikku olemust ja saada buddhaks.
Tangi dünastia (618-907)
Xuanzangi teekond läände
Tangi dünastia ajal ja aastatel 629-645 käis munk Xuanzang Indias ja külastas üle saja kuningriigi. Ta ja kirjutas oma reisist läände. Tema kirjutised on olulised India uurimiseks sellel ajavahemikul.
Ta külastas palju vaimseid paiku, palju vaimseid inimesi ja õppis palju vaimseid asju. Ta kohtus budistlike kuulsustega.
Ta naasis Hiinasse koos 657 sanskritikeelse teksti, kingituste, kujude ja budistlike suveniiridega, kõik kahekümne kahe hobuse seljas.
Xuanzang lõi Chang'anis (praegu Xi'an) tõlkekeskuse. See meelitas ligi inimesi kogu Ida-Aasiast. Xuanzang tõlkis hiina keelde 1330 raamatut. Tema lemmik osa budismist oli Yogācāra ehk "ainult teadvus".
Selle aja jooksul sai Han Chan budism Jaapanis populaarseks.
Songi dünastia (960-1279)
Song-dünastia ajal kasutas valitsus Chán'i (禪), et tugevdada oma kontrolli riigi üle. Chánist sai Hiina budismi kõige populaarsem liik.
Yuani dünastia (1279-1368)
Yuani dünastia ajal meeldis mongoli keisritele Tiibeti budism, nii et nad palkasid Tiibeti mungad valitsusametnikeks. See põhjustas korruptsiooni. Hiljem kukutas Mingi dünastia Yuani ja Tiibeti laamad ei mõjutanud enam õukonda.
Mingi dünastia (1368-1644)
Chani koolkond oli nii populaarne, et kõik mungad kuulusid sinna. Hiina mees- ja naisbudistid kirjutasid sel ajal toredaid luuletusi.
Qingi dünastia (1644-1911)
Qing toetas Tiibeti budismi.
Umbes 1900. aasta paiku hakkasid Hiina budismi vastu huvi tundma ka teiste Aasia riikide budistid. Anagarika Dharmapala külastas 1893. aastal Shanghaisse. Ta ja teised indialased püüdsid saada hiinlasi aitama budismi taaselustada Indias. Ka Jaapani budistid külastasid Hiinat. Selleks ajaks (ja võib-olla ka varem) oli Hiinas kõige rohkem budiste maailmas.
Hiina budistlikud mungad Qingi dünastia ajal
Bodhisattva Avalokitesvara (Guanyin), puit, 11. sajand, Põhja-Songi dünastia, St. Louis'i kunstimuuseum
Xuanzangi kuju Xi'anis asuva hiiglasliku metshane pagoodi juures.
Nalanda ülikooli varemed Indias, kus Xuanzang õppis.
Kumārajīva kuju Kizili koobaste ees Kuqas, Xinjiangis, Hiinas.
Valge hobuse tempel, mida traditsiooniliselt peetakse Hiina budismi alguseks.
Kaart, mis näitab budismi levikut ja peamisi jagunemisi
東漢四川青銅搖錢樹上有西王母與坐佛。
Õpetused
Han-budism kasutab budismi, konfutsianismi ja taoismi mõisteid. Nad kummardavad Buddhat ja bodhisattvaid, andes neile toitu, lilli jne. Nad on veganid. Nad usuvad jumalasse ja põrgusse, surmajärgsesse ellu ja karmasse.
Küsimused ja vastused
K: Mis on han-budism?
V: Han-budism on hiina tähtedega (hanzi) kirjutatud budismi koolkond ehk Ida-Aasia kultuuriruumi koolkond. Seda praktiseeritakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Koreas ja Vietnamis ning see on avaldanud suurt mõju Ida-Aasia kultuurile.
K: Millised on teised kaks peamist olemasolevat budismi koolkonda?
V: Teised kaks peamist olemasolevat budismi koolkonda on tiibeti budism ja theravada.
K: Kust pärineb han-budism?
V: Han-budism pärineb Mahayana'st, budismi harust, mis on kirjutatud peamiselt sanskriti keeles ja pärineb Põhja-Indias.
K: Kuidas Han-budism suhtleb India religioonidega?
V: Han-budismis on palju vastastikmõju India religioonide ja Hiina religioonide (nagu taoism) vahel.
K: Millistes riikides harrastatakse han-budismi peamiselt?
V: Han-budismi praktiseeritakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Koreas ja Vietnamis.
K: Millises keeles oli mahajaana algselt kirjutatud?
V: Mahayana oli algselt kirjutatud peamiselt sanskriti keeles.
