Dalai-laama — Tiibeti budismi juht ja ajalugu (Tenzin Gyatso)

Dalai-laama /ˈdɑːlaɪ ˈlɑːmə/ on Tiibeti budismi religioosne tegelane ja üks tuntumaid tiibeti budistliku traditsiooni vaimseid juhte. Ta on kõrgeim õpetaja Gelugpa-koolkonnast (Gelugpa) ning teda peetakse sageli bodhisattvana Avalokiteśvara (tiibeti keeles Chenrezig) manifestatsiooniks. Uue dalai-laama kohta usutakse, et ta on uuestisündinud eelmistes eludes olnud dalai-laama. See tulisüsteem — dalai-laama "liin" — ulatub tagasi aastasse 1391. 14. ja praegu ametisolev dalai-laama on Tenzin Gyatso.

Roll ja ajalugu

Alates 17. sajandist kuni 1959. aastani ei olnud dalai-laama ainult vaimne juht, vaid ka Tiibeti valitsuse kõrgeim juht ehk riigipea. Dalai-laamad elasid talveperioodil Potala palees ja suvel Norbulingka palees — mõlemad asuvad Lhasas, Tiibetis. Aastal 1653, Qingi dünastia ajal, andis Hiina keiser esimest korda ametliku loa selle tiitli kasutamiseks V dalai-laamale, mis kinnitas tituleerimise mõningast suhet Hiina-impeeriumi poliitikaga.

Dalai-laama tähendus ja päritolu

Titel "dalai-laama" tuleb kahest osast: mongoli-sõnast "dalai", mis tähendab "ookeani", ja tiibeti sõnast "laama", mis viitab vaimsele õpetajale või guru'le. Kokku võib seda tõlgendada kui "ookeani-taoline õpetaja" ehk väga ulatuslikku vaimset teadmist kandvat isikut. Traditsiooniliselt nähakse dalai-laamaid kui Avalokiteśvara emanatsiooni, kelle ülesanne on juhatada olendeid kannatustest vabanemisele.

Uuestisündimise leidmine (tulku-süsteem)

Dalai-laama leidmine järgneb tiibeti budisti traditsioonile, kus usutakse, et kõrge vaimne juht valib oma järgmise kehastuse. Pärast dalai-laama surma moodustavad seniormunkade ja liidrite ringi otsingumeeskonna, mis otsib lapse märgid ja tõendeid varasemate elu mälestuste, eelistuste või konkreetsete objektide tundmise kaudu. Protsess hõlmab ka erinevaid rituaale, unenäotõlgendusi ja otsuseid, mis võivad võtta aastaid. Tänases geopoliitilises olukorras on see protsess muutunud ka poliitiliselt tundlikuks, sest Hiina valitsus on püüdnud kontrollida või reguleerida järgmise dalai-laama tunnustamist.

14. dalai-laama: Tenzin Gyatso — elu ja tegevus

Tenzin Gyatso sündis 6. juulil 1935 Taktseris (Amdo) ning tema maine sünninimeks oli Lhamo Thondup. Ta tunnustati dalai-laamallaiks väga noorelt ja temale anti ametlik nimi Tenzin Gyatso. Ta sai traditsioonilise ülesõidu ja hariduse tiibeti budistlikes kolledžites, kus ta õppis budistlikku filosoofiat, meditatsiooni, loogikat ja rituaale.

Poliitilises plaanis sattus Tenzin Gyatso rängasse ajalukku: pärast Hiina vägede jõudmist Tiibetti 1950. aastal ja eskaleeruvaid pingeid Tiibeti autonoomia lõppemisega võttis ta 1950. aastatel vastu ka mõningase poliitilise vastutuse. 1959. aastal puhkes Lhasas ülestõus, mille julge tagajärg oli dalai-laama põgenemine Indias asuvasse Dharamsalasse, kus ta on asutanud Tiibeti eksilivalitsuse ehk Kesk-Tiibeti Halduse (Central Tibetan Administration) ja loonud põgenikukogukondadele keskused. Dharamsala on tema tegevuse baas tänini.

Tenzin Gyatso on tuntud kui rahu ja vägivallatuse pooldaja. Tema rahvusvaheline tuntus kasvas eriti pärast seda, kui talle anti 1989. aastal Nobeli rahupreemia tema pingutuste eest mittevägivallalise lahenduse ja Tiibeti kultuuri kaitsmise eest. Ta on edendanud dialoogi teaduse ja budismi vahel, usutunnistustevahelist suhtlust ning sekulaarseid eetilisi õppetunde.

Poliitiline ja kultuuriline mõju tänapäeval

Pärast 1959. aastat juhtis dalai-laama Tiibeti eksilivalitsust ja töötas selle nimel, et hoida elus tiibeti keel, haridus, religioossed traditsioonid ja kultuur. Tema poliitiline autoriteet on alates 2011. aastast osaliselt delegeeritud: ta andis üle enamik oma sekulaarseid volitusi valitud peaminikandidaadile (Sikyong), et edendada demokraatilisemat juhtimisstruktuuri eksilivalitsuses.

Rahvusvaheliselt on dalai-laama kujunenud Tiibeti küsimuse sümboliks ning ta on saanud laialdast toetust humanitaarsetel ja religioossetel aladel. Samuti on ta loonud laia toetajaskonna ka Lääne riikides, mille tulemusena on tuhanded inimesed õppinud tiibeti budismi õpetusi, meditatsiooni ja empaatiaharjutusi.

Konfliktid ja vaidlused

• Hiina valitsus ei tunnusta dalai-laama poliitilist legitiimsust alates Tiibeti annekteerimisest 1950. aastatel ning peab teda separatistlikuks tegelaseks; seetõttu on dalai-laama ja Tiibeti välisliikumise küsimus pikaajalise rahvusvahelise pinge all.
• Panchen- ja dalai-laama tunnustamine on muutunud geopoliitiliseks küsimuseks: pärast 1995. aastal tuntud Panchen-laama ametisse nimetamise vaidlust oli seotud lapse kadumine ja Hiina poolt nimetatud alternatiivne kandidaat — juhtum, mis tõstis esile mure poliitilise sekkumise pärast Tiibeti usulistesse protsessidesse.
• 14. dalai-laama on avaldanud mõtteid võimalikust ümberkorraldusest dalai-laama institutsiooni tulevikus — ta on öelnud, et järgmine dalai-laama võidakse määrata väljaspool Tiibetit või et institutsioon võidakse ümber kujundada või lõpetada, kui see aitab rahu saavutada. See on tekitanud nii toetust kui ka vastuseisu erinevates ringkondades.

Usuline ja õpetuslik pärand

Dalai-laama õpetused keskenduvad budistlikele põhiväärtustele: kaastundele, tarkusele, meelevaatlusele ja moraalsele käitumisele. Tema kirjutised ja loengud käsitlevad tiibeti budismi klassikalisi teemasid, aga ta on ka arendanud sekulaarset eetikat, mis rõhutab eetiliste väärtuste õpetamist erapooletult kõigile inimestele, sõltumata usust.

Kokkuvõte

Dalai-laama on samaaegselt religioosne ja ajalooline institutsioon, mis on tihedalt seotud Tiibeti kultuuri, budistliku õpetuse ja poliitilise võitlusega. 14. dalai-laama, Tenzin Gyatso, on globaalselt tuntud kui vägivallatuse ja dialoogi pooldaja, kelle elu ja tegevus on mõjutanud nii tiibeti rahvast kui ka rahvusvahelist avalikkust. Dalai-laama tulevik ja see, kuidas järgmisi elusid tunnustatakse, jääb tänapäeva geopoliitilises kontekstis keerukaks ja otsustavaks küsimuseks.

Küsimused ja vastused

K: Kes on praegune dalai-laama?

K: Mida tähendab "dalai"?

K: Mida tähendab "Lama"?

K: Millal anti dalai-laama tiitlile esmakordselt luba?

K: Kus viibisid dalai-laamad talvel?

K: Kus nad suvel elasid?

K: Miks pidi ta 1959. aastal Tiibetist põgenema?

Otsing