Xizangi (Tiibeti) autonoomne piirkond: asukoht, ajalugu ja kultuur

Asukoht ja loodus

Xizangi autonoomne piirkond, mida sageli nimetatakse ka Tiibeti autonoomseks piirkonnaks (TAR), on Hiina Rahvavabariigi provintsitasandi autonoomne piirkond. Selle pealinn on Lhasa. Piirkond asub kõrgel Himaalaja platool ja on tuntud oma suurepärase, kõrge merepinna kõrgusega maastiku poolest — seal on mägesid, suured jõeorud ja kõrbed. Tiibeti kõrgustik mõjutab tugevalt piirkonna kliimat: talved on karmid ja õhk on hõre.

Ajalugu

Tiibeti ajalugu on pikk ja keeruline, hõlmates nii kohalikke kuningriike ja vaimseid keskusi kui ka kontakte naaberriikidega. Tänapäeva poliitilises mõistes hõlmab see ka 20. sajandi sündmusi, mis viisid piirkonna liitumiseni Hiinaga ja hilisema autonoomia staatuse loomisele. Traditsiooniliselt olid Tiibeti piirkonda ja selle vaimuelu tugevalt mõjutanud budistlikud kloostrid ja munkade hierarhia.

Kultuur ja religioon

Tiibeti peamine religioon on budism, täpsemalt tiibeti budism, mis määrab tugevalt kohaliku igapäevaelu, rituaalide ja kunstivormide näo. Budistlikud kloostrid on olulised nii religioosselt kui ka hariduslikult. Nende traditsioonid muudavad piirkonna paljude jaoks kultuuriliselt huvipakkuvaks ja ainulaadseks.

Kohalikud usulised praktikad on mõnikord ümbritsetud müütide ja legendidega. Näiteks tiibeti munkade kohta on räägitud, et neil esineb erilisi vaimseid või meditsiinilisi oskusi; sellised arusaamad on osa rahvapärimusest ja usulistest tõekspidamistest. Tiibeti vaimsete õpetuste ja rituaalide hulka kuulub ka tuntud Tiibeti surnute raamat, mis sisaldab rituaale surejate ja lahkunute saatmiseks ning millel on teatavaid sarnasusi teiste religioossete mälestus- ja leinapraktikatega (nt katoliku viimne riitus).

Usuline juhtimine

Tiibeti budistide üheks vaimseks juhiks on dalai-laama. Pärast 1950. aastate sündmusi ja konfliktide eskaleerumist Hiina valitsusega lahkus dalai-laama ja paljud teised tiibetlased riigist. Praegu elab dalai-laama eksiilis Indias, kust ta jätkab poliitilist ja vaimset tegevust ning külastab vahel teisi riike.

Keel ja rahvastik

Tiibeti peamine keel on tiibeti keel, millel on mitmeid dialekte. Hiina ametlik keel (mandariin) on laialdaselt esindatud administratiivsetes ja hariduslikes kontekstides. Rahvastikus domineerivad etnilised tiibetlased, kuid piirkonnas elab ka mitmeid teisi rahvusrühmi ning viimastel aastakümnetel on kasvanud mandariini kõnelejate ja majanduslike migrantide osakaal.

Majandus ja transpord

Traditsioonilised elatusallikad on karjakasvatus (lammaste, härgade ja jakide pidamine) ning põllumajandus sobivatel orgupiirkondadel. Viimastel aastakümnetel on arendatud infrastruktuuri, sealhulgas maanteid, raudteid ja lennuliiklust, mis ühendavad Lhasat ja teisi linnu ülejäänud Hiinaga. Turism on samuti oluline tuluallikas, kuna kultuurilised ja looduslikud vaatamisväärsused toovad piirkonda külastajaid nii Hiinast kui ka välismaalt.

Turism ja vaatamisväärsused

Lhasa ja selle ümbrus on tihedalt seotud Tiibeti kultuurilise pärandiga: kloostrid, paleed ja palverändurid meeldivad turistidele ja palveränduritele. Lisaks on Tiibeti loodus suurejooneline — Himaalaja mäeahelikud, mägijärved ja kõrgeplateo vaated on populaarsed matkajate ja loodusehuviliste seas. Turismile kehtivad sageli piirangud ja viisareeglid, eriti rahvusvaheliste külastajate puhul.

Praegune olukord ja autonoomia

Kuigi administratiivselt on Xizang määratletud autonoomse piirkonnana, on selle suveräänsuse ja poliitiliste õiguste üle kestnud rahvusvahelisi arutelusid. Inimõiguste, kultuurilise säilimise ja keeleõppe teemad on tihti tähelepanu all nii piirkonnas kui ka rahvusvaheliselt. Samas on piirkonnas tehtud ka infrastruktuuri- ja sotsiaalprojekte, mille eesmärk on parandada elutingimusi ja majanduslikku arengut.

Kokkuvõtlikult on Xizang (Tiibet) piirkond, kus rikas vaimne pärand, eriline loodus ja keeruline ajalugu loovad unikaalse ja mitmekihilise kultuuriruumi. Selle mõistmiseks on kasulik vaadelda nii ajaloolisi, geograafilisi, usulisi kui ka kaasaegseid poliitilisi aspekte.

Unrest

Tiibetis on olnud mõningaid proteste alates sellest, kui Hiina võttis kontrolli üle 1950ndatel aastatel. Enamik neist on toimunud sotsiaalsete või majanduslike probleemide tõttu. Mõned neist on olnud sellepärast, et on inimesi, kes usuvad, et Tiibet ei peaks olema Hiina osa. Oma vastuseisu näitamiseks süütasid paljud tiibetlased end põlema, et avaldada survet Hiina valitsusele, et see taas iseseisvaks muutuks. 2011. aastal tappis end 19 inimest. Ehitatud on raudteeliin, Qingzangi raudtee, mis ühendab Hiinat Lhasaga. Ka toiduainete hinnatõus ja raskendatud juurdepääs kõrgharidusele on paljusid inimesi vihastanud. Raudteeliin tekitas ka hirmu suurema migratsiooni ees. See olukord on viinud mõningase vägivallani väljaspool Tiibetit elavate inimeste vastu. Osa sellest vägivallast toimub väljaspool Tiibetit. Tiibetis valitsuse ametikohtade määramisel tundub, et Tiibetisse määratakse pigem teistest rahvustest hiinlasi kui tiibetlasi. Hiina valitsus väidab, et kui Tiibet saaks taas iseseisvaks, kannataks tema majandus.

Potala palee Lhasas

Küsimused ja vastused

K: Mis on Xizangi autonoomne piirkond ka tuntud?

K: Millise riigi alla kuulub Xizangi autonoomne piirkond?

K: Milline on Xizangi autonoomse piirkonna pealinn?

K: Kuidas inglise keele kõnelejad sageli seda piirkonda nimetavad?

K: Kas "Tiibet" viitab ainult sellele konkreetsele autonoomsele piirkonnale?

Otsing