Sikkim (nepali: सिक्किम, Sikkimi: དེན་ཇོནྒ) on alates 1975. aastast Indias asuv osariik. See on India üks väiksemaid osariike nii pindala kui elanike arvu poolest: pindala on umbes 7110 ruutkilomeetrit (≈2750 ruutmiili) ning rahvaarv on riigi osade seas väikseim. Sikkim asub Himaalaja mäestikus ja tema territooriumil asub maailma kolmas kõrgem tipp, Kanchenjunga (8597 meetrit üle merepinna). Riigi pealinn on Gangtok; teised tuntumad linnad ja asulad on Gayzing, Pelling, Yuksam ja Jorethang.
Asukoht ja geograafia
Sikkimi piirid on karmilt mäestikud: idas piirneb ta Bhutaniga, läänes Nepaliga, põhjas paikneb Tiibeti autonoomne piirkond (P.R.C.) ning lõunas on ühendus India Lääne-Bengali provintsiga. Maastik varieerub madalamatest orgudest ja viljakast mägimaastikust kuni kõrgete lumiste tippudeni. Sikkimis on suur osa Khangchendzonga maastikust, mis on looduskaitseala ja kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Ilm ja loodus
Ilmastik Sikkimis sõltub kõrgusest: madalamates piirkondades on parasvöötme mastaabiga kliima, kõrgemal on mäestikukliima ja talved võivad olla karmid. Riik on tuntud rikkaliku taimestiku poolest — seal kasvavad suured rododendroni- ja orhideeaied ning leidub haruldasi liike. Loomastikusse kuuluvad näiteks lumelõvid, punased panda'd ja mitmed linnuliigid. Khangchendzonga rahvuspark kaitseb paljusid endeemilisi liike ja maastikke.
Ajalugu lühidalt
Sikkim oli ajalooliselt suhteliselt isoleeritud. Ala asustasid peamiselt tiibetlastest päritolu rahvad ja lepšad; tiibeti kultuuriline mõju on tugev. 16. sajandil tugevnesid tiibeti mõjud, hiljem kujunes välja Chogyalide monarhia (vaimne ja ilmalik valitseja). 19. sajandi lõpus sai Sikkimist Briti protektoraat (umbes 1890). Pärast Briti impeeriumi lõhkumist anti Sikkim 1949. aastal üle India kontrollile ning 1975. aastal toimus ametlik annekteerimine — Sikkimist sai India osariik.
Rahvastik, keel ja kultuur
Sikkimi elanikud on mitmekesised. Peamine rahvastikugrupp on nepaallased, ühise ajaloolise ja keelelise sidemega piirkondliku Suur-Nepaliga. Lisaks elavad seal bhutid (tiibeti ja bhutaneesed päritoluga) ning põlisrahvad lepšad, kes olid traditsiooniliselt karjakasvatajad ja nomaadid. Piirkonnas kõneldakse mitmeid keeli: sikkimi, lepcha, tiibeti, nepali, ning tänapäeval ka hindi ja inglise keelt. Usupraktikad jagunevad hinduismi ja budismi vahel: nepaallased järgivad tihti hinduismi, samas kui monarhia ja osa eliidist olid ajalooliselt budistliku taustaga. Sikkim on tuntud oma värvikate budistlike kloostrite, festivalide ja rituaalide poolest.
Majandus ja eluviis
Majandus põhineb peamiselt põllumajandusel, metsandusel, veeressurssidel ja turismil. Sikkim on tuntud vürtsikasvatuse poolest — eriti kardemon ja ingver — ning kõrgematel aladel kasvatatakse ka teed ja aiandussaadusi. Hiljutistel aastakümnetel on tähtsust kogunud hüdroenergia projektid, mis kasutavad mägijõgede voolu. Kuna Sikkim on väikse pindalaga ja mägine, on suur osa majapidamistest väikesed ning elatus sõltub sageli kombinatsioonist põllumajandusest, loomakasvatusest ja turismist.
Turism
Turism on Sikkimis üks peamisi sissetulekuallikaid. Riik meelitab külastajaid oma looduse, mäetippude, kloostrite ja kultuuriliste vaatamisväärsustega. Populaarsed sihtkohad on:
- Gangtok — pealinn, kust saab organiseeritud ekskursioone, turge ja budistlikke kloostreid;
- Kanchenjunga piirkond — matkarajad, vaated kõrgetele tippudele ja rahvuspark;
- Pemayangtse ja Rumtek — tuntud budistlikud kloostrid;
- Yumthangi org ja Gurudongmar järv — kõrgmäestiku loodusimed;
- Nathu La piiripass — teerada Tiibetiga (piiratud ligipääs ja lubadega).
Säilitamine ja tulevik
Sikkimi tulevik sõltub looduse ja majanduse tasakaalustamisest. Valitsus ja kohalike kogukondade algatused suunavad tähelepanu looduskaitsele, vastutustundlikule turismile ja taastuvenergia arendamisele. Kliimamuutused ja suurenev turismikoormus on väljakutsed, millele ollakse leidmas lahendusi, et hoida säilinud maastikke ja kultuuripärandit ka järgnevatele põlvedele.
.svg.png){kind=small}
