Punane panda (Ailurus fulgens) — kirjeldus, elupaik ja kaitse
Punane panda (Ailurus fulgens) — tutvu tema välimuse, elupaikade ja kaitseolukorraga: haavatav liik, alamliigid, huvitavad faktid ja säilitustegevused.
Punane panda (Ailurus fulgens) on imetaja. Ta on ainus liik Ailuridae perekonnas. On kaks alamliiki: Ailurus fulgens fulgens ja Ailurus fulgens styani.
Enamik Jaapani loomaaedades kasvatatavatest isenditest on Ailurus fulgens styani. Jaapanis nimetatakse neid レッサーパンダ ja Hiinas 小熊貓 (xiǎo xìong māo), mis mõlemad tähendavad sõna-sõnalt inglise keelde tõlgituna "väikest karukassi". Nad on muutunud populaarseks eelkõige oma iseloomuliku välimuse tõttu. IUCN liigitab nad "haavatavaks".
Punane panda ei ole tihedalt suguluses hiidpandaga: nad kuuluvad eri perekondadesse, kuid nende toitumine on taimetoitlane. Mõlemad on kohanenud taimse materjali söömisega, mis on lihasööjate liikmetele ebatavaline.
Kirjeldus
Punane panda on väike, orava-suurune imetaja, keha pikkus umbes 50–64 cm ning saba lisaks 28–59 cm. Täiskasvanu kaalub tavaliselt 3–6 kg. Karvkate on punakaspruun, pea ja kõrvad heledamad, näol on iseloomulik valge “mask”, saba on rõngastega, mis aitab tasakaalu hoida oksadel. Neil on tugevad küünised ning painutatav "valehammast" ehk pseudo-käsi (suurenenud randluu), mis aitab bambust ja muid taimi hoida.
Elupaik ja levik
Punane panda elab Aasia mägis- ja metsapiirkondades, peamiselt Himaalaja ja sellest ida pool asuvates metsades: Nepalis, India kirdeosas (nt Sikkim, Arunachal Pradesh), Butaanis, Myanmaris ning Hiina lääneosas (Sichuan, Yunnan). Nad eelistavad temperatuurseid ja subtroopilisi metsasid, kus kasvab rohkesti bambust, ning elavad sageli 1 800–4 800 meetri kõrgusel merepinnast. Alamliigid paiknevad geograafiliselt erinevalt: A. f. fulgens läänepoolsetes osades ja A. f. styani idapoolsetes piirkondades.
Toitumine ja käitumine
Punane panda on peamiselt taimetoiduline: bambus moodustab suure osa menüüst, kuid nad söövad ka puuvilju, marju, lehti, juuri, putukaid ja aeg-ajalt väikseid liike nagu linnu mune või hiired. Nad on enamasti öise või hämarikuaktiivsusega (nocturnal ja crepuscular) ning enamasti üksikuelajad. Punased pandad on osavad ronijad ja veedavad palju aega puude otsas; päevase puhkeaja veedavad nad sageli puuoksi kerra kerituna, kasutades sabat soojendamiseks.
Paljunemine
Punased pandad paljunevad tavaliselt kord aastas. Paaritumine toimub tavaliselt talve lõpus kuni varakevadel; emakate tiinusperiood on ligikaudu 3–4 kuud. Pesa tehakse õõnsustesse puutüvedesse või kivikahjudesse ning pesas sünnib tavaliselt 1–4 poega, sagedamini 1–2. Poegad on sündides pimedad ja abitud ning sõltuvad emast mitu kuud. Nende areng ja harjumused võivad vangistuses erineda, kus hooldus ja toitumine on kontrollitud.
Ohud ja kaitse
Põhiohtudeks on elupaikade hävitamine ja killustumine (metsaraiumine, põllumajanduse levik, infrastruktuuri ehitus), bambuse populatsioonide kõikumine, küttimine (nt karvade ja kehaosade saamiseks või turule müügiks) ning kohalikud konfliktid inimeste ja metsaga. Samuti ohustab neid geneetiline kitsaskoht väikestes, isoleeritud populatsioonides ja kliimamuutus, mis mõjutab bambuse levikut.
Kaitseall on punane panda rahvusvaheliselt märgitud kui ohustatud liik: IUCN liigitab nad "haavatavaks". Nad on kaitstud ka CITESi ning mitmete riikide seadustega, kus elupaiku kaitstakse looduskaitsealadega ja viiakse läbi kaitseprojekte. Loomaaedade ja konservatsiooniorganisatsioonide koostöö eesmärk on säilitada geneetilist mitmekesisust läbi juhitud paljundusprogrammide, teha elupaikade restaureerimist ning tõsta kohalike kogukondade teadlikkust ja kaasatust.
Kokkuvõte
Punane panda on silmapaistev ja ainulaadne liik, kellel on majesteetiline välimus ja spetsialiseerunud eluviis. Kuigi nad on populaarsed ja hästi tuntud, seisavad nad silmitsi mitmete ohutega, mis vajavad jätkuvat kaitset ja rahvusvahelist koostööd, et tagada nende ellujäämine looduses.
Elupaik
Punane panda elab Hiina lõunaosas, Sikkimis, Nepalis ja Himaalaja mägedes kõrgetel puudel. India kuningriigis Sikkimis on ta riigiloom. Ohustatud liigina on ta seadustega kaitstud riikides, kus ta elab.
Välimus ja elu
Punased pandad on umbes 50-60 sentimeetri pikkused. Nad kaaluvad kolm kuni viis kilogrammi. Neil on kastanpruunid juuksed ja nende nägu on valge mustriga. Nad söövad puuvilju, juurikaid, bambusvõrseid, tammesid ja putukaid. Nad on aktiivsed öösel ja magavad päeval puudel. Nad tegutsevad üksi, mitte rühmades. Nad söövad õisi, marju, erinevaid taimi ja linnumune.
Küsimused ja vastused
K: Mis on punane panda?
V: Punane panda on imetajatest ja ainus liik Ailuridae perekonnast.
K: Mitu alamliiki on olemas?
V: Punase panda kaks alamliiki on Ailurus fulgens fulgens ja Ailurus fulgens styani.
K: Milliseid teisi nimesid veel kasutatakse?
V: Punane panda on tuntud ka kui väike panda, kassi-karu, karu-karu ja tulekahju.
K: Millisesse perekonda ta kuulub?
V: Punane panda kuulub Ailuridae perekonda.
K: Kus neid võib looduses kohata?
V: Punapandasid võib leida Nepali, India, Bhutani, Hiina ja Myanmari parasvöötme metsades.
K: Kas nad on ohustatud?
V: Jah, punased pandad on praegu IUCNi ohustatud liikide punases nimekirjas elupaikade kadumise ja killustatuse tõttu ohustatud.
K: Kui suureks saavad nad täismahus? V: Täiskasvanud punased pandad kaaluvad tavaliselt 4-6 kg ja nende kehapikkus on 50-64 cm.
Otsige