Hiidpanda (Ailuropoda melanoleuca) — bambussööja: elupaik, toitumine ja kaitse
Avasta hiidpanda (Ailuropoda melanoleuca): bambussööja elu Sichuani mäestikus, toitumine, käitumine ja kaitsemeetmed. Kuidas aidata seda ohustatud liiki?
Hiidpanda, Ailuropoda melanoleuca, on karu. Ta elab Hiina keskosa lõunaosas. Kuigi ta on taksonoomiliselt liigeteks lihasööjate (Carnivora) seltsi, on tema toitumine valdavalt taimne ja spetsialiseerunud bambusele.
Kuigi ta kuulub lihasööjate seltsi, on panda toitumine 99% ulatuses bambus. Looduses söövad pandad aeg-ajalt ka muid rohttaimi, metsikuid mugulaid või isegi liha lindude, näriliste või korjuste kujul. Vangistuses võivad nad saada mett, mune, kala, jamsi, põõsalehed, apelsinid või banaanid koos spetsiaalselt valmistatud toiduga. Pandade seedesüsteem on siiski lihasööjatele tüüpiline — lühike soolestik ja ebatõhusad bakterikooslused taimse kiudainete lagundamiseks — mistõttu peavad nad sööma väga suuri koguseid bambust, et saada piisavalt energiat.
Hiidpanda elab mõnes Kesk-Hiina mäestikus, peamiselt Sichuani provintsis, kuid ka Shaanxi ja Gansu provintsis. Põllumajanduse, metsade raadamise ja muu arengu tulemusena on panda tõrjutud välja madalatest aladest, kus ta kunagi elas. Nüüd elab enamik vabu pandapopulatsioone kõrgema taimkattega, tihedates bambusmetsades ja mägistel piirkondadel.
Välimus ja eripära
Hiidpanda on väga hästi tuntud oma musta-valge kasuka poolest — mustad laigud ümber silmade, kõrvade ja õlgade ning ülejäänud keha valge. Tal on tugevad lõualuud ja suuremad purihambad, mis võimaldavad bambust purustada. Pandadel on ka nn pseudo-käsi (pikenenud randme põiksidemest tekkinud „keskmine pöial“), mis aitab neil bambuvart kinni hoida ja käsitseda.
Toitumine ja käitumine
Päevas tarbitakse bambust tavaliselt 10–16 tundi, sõltuvalt bambuse liigist ja osast (vars, leht, võrsed). Päevane kogus võib olla 12–38 kg kuival kaalul, kui bambus on suurem osa menüüst. Bambuse kõrval tarbitakse aeg-ajalt ka muid taimi, marju, mune ja väikeloomi. Pandad on enamasti üksikud ja territoriaalsed; nad suhtlevad üksteisega lõhna ja häälitsuste kaudu.
Paljunemine ja eluiga
Paljunemine on pandade jaoks keeruline: paaritumisperiood on lühike (tavaliselt kevadel) ja emased võivad kogeda viivitunud implantatsiooni, mis teeb tiinusaja hinnangu raskemaks. Emased sünnitavad enamasti ühe või kaks poega, kuid tavaliselt ellu jääb vaid üks. Vastsetel on sündides kaaluks umbes 100–200 grammi, nad on pimedad ja täielikult emast sõltuvad. Hiidpanda eluiga looduses on tavaliselt 14–20 aastat, vangistuses võivad nad elada üle 25–30 aasta.
Ohud ja kaitse
Hiidpanda peamised ohud on elupaikade kadu ja killustatus, metsaraie, põllumajanduse laienemine ning kliimamuutused, mis mõjutavad bambuse levikut. Kuna bambus õitseb ja sureb tsükliliselt, võib see piirkonna pandapopulatsiooni raskesse seisu viia, kui puuduvad ühised migratsioonikoridorid või mitmekesisemad elupaigad.
Viimastel aastakümnetel on tehtud suuri kaitsemeetmeid: loodud on kaitsealasid ja pandareservuaarid, viidud ellu metsa taastamist ja elupaikade ühendamist, korraldatud püügikeelu ja loodusteadlikkuse kampaaniaid ning arendatud edukaid vangistuses paljundamise ja taasrehabiliteerimise programme. Tänu nendele jõupingutustele tõsteti hiidpanda IUCN-i punases nimekirjas varasemast "kriitiliselt ohustatud" (Endangered/Critically Endangered) seisundist 2016. aastal kategooriasse haavatav (Vulnerable). See ei tähenda siiski, et oht on möödas — tegevused peavad jätkuma, et tagada populatsioonide püsivus.
Miks panda on oluline
- Pandad toimivad "variigatoisena" (umbrella species) — nende elupaikade kaitse aitab säilitada ka paljusid teisi liike ja kogu ökosüsteemi.
- Hiidpanda on rahvuslik ja globaalselt tuntud sümbol looduskaitses, mis aitab tõsta teadlikkust ja koguda ressursse looduse kaitseks.
Kokkuvõte
Hiidpanda on unikaalne liige karude seas: füüsiliselt võimas, kuid toitumiselt eriliselt bambusspetsiifiline. Kuigi olukord on mõningase paranemisega võrreldes varasemate aastakümnete kriitilise seisuga, nõuavad panda ja tema elupaigad jätkuvat kaitset, elupaikade taastamist ja inimeste ning looduse kooseksisteerimise paremat korraldust, et tagada selle liigi tulevik.
Välimus
Hiidpandad on karud. Neil on must ja valge karvkate. Must karvkate on nende kõrvadel, silmade ümber, jalgadel ja õlgadel.
Hiidpandad on umbes Ameerika musta karu suurused. Nad on umbes 91 cm (3 jalga) pikad, kui nad seisavad kõigil neljal jalal. Nad on umbes 180 cm pikad. Isasloomad kaaluvad looduses kuni 251 naela (114 kg). Emased kaaluvad tavaliselt alla 100 kg.
Elamispinnad
Kesk-Hiina mägedes on elanud metsikud hiidpandad. Nad elavad kõrgete puude metsades. Nad söövad puude all kasvavat bambust. Nendes mägimetsades on vihmane ja udune ilm. Peaaegu kogu aeg on paksud pilved.
Toit ja vesi
Bambus on panda peamine toitumisviis. Üheksakümmend üheksa protsenti nende toidust on bambus. Nad söövad iga päev kuni 40 naela (18 kg) bambust. Nad veedavad iga päev 10-16 tundi toidu otsimiseks ja söömiseks.
Bambus on rohi. Mõnikord söövad hiidpandad teisi rohttaimi. Nad söövad ka väikseid närilisi või muskuskaera lapsi (hirvepoegi). Loomaaedades söövad hiidpandad bambust, suhkruroogu, köögivilju ja puuvilju.
Hiidpandad saavad palju vett bambusest, mida nad söövad. Nad vajavad aga rohkem vett. Nad joovad mägedes asuvatest mageveekogudest ja jõgedest. Kõrgel mägedes sulav lumi voolab nendesse ojadesse ja jõgedesse.
Hiidpandade liigid
Hiidpandaid on kahte liiki. Mõlemad elavad Hiinas. Kõige tuntum on mustvalge panda. Selle teaduslik nimi on Ailuropoda melanoleuca melanoleuca.
Teisel hiidpandal on tumepruun ja helepruun karvkate. Tema kolju on väiksem kui teisel hiidpandal. Tal on suuremad mokkahambad. See panda elab ainult Qinlingi mägedes. Tema teaduslik nimi on Ailuropoda melanoleuca qinlingensis.
Beebipandad
Hiidpandad on valmis poegima, kui nad on nelja kuni kaheksa-aastased. Nad võivad saada lapsi kuni 20. eluaastani. Naispandad on valmis saama lapsi vaid kord aastas. See on kevadel. On vaid kaks kuni kolm päeva, mil ta on lapse saamiseks valmis. Hüüded ja lõhnad toovad isased ja emased pandad teineteise juurde.
Emased pandad võivad sünnitada kaks poega. Tavaliselt jääb ellu ainult üks. Pandakutsikad võivad jääda emaga koos kuni kolmeks aastaks. Siis lahkuvad nad emast, et elada oma elu.
Hiidpandad ja inimesed
Tänapäeval on hiidpanda Hiina sümboliks. Hiina valitsus kaitseb seda. Panda tapmine on kuritegu. Hiidpanda võib välja surra. Ta sureb välja, kui bambusemetsad jätkavad kadumist.
Inimesed väljaspool Ida-Aasiat ei teadnud hiidpandast enne 1869. aastat. Esimene "lääne inimene", kes nägi elusat panda't, oli saksa zooloog 1916. aastal. Ruth Harknessist sai 1936. aastal esimene läänlane, kes tõi Hiinast välja elava hiidpanda. Tegemist oli kutsika (beebipanda) nimega Su-Lin. Poeg võeti elama Brookfieldi loomaaeda Chicagos.
1970ndatel hakkas Hiina diplomaatilise tegevuse raames näitama hiidpandasid Ameerika Ühendriikide ja Jaapani loomaaedades. See toimus kuni 1984. aastani, mil Hiina muutis selle tegemise viisi. Alates 1984. aastast lubas Hiina loomaaedadel hiidpandasid 10 aasta jooksul hoida, kuid loomaaed pidi Hiinale igal aastal maksma kuni 1 000 000 dollarit. Samuti pidi loomaaed nõustuma, et kõik sündinud kutsikad kuuluksid Hiinale.
Loomaaedades
17 linnas väljaspool Hiinat on loomaaedades hiidpandad.
Põhja-Ameerika
- Washington, D.C. , Ameerika Ühendriigid
- San Diego, California, Ameerika Ühendriigid
- Memphis, Tennessee, Ameerika Ühendriigid
- Atlanta, Georgia, Ameerika Ühendriigid
- Mexico City, Mehhiko
- Toronto, Ontario, Kanada
Euroopa
- Kopenhaagen, Taani
Aasia
- Chiang Mai, Tai
- Tokyo, Jaapan
- Kobe, Hyōgo, Jaapan
- Shirahama, Wakayama, Jaapan
- Karachi, Sindh, Pakistan[]
- Seoul, Lõuna-Korea
Austraalia Adelaide'i loomaaed sai 2009. aastal kaks hiidpandat.
Üks kolmest hiidpandast Atlanta loomaaias
Hua Mei, San Diego loomaaias 1999. aastal sündinud pandababy.
Ohustatud loom
Hiidpanda on ohustatud liik. See võib välja surra. 2013. aastal elas looduses hinnanguliselt vähem kui 2500 suguküpset hiidpandat. Ebaseaduslik küttimine ei ole enam probleemiks. Pandade küttimine on kuritegu. Pandade küttimise korral on karistused karmid.
Suurim oht ellujäämisele on elupaikade kadumine. Inimesed hävitavad alasid, kus pandad elavad. Nad langetavad puid. Nad ehitavad talusid. Pandarühmad on sunnitud elama väikestel aladel. Nad on isoleeritud. Nad ei saa seguneda teiste pandarühmadega.
Hiidpandad söövad bambust. Mõnikord sureb bambus ära. Kunagi võisid pandad liikuda piirkonda, kus bambus veel kasvas. Liikumine on muutunud üha raskemaks. Inimesed elavad ja töötavad pandade aladel. Pandad ei saa enam nii vabalt liikuda kui varem.
Pandade ellujäämise abistamine
Hiina rajas esimese hiidpanda looduskaitseala 1963. aastal. Loodud on ka teisi looduskaitsealasid. Aastal 2006 oli 40 hiidpanda kaitseala.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on hiidpanda?
V: Hiidpanda on karu, kes elab Hiina keskosa lõunaosas.
K: Milline on hiidpanda toitumine?
V: Hiidpanda toitumine koosneb 99% ulatuses bambusest, kuid aeg-ajalt söövad nad ka muid rohttaimi, metsikuid mugulaid või isegi liha lindude, näriliste või korjuste kujul.
K: Mida söövad vangistuses peetavad pandad?
V: Vangistuses võivad pandad saada mett, mune, kala, jamsi, põõsalehed, apelsinid või banaanid koos spetsiaalselt valmistatud toiduga.
K: Kus elab Hiinas hiidpanda?
V: Hiidpanda elab mõnes Hiina keskosa mäestikus, peamiselt Sichuani provintsis, kuid ka Shaanxi ja Gansu provintsis.
K: Miks on hiidpanda teatud piirkondadest välja tõrjutud?
V: Hiidpanda on põllunduse, metsade raadamise ja muude arengute tagajärjel välja tõrjutud alvaritest, kus ta kunagi elas.
K: Kas hiidpanda on lihasööja?
V: Kuigi ta kuulub lihasööjate seltsi, on hiidpanda toitumine peamiselt bambusest, mis teeb ta taimtoiduks.
K: Milliseid muid toiduaineid peale bambuse söövad pandad?
V: Looduses söövad pandad aeg-ajalt ka muid rohttaimi, looduslikke mugulaid või isegi liha lindude, näriliste või korjuste kujul. Vangistuses võivad nad saada mett, mune, kala, jamsi, põõsalehed, apelsinid või banaanid koos spetsiaalselt valmistatud toiduga.
Otsige