Õlg
Inimese õlg koosneb kolmest luust: klavikuluust (sõlmluu), labaluust (õlavarre) ja õlavarreluust (õlavarreluu), samuti lihastest, sidemetest ja kõõlustest.
Õlaliigeseid moodustavad õlaluude vahelised liigendused (pinnad). Õlaliigese on kehaosa, kus õlavarre kinnitub lapaluu külge, mille pea istub õlavarrelihases. Õlaliigese kui terviku all mõistetakse liigese piirkonnas asuvate struktuuride terviklikku rühma.
Liigeses on kahte liiki kõhre. Esimene tüüp on luude otstes olev valge kõhre (mida nimetatakse liigendikõhreks), mis võimaldab luudel üksteise peal libiseda ja liikuda. Kui seda tüüpi kõhre hakkab kuluma (seda protsessi nimetatakse artriidiks), muutub liiges valusaks ja jäigaks.
Labrum on õla teine kõhre liik, mis erineb selgelt liigesekõhrest. See kõhre on kiulisem või jäigem kui kõhre palli ja pesa otstes. Ka seda kõhre leidub ainult pesa ümbruses, kus see on kinnitatud.
Õlg peab olema piisavalt liikuv, et võimaldada käte ja käte laiaulatuslikke tegevusi, kuid samas piisavalt stabiilne, et võimaldada selliseid tegevusi nagu tõstmine, tõukamine ja tõmbamine. Kompromiss liikuvuse ja stabiilsuse vahel toob kaasa mitmeid õlaliigese probleeme, millega teised liigendid, näiteks puusaliigesed, ei puutu kokku.
Küsimused ja vastused
K: Millised kolm luud moodustavad inimese õla?
V: Kolm luud, millest koosneb inimese õlg, on klavikula (sõlmluu), lapaluu (õlavarre) ja õlavarreluu (õlavarreluu).
K: Milline on see liigese, kus õlavarreluu kinnitub lapaluu külge?
V: Liigest, kus õlaluu kinnitub lapaluu külge, nimetatakse õlaliigeks.
K: Millist tüüpi kõhre leidub õlaliigese luude otstes?
V: Õlaliigese luude otstes leiduv kõhre on liigendikrunt, mis võimaldab luude vahelist sujuvat liikumist.
K: Kuidas mõjutab artriit õlaliigest?
V: Artriit põhjustab liigesekõhre kulumist, mille tulemuseks on valu ja jäikus õlaliigeses.
K: Milline kõhre erineb liigendikõhrest, mida leidub ainult pesa liigeste ümber?
V: Selline kõhre, mis erineb ainult pesa liigeste ümbruses leiduvast liigendikõhrest, on labrum, mis on kiulisem või jäigem kui liigendikõhre.
K: Miks peavad õlad olema nii liikuvad kui ka stabiilsed?
V: Õlad peavad olema nii liikuvad kui ka stabiilsed, et võimaldada laiaulatuslikke tegevusi, nagu tõstmine, tõukamine, tõmbamine ja muud käte ja kätega tehtavad liigutused.
K: Miks on õlgadel rohkem probleeme kui teistel liigestel, näiteks puusadel?
V: Õlgadel on rohkem probleeme kui teistel liigestel, näiteks puusadel, sest liikuvuse ja stabiilsuse vahel peab olema kompromiss, mis toob kaasa palju võimalikke probleeme õlgadega.
