Giganotosaurus — hiiglaslik kriidiaegne lihasööja Argentinast
Giganotosaurus — Argentinast pärit hiiglaslik kriidiaegne lihasööja: avasta mõõdud, kaal, leitud fossiilid ja tema roll titanosauruste jahil.
Giganotosaurus ehk nimi tähenduses "hiiglaslik lõunamaade sisalik" on suur theropoodne dinosaurus. Ta elas ülemisel kriidiajal, umbes 100–95 miljonit aastat tagasi praeguse Argentina territooriumil. Skeletist on leitud ligikaudu 70 protsenti, mis teeb temast ühe paremini säilinud suurtest carcharodontosauridest. Giganotosaurus oli tõenäoliselt kõigi aegade suuruselt teine või üks suurimaid lihasööjaid; samal territooriumil elas ka teine suur lihasööja, Mapusaurus. Nad olid suguluses Põhja-Aafrika Carcharodontosauruse
Suurim isend on hinnanguliselt umbes 13,2 m pikk (43 jalga) ja puusakõrgus umbes 3,9 m (12,8 jalga) puusalt. Selle kaal on hinnanguliselt 6,5–13,8 tonni (14 330–30 420 naela), sõltuvalt arvutusmeetodist ja skeleti komplektsusest.
Giganotosauruse jäänuste lähedalt on leitud ka teiste dinosauruste, näiteks Andesaurusele ja Limaysaurusele kuuluvaid Titanosauruse kivistisi. Selles piirkonnas elas ka hiiglaslik titanosaurus Argentinosaurus. Tõenäoliselt moodustasid titanosaurused paljude suurte theropoodide peamise toidurõnga — need olid piisavalt suured, et pakkuda ulatuslikku saagiallikat.
Avastamine ja taksonoomia
Giganotosauruse esimene materjal leiti 1990ndatel Patagonia piirkonnast ning liigitamine ja teaduslik kirjeldus toimusid 1995. aastal (Coria & Salgado). Liikule anti nimeks Giganotosaurus carolinii — liiginimi austab leidjat Rubén D. Carolinit. Tänu suhteliselt rohketele jäänustele on võimalik uurida tema anatoomiat ja võrrelda teda teiste suurte theropoodidega.
Anatoomia ja eluviis
Giganotosaurus eristus pika ja suhteliselt laia kolju ning teravate, saematerjaliga hambaga, mis oli kohandunud lihaste lõikamiseks ja suurte saakloomade tükeldamiseks. Võrreldes näiteks Tyrannosaurus
On vaieldud, kas suured carcharodontosaurused nagu Giganotosaurus võisid jahipidada rühmiti või eelistada üksi tegutseda. Mõned fossiilsed leiud ja sarnaste liikide (nt Mapusaurus) matmispaigad viitavad võimalikule rühma- või perekondlikule käitumisele, ent kindlaid tõendeid massilise rühmajahipidamise kohta napib.
Paleoökoloogia
Elupaik oli tõenäoliselt soojema kliimaga floodplain- ja deltamaastik, kus oli rohkesti suurekasvulisi taimetoitlasi — eelkõige titanosauruseid. Selline keskkond toetas suurte lihasööjate olemasolu, kes olid kohastunud rasketeks saagijahioperatsioonideks. Giganotosauruse suure keha, tugevate jalgade ja teravate hammaste kombinatsioon võimaldas tal ahvatleda ja vallata suuri ohvreid.
Oluline tähtsus: Giganotosaurus on paleontoloogias tähtis, sest ta täiendab pilti Gondwana suurtetest kiskjatest kriidiajal ja aitab mõista, kuidas eri mandritel asunud suured theropoodid omavahel võrreldes arenesid. Tema hästi säilinud luustik võimaldab uurida nii anatoomiat kui ka ökoloogilisi suhteid tolleaegse faunaga.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Giganotosaurus?
V: Giganotosaurus on suur theropoodne dinosaurus, mis elas ülemisel kriidiajal.
K: Millal Giganotosaurus elas?
V: Giganotosaurus elas umbes 99-97 miljonit aastat tagasi.
K: Kus elas Giganotosaurus?
V: Giganotosaurus elas tänapäeva Argentiina territooriumil.
K: Kas Giganotosaurus oli kõigi aegade suurim lihasööja dinosaurus?
V: Ei, Giganotosaurus oli tõenäoliselt kõigi aegade suuruselt teine lihasööja dinosaurus.
K: Milline teine suur lihasööja elas samal territooriumil kui Giganotosaurus?
V: Teine suur lihasööja, kes elas samal territooriumil kui Giganotosaurus, oli Mapusaurus.
K: Millega olid Giganotosaurus ja Mapusaurus sugulased?
V: Giganotosaurus ja Mapusaurus olid Põhja-Aafrika Carcharodontosauruse sugulased.
K: Kes olid tõenäoliselt suurte theropoodide peamiseks saagiks?
V: Titanosaurused, sealhulgas tohutu Argentinosaurus, olid tõenäoliselt suurte theropoodide, nagu Giganotosaurus ja Mapusaurus, peamine saakloom.
Otsige