Kuldtiir (Carduelis) – väike seemnesööja Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias
Kuldtiirud on Carduelis'e sugukonda kuuluvad kiivitajad. Nad on väikesed linnud perekonnast Fringillidae ja üks tuntumaid eurooplasi oma erkade värvide ja iseloomuliku laulu poolest.
Kirjeldus
Kuldtiir on väike, sihvakas varblase-suurune seemnesööja. Täiskasvanu pikkus on tavaliselt umbes 11–13 cm ja kaal 14–20 g. Tiivapikkus ning saba teevad linnu elegantseks lendajaks. Isaslindudel on sageli veidi erksam punane näomask ja kontrastsem must-valge pea kui emastel; noorlindudel on punase näo asemel pigem hallikas pea ja nad on üldiselt tuhmemad.
Iseloomulikud tunnused: punakas näomask, must-valge pea, pruun selg ning särav kollane tiivajoon, mis on eriti nähtav lühitaktilises lennus. See kombinatsioon muudab kuldtiiru suhteliselt kergesti äratuntavaks isegi suuremast kaugusest.
Levik ja elupaik
Kuldtiir pesitseb kogu Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Lääne- ja Kesk-Aasias eelistades avatud, osaliselt metsastunud madalikke, pargikesi, aasalõike ja põllumajandusmaastikke, kus leidub ohtralt seemneid. Ta eelistab puude või kõrgemate põõsaste lähedust, kust leiab varju ja pesitsemisvõimalusi.
Kuldtiir liigub osaliselt rändeliselt: läänes ja lõuna pool elavad isendid on tihti paigalsed, kuid külmematest piirkondadest rändab osa populatsioonist lõuna- ja lääne suunas. Ta teeb ka kohalikke liikumisi halbade ilmade vältimiseks. Lisaks looduslikule levikule on seda liiki sisse toodud ja asustatud mitmel pool maailmas — näiteks Austraalias ja Uus-Meremaal on loodusesse sattunud populatsioonid.
Toitumine
Kuldtiirud on peamiselt seemnesööjad. Eelistatud toiduks on väikesed seemned, näiteks seemned erinevatest umbrohtudest ja aias leiduvatest taimedest, eriti okkad (nt nõgestaimed) ja teerohud ning teised pähklikujulised ja pikeseemneline taimed. Suvel ja poegade toitmisel lisatakse menüüsse ka putukaid — valitud vajadusel valku sisaldavaid saaki.
Talvel külastavad kuldnokad regulaarselt linnusöötmeid, kus nad võtavad eelistatult peeneid seemneid (näiteks niger- või muud väikese teraga segud). Parvedel on sageli tendents koguneda toitmispaikade ümber.
Paljundamine ja pesitsemine
Kuldtiir pesitseb sageli kõrgematel lehtpuudel, aga ka tihedamate põõsaste või isegi bambuse varjus. Paarid ehitavad pesa peamiselt pehmenenud köögivilja- ja taimematerjalist, kaetud pehmete sulgede, juuksekarvade ja taimse pehmendusega. Tavaliselt muneb emaslind 4–6 muna. Munad hauduvad ligikaudu 11–14 päeva, peamiselt emalinna poolt, kuigi isaslind võib toitmise ja pesakonna kaitsmisega aidata. Poegade lennuvõimestumiseni (nidifugaalseks saamiseni) kulub tavaliselt täiendavad umbes 13–18 päeva, sõltuvalt toidukogusest ja ilmastikutingimustest.
Käitumine ja hääled
Talvel koonduvad kuldnokad sageli väikesteks kuni keskmise suurusega parvedeks — tavaliselt kümnete kuni kuni neljakümne linnuni, aga sobivatel tingimustel võivad kogud olla suuremad. Sügis-talvel liikumised võivad olla üsna olulised söögialade ja ilmastikuolude järgi.
Laul ja häälitus on meeldivad: kuldnoki laul koosneb kiiretest, helinatest ja hõbedase säutsumise sarnastest fraasidest; häälitsusi kasutatakse nii paaritumisel kui ka hoiatamiseks. Nad on vilkad, sageli lendamas lainetava, näiliselt kergelt vibreeriva tiivikuga.
Sarnased liigid ja tunnusmärgid
- Põhiline eristustunnus on punane näomask ja kollane tiivajoon; noorlindude ning mõnevõrra emaste puhul on värvid tuhmemad.
- Tundmatute lindudega võrreldes aitab ära tunda ka see, et kuldtiir hoiab tihti peenelt töödeldud seemneid konksu moodi nokas.
Kaitse ja suhted inimestega
Paljudes piirkondades on kuldtiira populaarsus suur — inimesed naudivad tema värve ja laulu ning linnud sobivad hästi parkidesse ja aedadesse. Mõnel pool on aga ajalooliselt esinenud ebaseaduslikku püüki lemmikloomaks või võistlejaks pidamiseks, mis on mõjutanud populatsioone. Tänapäeval on enamikus riikides sellised tavad reguleeritud.
Rahvusvaheline IUCN hindab liiki üldiselt kui muretsemata (Least Concern), kuid kohalikel tasanditel võivad elupaikade kadumine, pestitsiidid ja ebaseaduslik püüdmine mõjutada populatsioone. Linnud reageerivad hästi sobivatele aedadele ja söödaplatsidele, kus on varjulisus ja liigirikkad toiduvõimalused.
Ohud ja kiskjad
Pesasid ja poegi ohustavad varitsuskiskjad nagu röövlinnud ning väiksemad imetajad ja räästad. Lisaks võivad põllumajanduspraktikad ja elupaikade muutumine vähendada sobivaid toitumis- ja pesitsemisalasid.
Kokkuvõttes on kuldtiir värvikas, osav seemnesööja, kes sobib hästi inimeste loodud ja looduslike servaelupaikadega. Tema eriline välimus ja meeldiv laul teevad temast ühe silmapaistvama väikese linnuliigi Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias.
Söötmine ohakate abil - märkige ohakate arvel.
Kaks aia lindude toidulauale Ühendkuningriigis
Küsimused ja vastused
K: Milline on kuldmullide sugukond?
V: Kuldnugised kuuluvad sugukonda Carduelis.
K: Millisesse perekonda kuuluvad kuldnokad?
V: Kuldtiirud on väikesed käpalised, kes kuuluvad perekonda Fringillidae.
K: Kus pesitsevad kuldnokad?
V: Kuldtiirud pesitsevad kogu Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Lääne- ja Kesk-Aasias avatud, osaliselt metsaga kaetud madalatel aladel.
K: Kas kuldlõoke on kogu oma levikualal püsilind?
V: Kuldtiir on oma levikuala läänepoolsemates mahedamates piirkondades alaline lind, kuid rändab külmematest piirkondadest. Ta teeb ka kohalikke liikumisi, isegi läänes, et pääseda halbade ilmastikuolude eest.
K: Millist toitu eelistavad kuldnokad?
V: Kuldtiiru eelistab väikeseid seemneid, näiteks okkad ja teerohud, kuid poegade toitmisel võetakse ka putukaid. Talvel külastavad nad ka linnusöödikuid.
K: Kus pesitsevad kuldnokad?
V: Kuldtiirud pesitsevad kõrgete lehtpuude välisservades või isegi bambuses.
K: Mitu muna munevad kuldnokad ja kui kaua kulub nende koorumiseks aega?
V: Kuldtiirud munevad neli kuni kuus muna, mis kooruvad 11-14 päeva jooksul.
