Goliath-linnusööja ämblik on üks suurimaid ämblikke maailmas. Tegemist on tarantulaga, teadusliku nimega Theraphosa blondi. See liik elab Lõuna-Ameerika põhjaosas — eelkõige troopilistes vihmametsades ja soostunud aladel — ning peidab end sageli koobastes, urgudes või mahajäetud lohudes metsapõhjas.
Kirjeldus ja suurus
Goliath-linnusööjal on massiivne keha ja tugevalt karvane väliskest. Nende jalgade siruulatus võib ulatuda kuni 28 cm-ni, kehapikkus kuni umbes 11,9 cm ja kaal võib jõuda ligi 175 g-ni. Värvused on tavaliselt pruunid kuni tumedamad toonid, mis aitavad neil metsapõhjas varjuda.
Toitumine ja käitumine
Goliath-linnusööja on peamiselt liivakujuline kiskja ja toidusedel on väga mitmekesine: ta sööb putukaid, närilisi, nahkhiiri, väikseid linde, sisalikke, konni ja madusid. Nimi "linnusööja" tuleneb tähelepanekust, et isendid suudavad rünnata ja süüa ka väiksemaid linde — kolibri söömisest teatati ühel esimesel kirjeldusel. Nad on valdavalt öised ja tegutsevad jahipidamisel varitsus- või ooterežiimis.
Väldi segamist: nende kehal olevad tugevad karvad (urtikatsiooni-karvad) võivad inimesel nahka ja silmi ärritada ning kui ämblik tunneb end ohustatuna, võib ta neid karvu eemale puistata. Kuigi neil on hambad ja nad süstivad mürki saagi alistamiseks, on inimeste jaoks see mürk üldjuhul kahjutu — hammustus võib olla valulik, sarnaneda tugevale mehaanilisele haavale, aga harva tõsiselt ohtlik.
Paljunemine ja eluiga
Emane muneb tavaliselt 100–200 muna ning munakottide hooldamine ja kaitsmine kuulub emase ülesannete hulka. Tibud (noored ämblikud) kooruvad tavaliselt paari kuu jooksul; esimestel kasvuperioodidel on tavaline, et emane aeg-ajalt oma noori sööb. Emased võivad elada pikka aega — kuni umbes 20 aastat või rohkem sobivates tingimustes —, samas kui isased elavad tavaliselt vaid 3–6 aastat, sageli lühema eluiga saavutades pärast suguküpsust ja paaritumist.
Kaitse, ohud ja inimeste suhtumine
Goliath-linnusööja elupaiku ohustab eelkõige metsade raadamine ja elupaikade hävitamine kinnisvaraarenduse, põllumajanduse ja muu inimtegevuse tõttu. Samuti mõjub liigile survet kohati ebaseaduslik või reguleerimata kütketeenus (pettetega kaubandus lemmikloomaturul). Mõned piirkonnad võivad kehtestada piiranguid ämblike püügile ja väljaveole, kuid olukord varieerub riigiti.
Käsitlemine ja ohutus
Kuigi goliath-tarantulad võivad tunduda huvitavad eksponaadid, ei soovitata neid ilma kogemusteta käsitleda. Hammustus võib olla valulik ja urtikatsiooni-karvade sattumine silma tekitab tugevat ärritust. Loomade heaolu, kohalikud seadused ja ohutus peaksid määrama, kas ja kuidas neid pidada vangistuses.
Goliath-linnusööja on hämmastav näide ämblike mitmekesisusest ning mängib olulist rolli oma ökosüsteemis kui suur lihasööja ja putukate ning väiksemate selgroogsete populatsioonide looduslik kontrollija. Kaitsemeetmed ja teadlikkus aitavad tagada, et see muljetavaldav liik säiliks ka tulevastele põlvedele.