Suur rea (Rhea americana) – Lõuna‑Ameerika suurim lennuvõimetu lind
Tutvu Suure reaga (Rhea americana) — Lõuna‑Ameerika suurima lennuvõimetu linnu elupaikade, suuruse, käitumise ja kaitse seisukorra ülevaatega.
Suur rhea, Rhea americana, on Lõuna-Ameerikas elutsev lennuvõimetu lind. Suurem rea on tuntud ka kui hall rea, harilik rea või ameerika reaLiiki, mida kirjeldas esmakordselt Carl Linnaeus 1758. aastal, leidub peamiselt Argentinas, Boliivias, Brasiilias, Paraguays ja Uruguays.
Suurem rhea on saanud oma teadusliku nime kreeka jumalanna Rhea ja ladinakeelse sõna "Ameerika" järgi.
Selle pikkus on tavaliselt umbes 0,9–1,5 m (3–5 jalga) ja tiivaulatus kuni umbes 1,5 m (5 jalga). Täiskasvanud isendi kaal jääb ligikaudu 20–30 kg (44–66 naela), mistõttu on ta Lõuna-Ameerika suurim lennuvõimetu lind.
Kirjeldus
Suur rea on pikkade jalgade ja kaela ning suurte, hallikate sulgedega. Sulestik on üldiselt hallikas-pruun, sulgede tekstuur on pehme ja lahtine, mistõttu lind näib heledam või tumedam sõltuvalt vanusest ja piirkonnast. Tiivad on arenenud tasakaalu ja suunamuutuste jaoks, kuid lendamiseks nad ei sobi. Reade tugevad jalad on kohanenud kiireks jooksmiseks ning kaitseks — nad suudavad teha suuri samme ja anda tugevaid lööke.
Levik ja elupaik
Suur rea elab peamiselt avatud aladel: rohumaadel, pampadel, savannides ja hõredates põõsastikes. Nad eelistavad aluseid, kus on lai vaateväli ja piisavalt peidukohti pesitsemiseks. Ränded on tavaliselt lokaalsed ja seotud toiduga ning kliimatingimustega.
Toitumine ja käitumine
Rhead on omnivoorid: nende toitumisse kuuluvad rohud, lehed, seemned, viljad, putukad ja aeg-ajalt väikesed imetajad või linnu. Nad otsivad toitu maapinnal ning on olulised seemnete levitajad (seed dispersers). Read on päevased ja rühmadeks koonduvad enamasti väljaspool pesitsemisperioodi; pesitsusajal võivad moodustada suuremaid kooslusi.
Paljunemine
Pesitsusperioodil kogunevad isendid ning paaritumine võib hõlmata mitut emast ja ühte isast — sageli ehitab isane pesitsusaja alguses madala kaeviku-sarnase pesa, kuhu mitu emast võivad mune panna. Isane inkubeerib mune ning hoolitseb poegade eest pärast koorumist. Üks pesakond võib sisaldada kümneid mune; inkubatsioon kestab tavaliselt umbes 30–40 päeva. Poegad on pärast koorumist liikuvad (precocial) ja hakkavad varsti iseseisvalt toitu otsima, kuid isane võib neid pikka aega kaitsta ja juhendada.
Ohud ja kaitse
Rheade populatsioonidele kujutavad ohtu elupaikade kadu ja killustatus põllumajanduse ning karjatamise tõttu, suutmatus kohaneda intensiivse maakasutusega, kui ka jahindus ja munade korjamine. Mõnes piirkonnas on liik piirkondlikult kaitse all ning tema elupaikades tegutsevad kaitseprojektid ja seadusandlus, et vähendada jahindust ning säilitada looduslikke rohumaid. Samuti on rea-elanikuna oluline inimeste ja kariloomadega kokkupuutumine, mis võib mõnel pool tekitada konflikte.
Lisainformatsioon
- Eluea pikkus: vabas looduses tavaliselt kümneid aastaid; vangistuses võivad read elada ka üle 20 aasta.
- Käitumine inimeste suhtes: mõnes regioonis on read harjunud inimtegevusega ja talitatakse koos kariloomadega, teistes piirkondades on nad inimeste eest kättesaamatumad.
- Majanduslik tähtsus: reaside sulgi, nahka ja mune on mõnikord kasutatud kohalikel turgudel; kasvatatakse ka mõningal määral kariloomadena.
Suur rea on silmapaistev näide sellest, kuidas suured lennuvõimetud linnuliigid on kohastunud avatud eluviisiga — neil on tõhus liikumine jalgade abil, keerukas paljunemiskäitumine ning tähtis roll ökosüsteemi funktsioonides, nagu seemnete levitamine ja toiduahela osalus.

Rhea americana
Küsimused ja vastused
K: Milline on suure räime teaduslik nimi?
V: Suure rea teaduslik nimi on Rhea americana.
K: Kus leidub suur rea?
V: Suurem rhea on levinud Lõuna-Ameerikas, täpsemalt Argentinas, Boliivias, Brasiilias, Paraguays ja Uruguays.
K: Milline on suure rea kõrgus ja kaal?
V: Suur rhea on 3-5 jala pikk ja kaalub 50-55 kilo, mis teeb temast Lõuna-Ameerika suurima linnu.
K: Kas suur rea on võimeline lendama?
V: Ei, suur rea on lennuvõimeline lind.
Küsimus: Millised on veel mõned harilikud nimed suure rea kohta?
V: Mõned teised hariliku rea üldnimetused on hall rea, harilik rea ja ameerika rea.
K: Miks on suurem rea saanud nime Rhea ja ladinakeelse sõna "Ameerika" järgi?
V: Suur rea on saanud oma teadusliku nime kreeka jumalanna Rhea ja ladinakeelse sõna "Ameerika" järgi.
K: Kes oli esimene inimene, kes kirjeldas suuremat rea?
V: Suurt rea kirjeldas esimesena Carl Linnaeus 1758. aastal.
Otsige