Suur flamingo (Phoenicopterus roseus): levik, elupaik, suurus ja toit
Suur flamingo (Phoenicopterus roseus) — levik, elupaik, suurus ja toit: avasta Aafrika, Edela-Euroopa ja Lõuna-Aasia märgalade elustiil, mõõtmed ja ainulaadne toitumine.
Suur flamingo (Phoenicopterus roseus) on flamingode perekonna kõige laiemalt levinud liik. Ta esineb laialdaselt Aafrika, Edela-Euroopa ja Lõuna-Aasia märgaladel. Tegemist on suurima flamingoliigiga: täiskasvanud lind võib olla kuni 1,5 m pikk (sageli 1,1–1,5 m), kaaluda umbes 2,5–4 kg (5,5–8,8 lb) ning tiibade siruulatus on tavaliselt 1,4–1,7 m (ligikaudu 4,6–5,6 jalga). Suurflamingod võivad looduses elada tavaliselt 20–30 aastat; vangistuses on kirjeldatud ka vanemaid linde.
Välimus ja värvus
Suurflamingo on üldiselt roosa kuni helepunane, värvi intensiivsus sõltub toidust — eriliselt karotenoididest, mida lind saab krevetitest ja muudest väikestest selgrootutest. Noorlinnud on sünnist alates helehallid või valkjad kuni roosakas, ning roosa toon tekib järk-järgult paarikuulise perioodi jooksul. Emase ja isase linde on välimuselt sarnased; isendite suurus võib veidi varieeruda ja isaslindud võivad olla natuke suuremad.
Elupaik ja levik
Suurflamingod elavad peamiselt mudasoodes ja madalates rannikulagoonides, soolase või poolsoolase veega soodes ja järvedes. Neid leidub nii rannikualadel kui ka siseveekogude rannikualadel, kus on rikast toitainetesisaldust ja madal veesügavus. Nad võivad olla paiksed, rändavad või nominaalsed, sõltuvalt piirkonna kliimast ja toidutingimustest. Iseloomulik on, et liigile sobivad alad võivad ajas muutuda ning lindude arvukus võib paigutuda uutesse piirkondadesse vastavalt vee tasemele ja soolasisaldusele.
Toitumine ja nokastruktuur
Suurflamingo toitub peamiselt mikroorganismidest, vetikatest, sinivetikatest, väikestest krevetidest, molluskitest, putukate vastsetest ja mõnikord seemnetest. Lind segab oma pikkade jalgade abil muda üles, seejärel hoiab ta pead allapoole ning imeb vett ja muda oma paindliku nokaga läbi spetsiaalsete filtritükkide (lamellide), eraldades toidutükid veest. Tema ülemine lõug on liikuv ja mitte jäigalt kolju külge kinnitatud, mis aitab filtreerimisel. Toidu koostises olevad karotenoidid annavadki flamingole roosa värvuse.
Käitumine ja paljunemine
- Suurflamingod on väga seltsivad linnud ja elavad tavaliselt suuremates parvedes; mõnikord võivad koos olla tuhanded isendid.
- Paljunemine toimub tihti kolooniatena. Paaride vahelised rüüpamis- ja tantsuetendused on keerulised ja olulised pesitsuspaari valikul.
- Pesitsuspaikadel ehitab lind mõnikord muda- või savitorni-kujulise pesa, kus emal ja isal on vahelduv incubaatsiooniaeg (tavaliselt ~27–31 päeva).
- Sünnivad poeg on hallika-valge sulestikuga; vanemad toidavad poegi algul nn "linnupiimaga" (eriline valgurikas eritis röögast), hiljem hakkavad poegade sulestikus ilmuma roosakad toonid, kui nende toit sisaldab karotenoide.
Kaitse ja ohud
IUCN hindab suurt flamingot üldiselt liigi seisundi poolest vähem muret tekitavaks (Least Concern), kuid kohalikel tasanditel võivad esineda tõsised ohud. Peamised ohutegurid on elupaikade kadumine ja degradeerumine (soolaväljade rajamine, veevõtt, põllumajandus), polleerumine, kemikaalide ja raskemetallide saastumine, inimtegevusest tingitud häirimine pesitsusajal ning kliimamuutustest tulenevad veetaseme kõikumised. Mõnes piirkonnas on oht ka munade kogumine ja jahipidamine.
Parema kaitse saavutamiseks on olulised märgalade kaitse, Ramsari klassi paigad ja looduskaitsealad ning teadlik inimkäitumine pesitsuspaikades. Mõnes piirkonnas on populatsioonid tänu kaitsemeetmetele ja sobivate elupaikade taastamisele taastunud või stabiilseks muutunud. See oli ka Junagadhi osariigi riigilind.
Kiired faktid
- Teaduslik nimi: Phoenicopterus roseus
- Pikkus: kuni ~1,5 m
- Kaal: umbes 2,5–4 kg (5,5–8,8 lb)
- Tiibade siruulatus: umbes 1,4–1,7 m
- Elupaik: mudasood, soolased laguunid ja madalad rannikujärved
- Peamised toidud: krevetid, sinivetikad, molluskid, vetikad, mikroskoopilised organismid ja seemned
Suurflamingo on silmapaistev ja ühiskonnas hästi tuntud liik oma erilise välimuse, mahlakate värvide ning suurte kolooniate tõttu. Tema säilimine sõltub kõigi inimeste pingutustest märgalade kaitsel ja säästval majandamisel.
Küsimused ja vastused
K: Kus võib leida suuremaid flamingosid?
V: Suurt flamingot võib leida Aafrika, Edela-Euroopa ja Lõuna-Aasia märgaladel.
K: Milline on suurema flamingo keskmine pikkus ja kaal?
V: Suure flamingo keskmine kõrgus on kuni 1,5 meetrit ja kaal kuni 8 naela.
K: Kui suur on suure flamingo tiibade siruulatus?
V: Suure flamingo tiibade siruulatus on 4 kuni 6 jalga.
K: Milline on suurema flamingo toitumine?
V: Suure flamingo toit koosneb seemnetest, vetikatest ja väikestest selgrootutest.
K: Kus elavad suured flamingod?
V: Suuremad flamingod elavad mudasoodes ja madalates rannikulagoonides, kus on soolane vesi.
K: Kuidas toitub suur flamingo?
V: Suur flamingo segab jalgadega muda üles ja imeb vett oma noka kaudu, filtreerides peaga allapoole vajutatuna välja väikesed krevetid, seemned, sinivetikad, mikroskoopilised organismid ja molluskid.
Küsimus: Milline oli Junagadhi osariigi riigilind?
V: Suur flamingo oli Junagadhi osariigi riigilind.
Otsige