Hallpea-ahvid (Cercopithecus pogonias grayi) ehk koonusahvid on ahviliik, keda leidub peamiselt Kesk-Aafrikas. Nende leviala hõlmab mitmeid riike, näiteks Angola, Kamerun, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Vabariik, Kongo Demokraatlik Vabariik, Ekvatoriaal-Guinea, Gabon ja Nigeeria.
Välimus
Hallpea-ahvid on keskmise suurusega ahvid. Keha pikkus (ilma sabata) võib ulatuda kuni umbes 0,46 m ja kaal on tavaliselt ligikaudu 4,5 kg. Neil on suhteliselt pikk saba, mis aitab tasakaalu hoida puudeokstel. Nime (hallpea) all mõistetakse sageli peavärvust ja iseloomulikke näomustreid: pea võib olla heledam või hallikam ning näol esinevad eristatavad triibud või „vuntsid“, mis annavad liigile erilise ilme. Karvkate on üldiselt pruuni- või oliivtooniline, kõht heledam.
Elupaik ja käitumine
Hallpea-ahvid on peamiselt metsased ja eelistavad tihedaid vihmametsi, aga neid võib leida ka puudevahelisel serval ja põllumajandusmaastikel, kus nad otsivad toitu. Nad on päeval aktiivsed (düüraalsed) ja suuresti puude peal (arboraalsed), liikudes osavalt oksast oksa. Üldjuhul elavad nad sotsiaalsetes rühmades, mille suurus võib varieeruda mõnest isendist kuni mitmekümne loomani. Struktuur on sageli haremilaadne — üks isane ja mitu emast — kuid esinevad ka segarühmad ja noorte isaste eraldumine.
Toitumine
Toitumine on mitmekesine ja peamiselt taimetoitlik, kuid kohati ka segune. Nad toituvad peamiselt puuviljadest, lehtedest, võrsetest, putukatest ja mõnikord ka põllukultuuridest. Selline toidukäitumine teeb neist mõnikord inimestega konfliktis olevad loomad, kui nad külastavad viljapuid või põllumaid.
Paljunemine
Paljunemine toimub tavaliselt üks kord aastas või vastavalt kohalikele tingimustele. Emastel on rasedusaeg tavaliselt umbes 5–6 kuud ning sünnib üksikud järglased. Poegade eest hoolitsetakse emade poolt, kuid kogu rühm võib osaleda poegade kaitsmises ja tähelepanu avaldamises. Noored saavad iseseisvaks mitme kuu kuni paari aasta jooksul ja suguküpsus saavutatakse tavaliselt 3–4 aasta vanuselt.
Eluea pikkus
Vangistuses võivad hallpea-ahvid elada kuni umbes 20 aastat; vabas looduses on eluiga tavaliselt lühem, sõltuvalt röövloomade, haiguste ja inimtegevuse mõjudest.
Kaitse ja ohud
Põhilised ohud on elupaikade hävitamine ja fragmentatsioon metsade raadamise tõttu, samuti jahindus ja kokkupõrked inimtegevusega (näiteks põllukultuuride kahjustamine). Mõnes piirkonnas võib populatsiooni seisu mõjutada ka ebaseaduslik loomakaubandus. Nende kaitse- ja seisundihinnangud võivad piirkonniti erineda; paljudes kohtades on oluline elupaikade säilitamine ja inimloomade konfliktide vähendamine, et tagada liigi jätkusuutlikkus.
Inimsuhted
Hallpea-ahvid on kohati tuntud oma uudishimuliku loomuse ja heli poolest; nad kasutavad erinevaid helisid grupi sidususe ja hoiatussignaalidena. Kuna nad võivad külastada inimeste viljapuid, on nende suhtes tekkinud nii kultuurihuvi (näiteks loodusturism) kui ka konfliktid põllumajandajatega. Haridus ja kohalikud kaitsealgatused aitavad vähendada pingeid ning toetada kooseksisteerimist.
Kuigi hallpea-ahvid ei ole inimesele ohtlikud, vajavad nad kaitset ja teadlikkust, et nende elupaigad säiliksid ning et inimesed ja ahvid saaksid elada sama piirkonna tingimustes võimalikult vähe konfliktides.