Mõrtsukhai
Suur valge hai (Carcharodon carcharias) on hailiik. Nad on maailma suurimad elusad röövkalad. Täiskasvanud haid võivad kasvada kuni 6,4 m pikkuseks ja 3324 kg kaaluks. On olnud ka üksikuid teateid üle 8 m pikkustest suurtest haidest. See hai saavutab suguküpsuse umbes 15-aastaselt. Valge hai eluiga võib olla kuni 70 aastat või kauemgi. Suur valge hai võib kiirendada kiirust üle 56 km/h (35 mph).
Suurtel valgetel haidel on umbes 300 hammast, mis on paigutatud mitmesse ritta. Kahte esimest hammasrida kasutatakse nende poolt söödavate loomade haaramiseks ja lõikamiseks, samas kui viimaste ridade ülejäänud hambad asendavad esihambaid, kui need murduvad, kuluvad või kukuvad välja. Hambad on kolmnurga kujuga, mille servadel on lõhed. Valged haid on lihasööjad. Valged haid on tippkiskjad. Nad söövad kalu, hülgeid, merilõvi, merilokke, pingviine, kalmaare, kaheksajalgseid, delfiine, väikevalasid, krabisid, krevette, jõehaisid, merikilpkonni ja teisi haid.
Suurel valgel hail ei ole muid looduslikke kiskjaid peale tapja vaala. Mõned vaalad on avastanud, et nad suudavad haid halvata, keerates neid tagurpidi. Seejärel hoiavad nad haid oma suuga paigal ja see lämmatab nad (haid saavad hapnikku, kui nad liiguvad läbi vee).
Peter Benchley bestseller "Lõuad" ja Steven Spielbergi film näitavad suurt valget haid kui "metsikut inimsööjat". Tegelikkuses ei ole inimesed suure valge hai eelistatud toit. Siiski on suur valge hai kõigist hailiikidest teisel kohal inimeste vastu suunatud surmaga lõppenud provotseerimata rünnakute arvult.
Megalodoni hammas koos kahe suure valge hai hambaga
Kirjeldus
Suur valge hai on hai. Suur valge hai on hai ja üks bioloogilisse klassi Chondrichthyes kuuluv kõhrkala liik. Need kalad on lõualuudega selgroogsed loomad, kellel on paarilised uimed, paarilised ninaelundid, soomused, järjestikuste kambritega süda ja skelett, mis koosneb kõhrest, mitte luust. Neid haisid tuntakse ka Lamniformes, mis on hailiikide klass, mida tavaliselt nimetatakse makrellihaideks. Sellel hailiigil on kaks seljauime, anaaluim, viis kiduriluuki ja silmade taha ulatuv suu.
Suur valge hai on üks looduse kõige surmavamaid lihasööjaid, keda eristavad nende lõuad ja paljud teravad hambad. Erinevus seisneb mõlema hai lõualuude liikumisvõimes, kui nad varitsevad oma saaki. Nad hammustavad kõigepealt alumise lõuaga, et oma hambad sisse vajutada, seejärel sulgevad ülemise lõualuu ja hakkavad korduvalt pead peksma, et rebida lihast tükke [6]. Neil võib korraga olla kuni 3000 hammast, mis istuvad viies reas, kusjuures suurim komplekt on ees. Juhul, kui hammas läheb kaduma, tuleb teine hai lõualuu sisse põimitud varuhammaste varudest ettepoole.
Lisaks suurte valgete haide hammastele ja lõuadele on nende meeled suurel määral kohanenud, et teravdada nende oskusi jahimeestena. Nende haistmismeel on kõige täpsem ja suured valged haid suudavad tuvastada ühe tilga verd kümnes miljardis veetilgakeses. Neil on "kõrvakivi", mis aitab loomal end vees paigutada sõltuvalt ujumissuunast. Haid kasutavad ka suurepärast nägemist, mille võrkkestad on jagatud kahte piirkonda päevase ja öise ujumise jaoks, ning kaitsevad neid, veeretades need enne hammustamist tagurpidi kolju sisse. Üks nende kõige huvitavamaid meeli on seotud nende puudutus- ja elektritaju. Hai ninas paiknevad poorid võimaldavad neil tuvastada elektromagnetvälju ja tajuda loomade vibratsiooni vees, samuti navigeerida täpselt läbi avamere.
Suur valgejalgne saab täiskasvanuks umbes üheksa aastat pärast sündi. Suur valge hai kasvab umbes 25-30 sentimeetrit aastas ja saavutab keskmiselt 4,5 meetri suuruse. Suurimad võivad olla koguni 6,4 meetri pikkused. Nende maks, mis on tapjavaalade delikatess, võib kaaluda kuni 24 protsenti oma kehakaalust.
Kus nad elavad
Valged haid elavad meres. Nad elavad ranniku lähedal, kõikides soojades vetes. Aeg-ajalt sukelduvad nad ka avamere sügavasse vette. Nad võivad olla nii madalas vees kui kolme jala sügavusel ja kuni 1280 meetri sügavusel. []
Nad võivad ujuda lähedal:
- Atlandi ookeani lääneosa: Newfoundlandist Floridani, Bahama, Kuuba, Mehhiko lahe põhjaosa, Brasiilia, Argentina, Guadeloupe;
- East Atlantic: Prantsusmaa, Senegal, Ghana, Kongo Demokraatlik Vabariik.
- Vahemeri: Põhja-Aafrika, Lõuna-Prantsusmaa, Itaalia lääne- ja lõunarannik, Horvaatia, Malta, Kreeka, ;
- India ookean: Lõuna-Aafrika, Seišellid, Punane meri.
- Vaikse ookeani lääneosa: Jaapan, Korea, Hiina, Filipiinid, Austraalia, Uus-Meremaa;
- Vaikse ookeani keskosa: Hawaii
- Vaikse ookeani idaosa: Alaskast Californiani ja Panamast Tšiilini.
Uuringud on näidanud, et Põhja-California haid erinevad geneetiliselt teistest haipopulatsioonidest. DNA-tõendid näitavad, et see populatsioon eraldus teistest suurtest valgetest haidest umbes 200 000 aastat tagasi (pleistotseeni ajastul). Haide märgistamise teel saadi teada ka seda, et nad on üldiselt üksi, kuid järgivad sama marsruuti läbi ookeani ja viibivad samades kohtades. Jaanuarist kuni juulini elavad nad Hawaii lähedal ja kolivad siis augustist detsembrini Kalifornia vetes.
Inimese suhtlemine
Mõnikord ründavad haid inimesi. Kui haid näevad uut eset, näiteks lainelaua, hammustavad nad seda, et teada saada, mis ese see võib olla. Mõnikord näevad haid surfajate varju ja ründavad neid, sest nad arvavad, et need on hülged.
Mõned inimesed arvavad, et inimesed ei ole suurele valgele haile hea toit, sest haide seedimine võib olla liiga aeglane, et tulla toime inimkeha suure luu- ja lihas- ning rasvasisalduse suhtega. Võib väita, et seetõttu ei jätku peaaegu kõik valgehaide rünnakud pärast esimest hammustust. []
Haid on oportunistlikud kiskjad. See tähendab, et nad ei ole väga valivad selles, millega nad toituvad. Sellist käitumist on täheldatud siis, kui loomad tarbivad täielikult tükeldatud sööta. Selgituseks on toodud, et taktika hõlmab tavaliselt saagi ühekordset hammustamist, nii et saak verestub enne, kui hai sööma hakkab. Ka teised suured imetajad, nagu hülged ja delfiinid, näivad kasutavat seda taktikat, kuna see minimeerib ohtu, et kiskja vigastab ennast. Enamasti kipuvad inimesed pärast esimest hammustust kiiresti põgenema, et neid ei tarbitaks, vaid lihtsalt hammustataks. Surma põhjustab sellistel juhtudel tavaliselt verekaotus esimesest haavast. Juhtudel, kus on toimunud rünnakud ja ohver ei ole suutnud kiiresti põgeneda, on toimunud osaline või täielik söömine; eriti suur oht on üksikutel sukeldujatel. Enamik rünnakuid näib samuti toimuvat vetes, kus on raske näha või kus hai on segaduses, kuid see on ebatõenäoline, arvestades, et hai on oma loomulikus jahikeskkonnas, kus on kõrgelt arenenud meeled. []
Küsimused ja vastused
K: Mis liiki hai on suur valge hai?
V: Suur valge hai (Carcharodon carcharias) on hailiik.
K: Kui suureks võivad suguküpsed suured valged haid kasvada?
V: Täiskasvanud haid võivad kasvada kuni 6,4 m pikkuseks ja 3324 kg kaaluks. On ka üksikuid teateid üle 8 m pikkustest suurtest valgetest haidest.
K: Millises vanuses saavutab valge hai suguküpsuse?
V: See hai saavutab suguküpsuse umbes 15-aastaselt.
K: Milline on valge hai eluiga?
V: Suure valge hai eluiga võib olla kuni 70 aastat või kauemgi.
K: Kui kiiresti suudab suur valge hai ujuda?
V: Suur valge hai võib kiirendada kiirust üle 56 km/h (35 mph).
K: Mitu hammast on suurel valgel hail?
V: Suurtel valgetel haidel on umbes 300 hammast, mis on paigutatud mitmesse ritta. Kahte esimest hammasrida kasutatakse nende poolt söödavate loomade haaramiseks ja lõikamiseks, samas kui ülejäänud hambad viimastes ridades asendavad esihambaid, kui need murduvad, kuluvad või kukuvad välja. Hambad on kolmnurga kujuga, mille servadel on lõhed.
K: Millist toitu söövad suured valged hambad?
V: Valge hiid on lihasööjad ja jahivad kalu, hülgeid, merilõvi, kajakaid, pingviine, kalmaare, kaheksajalgseid, delfiine, väikevalasid, krabisid, krevette, merikraide, merikilpkonni ja teisi haid.
