Suur valge hai (Carcharodon carcharias) on hailiik. Nad on üks maailma suurimaid elusolulisi röövkalasid ning täiskasvanud individuaalid võivad kasvada kuni umbes 6,4 m pikkuseks ja kaaluda kuni ~3324 kg. On esinenud ka üksikjuhtumeid, kus on väidetud suuremate – üle 8 m pikkuste – isendite olemasolu, kuid need juhtumid on harvad ja sageli vähem kinnitatud. Suur valge hai saavutab suguküpsuse isastel tavaliselt varem kui emastel (ligikaudu 9–15 aasta vanuselt, emastel sageli hiljem). Nende eluiga võib ulatuda umbes 70 aastani või mõnevõrra rohkem. Hai suudab lühikestel vahemaadel saavutada väga suure kiiruse; lühiajalised kiirusspurdid võivad ulatuda kuni ~56 km/h (35 mph).
Hambad ja toitumine
Suurtel valgetel haidel on umbes 300 hammast, mis on paigutatud mitmesse ritta. Kahe esimesena ritta asetunud hammastega haaratakse ja lõigatakse saak, samal ajal kui tagumised read toimivad varuks ja asendavad esihambaid, kui need murduvad või kukuvad välja. Hambad on kolmnurga kujuga, servadel on saagiservad (sakilised ehk sagitud servad), mis teevad neist efektiivsed lõikurid suurte loomade liha haaramiseks.
Valged haid on lihasööjad ja tippkiskjad, kelle toidulauale kuuluvad nii kalad kui ka suuremad mereimetajad. Nende saakide hulka kuuluvad näiteks kalad, hülged, merilõvi, merilokke, pingviine, kalmaare, kaheksajalgseid, delfiine, väikevalasid, krabisid, krevette, jõehaisid, merikilpkonni ja ka teisi haid. Noored isendid toituvad pigem kaladest ja väiksematest selgroogsetest, täiskasvanud jahivad sageli suuremaid merelisi imetajaid (nt hülgeid), mille liha ja rasv pakuvad kõrget energiasisaldust.
Käitumine ja aistingud
Suured valged haid kasutavad mitut meeleelundit saagi leidmiseks: väga arenenud haistmist, maitse- ja puudutustundlikke reseptoreid ning eripärast elektritundlikkust – ampullae of Lorenzini –, mis võimaldab tajuda saaki erutavate närvi- ja lihasimpulsside elektrilisi signaale. Paljudest kohtadest tuntud rünnakute juures on dokumenteeritud ka nn hüppemajandust (breaching): haid ründavad kiirustades vee seest ülespoole, et tabada pinnale tõusvaid hülgeid.
Paljunemine
Suur valge hai on ovovivipaarne – emane kandev vastsündinu areneb munakestadest emakas, kuid vastsündinutele antav toit ei pärine väliselt koorunud munadest. Emased võivad kogeda oofagiat (embrüod toituvad osaajaliselt ka emalooma poolt toodetud munadest) ning sündivad noored haid (vastsündinud poegade arv) varieerub tavaliselt paarist kuni kümne isendi vahel (sagedamini mõneminutilisemad ehk 2–6). Poegade pikkus sünnihetkel on tavaliselt üle meetri (ligikaudu 1,2–1,5 m). Gestatsiooniperioodile viidatakse hinnanguliselt umbes 11 kuule, kuid täpsed andmed võivad varieeruda ja uurimised jätkuvad.
Levik ja elupaik
Suur valge hai esineb laialdaselt üle maailma, eelistades jahemaid ja mõõdukaid rannikualasid ning mandrihääled: neid leidub nii Põhja-Ameerika, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Ameerika ja Vahemere lähiümbruses. Nad liiguvad nii rannikulähedastes vetes kui ka avamere aladel ja teevad pikaid rändeid toidukohtade ja paljunemisalade vahel.
Looduslikud vaenlased ja kaitse
Suurel valgel hail ei ole palju looduslikke kiskjaid peale tapja vaala. Mõned tapja vaalad on avastanud, et nad suudavad haid halvata, pöörates neid selili — selline seisund sarnaneb tonilise immobiliteediga. Seejärel on dokumenteeritud juhtumeid, kus vaalad hoiavad haid suuga paigal ja kahjustavad või söövad neid, suunates sageli tähelepanu rasvarikastele organitele nagu maks.
Inimeste ja meedia mõju
Peter Benchley bestseller "Lõuad" ja Steven Spielbergi film kujutasid suurt valget hai ohtliku inimsööjana ning see kujutis mõjutas avalikku arusaama pikka aega. Tegelikkuses ei otsi suured valged haid inimesi oma eelistatud toiduks: paljud kokkupuuted inimestega on arvatavasti segadusest (inimene võib sarnaneda haide saagile, nt surfar või ujuja) või uurivast haide hammustusest. Siiski on suur valge hai liigidest see, mille kohta on registreeritud märkimisväärne arv provotseerimata rünnakuid inimeste vastu; enamik rünnakutest ei lõpe inimeste ära söömisena ja juhtumite täpne tõlgendus nõuab konteksti hindamist.
Kaitse ja ohud
Suured valged haid on paljudes piirkondades kaitse all ja neid on hinnatud rahvusvaheliselt sõltuvalt riigist. Peamised inimtekkelised ohud on juhuslik lõksu jäämine kalapüügis (bycatch), sihtotstarbeline küttimine trofee või finnide pärast, elupaikade hävitamine ja reostus. Rahvusvahelised kaitsemeetmed, teadusuuringud ja avalikkuse harimine aitavad vähendada ahistamist ning soodustavad haide rolli säilitamist mereökosüsteemides.
Kui huvi on suure valge hai bioloogia, käitumise või kohalike leidmise kohtade kohta rohkem teada saada, tasub pöörduda usaldusväärsete allikate ja teadusuuringute poole ning jälgida kohalikke merekaitse juhiseid ja hoiatusi.
