Suur valge hai (Carcharodon carcharias) — määratlus ja faktid
Suur valge hai (Carcharodon carcharias) — põhifaktid, mõõtmed, eluiga, kiirus, hambad, toitumine ja tippkiskja roll; ülevaade bioloogiast ja käitumisest.
Suur valge hai (Carcharodon carcharias) on hailiik. Nad on üks maailma suurimaid elusolulisi röövkalasid ning täiskasvanud individuaalid võivad kasvada kuni umbes 6,4 m pikkuseks ja kaaluda kuni ~3324 kg. On esinenud ka üksikjuhtumeid, kus on väidetud suuremate – üle 8 m pikkuste – isendite olemasolu, kuid need juhtumid on harvad ja sageli vähem kinnitatud. Suur valge hai saavutab suguküpsuse isastel tavaliselt varem kui emastel (ligikaudu 9–15 aasta vanuselt, emastel sageli hiljem). Nende eluiga võib ulatuda umbes 70 aastani või mõnevõrra rohkem. Hai suudab lühikestel vahemaadel saavutada väga suure kiiruse; lühiajalised kiirusspurdid võivad ulatuda kuni ~56 km/h (35 mph).
Hambad ja toitumine
Suurtel valgetel haidel on umbes 300 hammast, mis on paigutatud mitmesse ritta. Kahe esimesena ritta asetunud hammastega haaratakse ja lõigatakse saak, samal ajal kui tagumised read toimivad varuks ja asendavad esihambaid, kui need murduvad või kukuvad välja. Hambad on kolmnurga kujuga, servadel on saagiservad (sakilised ehk sagitud servad), mis teevad neist efektiivsed lõikurid suurte loomade liha haaramiseks.
Valged haid on lihasööjad ja tippkiskjad, kelle toidulauale kuuluvad nii kalad kui ka suuremad mereimetajad. Nende saakide hulka kuuluvad näiteks kalad, hülged, merilõvi, merilokke, pingviine, kalmaare, kaheksajalgseid, delfiine, väikevalasid, krabisid, krevette, jõehaisid, merikilpkonni ja ka teisi haid. Noored isendid toituvad pigem kaladest ja väiksematest selgroogsetest, täiskasvanud jahivad sageli suuremaid merelisi imetajaid (nt hülgeid), mille liha ja rasv pakuvad kõrget energiasisaldust.
Käitumine ja aistingud
Suured valged haid kasutavad mitut meeleelundit saagi leidmiseks: väga arenenud haistmist, maitse- ja puudutustundlikke reseptoreid ning eripärast elektritundlikkust – ampullae of Lorenzini –, mis võimaldab tajuda saaki erutavate närvi- ja lihasimpulsside elektrilisi signaale. Paljudest kohtadest tuntud rünnakute juures on dokumenteeritud ka nn hüppemajandust (breaching): haid ründavad kiirustades vee seest ülespoole, et tabada pinnale tõusvaid hülgeid.
Paljunemine
Suur valge hai on ovovivipaarne – emane kandev vastsündinu areneb munakestadest emakas, kuid vastsündinutele antav toit ei pärine väliselt koorunud munadest. Emased võivad kogeda oofagiat (embrüod toituvad osaajaliselt ka emalooma poolt toodetud munadest) ning sündivad noored haid (vastsündinud poegade arv) varieerub tavaliselt paarist kuni kümne isendi vahel (sagedamini mõneminutilisemad ehk 2–6). Poegade pikkus sünnihetkel on tavaliselt üle meetri (ligikaudu 1,2–1,5 m). Gestatsiooniperioodile viidatakse hinnanguliselt umbes 11 kuule, kuid täpsed andmed võivad varieeruda ja uurimised jätkuvad.
Levik ja elupaik
Suur valge hai esineb laialdaselt üle maailma, eelistades jahemaid ja mõõdukaid rannikualasid ning mandrihääled: neid leidub nii Põhja-Ameerika, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Ameerika ja Vahemere lähiümbruses. Nad liiguvad nii rannikulähedastes vetes kui ka avamere aladel ja teevad pikaid rändeid toidukohtade ja paljunemisalade vahel.
Looduslikud vaenlased ja kaitse
Suurel valgel hail ei ole palju looduslikke kiskjaid peale tapja vaala. Mõned tapja vaalad on avastanud, et nad suudavad haid halvata, pöörates neid selili — selline seisund sarnaneb tonilise immobiliteediga. Seejärel on dokumenteeritud juhtumeid, kus vaalad hoiavad haid suuga paigal ja kahjustavad või söövad neid, suunates sageli tähelepanu rasvarikastele organitele nagu maks.
Inimeste ja meedia mõju
Peter Benchley bestseller "Lõuad" ja Steven Spielbergi film kujutasid suurt valget hai ohtliku inimsööjana ning see kujutis mõjutas avalikku arusaama pikka aega. Tegelikkuses ei otsi suured valged haid inimesi oma eelistatud toiduks: paljud kokkupuuted inimestega on arvatavasti segadusest (inimene võib sarnaneda haide saagile, nt surfar või ujuja) või uurivast haide hammustusest. Siiski on suur valge hai liigidest see, mille kohta on registreeritud märkimisväärne arv provotseerimata rünnakuid inimeste vastu; enamik rünnakutest ei lõpe inimeste ära söömisena ja juhtumite täpne tõlgendus nõuab konteksti hindamist.
Kaitse ja ohud
Suured valged haid on paljudes piirkondades kaitse all ja neid on hinnatud rahvusvaheliselt sõltuvalt riigist. Peamised inimtekkelised ohud on juhuslik lõksu jäämine kalapüügis (bycatch), sihtotstarbeline küttimine trofee või finnide pärast, elupaikade hävitamine ja reostus. Rahvusvahelised kaitsemeetmed, teadusuuringud ja avalikkuse harimine aitavad vähendada ahistamist ning soodustavad haide rolli säilitamist mereökosüsteemides.
Kui huvi on suure valge hai bioloogia, käitumise või kohalike leidmise kohtade kohta rohkem teada saada, tasub pöörduda usaldusväärsete allikate ja teadusuuringute poole ning jälgida kohalikke merekaitse juhiseid ja hoiatusi.
Megalodoni hammas koos kahe suure valge hai hambaga
Kirjeldus
Suur valge hai on hai. Suur valge hai on hai ja üks bioloogilisse klassi Chondrichthyes kuuluv kõhrkala liik. Need kalad on lõualuudega selgroogsed loomad, kellel on paarilised uimed, paarilised ninaelundid, soomused, järjestikuste kambritega süda ja skelett, mis koosneb kõhrest, mitte luust. Neid haisid tuntakse ka Lamniformes, mis on hailiikide klass, mida tavaliselt nimetatakse makrellihaideks. Sellel hailiigil on kaks seljauime, anaaluim, viis kiduriluuki ja silmade taha ulatuv suu.
Suur valge hai on üks looduse kõige surmavamaid lihasööjaid, keda eristavad nende lõuad ja paljud teravad hambad. Erinevus seisneb mõlema hai lõualuude liikumisvõimes, kui nad varitsevad oma saaki. Nad hammustavad kõigepealt alumise lõuaga, et oma hambad sisse vajutada, seejärel sulgevad ülemise lõualuu ja hakkavad korduvalt pead peksma, et rebida lihast tükke [6]. Neil võib korraga olla kuni 3000 hammast, mis istuvad viies reas, kusjuures suurim komplekt on ees. Juhul, kui hammas läheb kaduma, tuleb teine hai lõualuu sisse põimitud varuhammaste varudest ettepoole.
Lisaks suurte valgete haide hammastele ja lõuadele on nende meeled suurel määral kohanenud, et teravdada nende oskusi jahimeestena. Nende haistmismeel on kõige täpsem ja suured valged haid suudavad tuvastada ühe tilga verd kümnes miljardis veetilgakeses. Neil on "kõrvakivi", mis aitab loomal end vees paigutada sõltuvalt ujumissuunast. Haid kasutavad ka suurepärast nägemist, mille võrkkestad on jagatud kahte piirkonda päevase ja öise ujumise jaoks, ning kaitsevad neid, veeretades need enne hammustamist tagurpidi kolju sisse. Üks nende kõige huvitavamaid meeli on seotud nende puudutus- ja elektritaju. Hai ninas paiknevad poorid võimaldavad neil tuvastada elektromagnetvälju ja tajuda loomade vibratsiooni vees, samuti navigeerida täpselt läbi avamere.
Suur valgejalgne saab täiskasvanuks umbes üheksa aastat pärast sündi. Suur valge hai kasvab umbes 25-30 sentimeetrit aastas ja saavutab keskmiselt 4,5 meetri suuruse. Suurimad võivad olla koguni 6,4 meetri pikkused. Nende maks, mis on tapjavaalade delikatess, võib kaaluda kuni 24 protsenti oma kehakaalust.
Kus nad elavad
Valged haid elavad meres. Nad elavad ranniku lähedal, kõikides soojades vetes. Aeg-ajalt sukelduvad nad ka avamere sügavasse vette. Nad võivad olla nii madalas vees kui kolme jala sügavusel ja kuni 1280 meetri sügavusel. []
Nad võivad ujuda lähedal:
- Atlandi ookeani lääneosa: Newfoundlandist Floridani, Bahama, Kuuba, Mehhiko lahe põhjaosa, Brasiilia, Argentina, Guadeloupe;
- East Atlantic: Prantsusmaa, Senegal, Ghana, Kongo Demokraatlik Vabariik.
- Vahemeri: Põhja-Aafrika, Lõuna-Prantsusmaa, Itaalia lääne- ja lõunarannik, Horvaatia, Malta, Kreeka, ;
- India ookean: Lõuna-Aafrika, Seišellid, Punane meri.
- Vaikse ookeani lääneosa: Jaapan, Korea, Hiina, Filipiinid, Austraalia, Uus-Meremaa;
- Vaikse ookeani keskosa: Hawaii
- Vaikse ookeani idaosa: Alaskast Californiani ja Panamast Tšiilini.
Uuringud on näidanud, et Põhja-California haid erinevad geneetiliselt teistest haipopulatsioonidest. DNA-tõendid näitavad, et see populatsioon eraldus teistest suurtest valgetest haidest umbes 200 000 aastat tagasi (pleistotseeni ajastul). Haide märgistamise teel saadi teada ka seda, et nad on üldiselt üksi, kuid järgivad sama marsruuti läbi ookeani ja viibivad samades kohtades. Jaanuarist kuni juulini elavad nad Hawaii lähedal ja kolivad siis augustist detsembrini Kalifornia vetes.
Inimese suhtlemine
Mõnikord ründavad haid inimesi. Kui haid näevad uut eset, näiteks lainelaua, hammustavad nad seda, et teada saada, mis ese see võib olla. Mõnikord näevad haid surfajate varju ja ründavad neid, sest nad arvavad, et need on hülged.
Mõned inimesed arvavad, et inimesed ei ole suurele valgele haile hea toit, sest haide seedimine võib olla liiga aeglane, et tulla toime inimkeha suure luu- ja lihas- ning rasvasisalduse suhtega. Võib väita, et seetõttu ei jätku peaaegu kõik valgehaide rünnakud pärast esimest hammustust. []
Haid on oportunistlikud kiskjad. See tähendab, et nad ei ole väga valivad selles, millega nad toituvad. Sellist käitumist on täheldatud siis, kui loomad tarbivad täielikult tükeldatud sööta. Selgituseks on toodud, et taktika hõlmab tavaliselt saagi ühekordset hammustamist, nii et saak verestub enne, kui hai sööma hakkab. Ka teised suured imetajad, nagu hülged ja delfiinid, näivad kasutavat seda taktikat, kuna see minimeerib ohtu, et kiskja vigastab ennast. Enamasti kipuvad inimesed pärast esimest hammustust kiiresti põgenema, et neid ei tarbitaks, vaid lihtsalt hammustataks. Surma põhjustab sellistel juhtudel tavaliselt verekaotus esimesest haavast. Juhtudel, kus on toimunud rünnakud ja ohver ei ole suutnud kiiresti põgeneda, on toimunud osaline või täielik söömine; eriti suur oht on üksikutel sukeldujatel. Enamik rünnakuid näib samuti toimuvat vetes, kus on raske näha või kus hai on segaduses, kuid see on ebatõenäoline, arvestades, et hai on oma loomulikus jahikeskkonnas, kus on kõrgelt arenenud meeled. []
Küsimused ja vastused
K: Mis liiki hai on suur valge hai?
V: Suur valge hai (Carcharodon carcharias) on hailiik.
K: Kui suureks võivad suguküpsed suured valged haid kasvada?
V: Täiskasvanud haid võivad kasvada kuni 6,4 m pikkuseks ja 3324 kg kaaluks. On ka üksikuid teateid üle 8 m pikkustest suurtest valgetest haidest.
K: Millises vanuses saavutab valge hai suguküpsuse?
V: See hai saavutab suguküpsuse umbes 15-aastaselt.
K: Milline on valge hai eluiga?
V: Suure valge hai eluiga võib olla kuni 70 aastat või kauemgi.
K: Kui kiiresti suudab suur valge hai ujuda?
V: Suur valge hai võib kiirendada kiirust üle 56 km/h (35 mph).
K: Mitu hammast on suurel valgel hail?
V: Suurtel valgetel haidel on umbes 300 hammast, mis on paigutatud mitmesse ritta. Kahte esimest hammasrida kasutatakse nende poolt söödavate loomade haaramiseks ja lõikamiseks, samas kui ülejäänud hambad viimastes ridades asendavad esihambaid, kui need murduvad, kuluvad või kukuvad välja. Hambad on kolmnurga kujuga, mille servadel on lõhed.
K: Millist toitu söövad suured valged hambad?
V: Valge hiid on lihasööjad ja jahivad kalu, hülgeid, merilõvi, kajakaid, pingviine, kalmaare, kaheksajalgseid, delfiine, väikevalasid, krabisid, krevette, merikraide, merikilpkonni ja teisi haid.
Otsige