Thistle
Okkad on õistaimede rühm, millel on teravad okastraadid õie ümber ja mis kuuluvad perekonda Asteraceae. Torked on sageli kogu taimel - varrel ja lehtede lamedatel osadel. See kaitseb taime taimtoiduliste loomade eest, takistades neid taime söömast.
Mõnikord mõistetakse terminiga ohakas just neid taimi, mis kuuluvad rühma Cynareae (sünonüüm: Cardueae), eriti perekondi Carduus, Cirsium ja Onopordum. Siiski nimetatakse mõnikord ka väljaspool seda rühma asuvaid taimi ohakaks, ja kui seda tehakse, siis moodustavad ohakad polüfüleetilise rühma.
Ohakas on Šotimaa vapi embleem.
Piimaohakas lillepea
Taksonoomia
Asteraceae perekondade hulka kuuluvad perekonnad, mille üldnimetuses kasutatakse sageli sõna ohakas:
- Arctium - Kibuvitsa
- Carduus - muskusohakas ja teised
- Carlina - Carline Thistle
- Centaurea - Tähtohakas (Centaurea - Star Thistle)
- Cicerbita - külvatud ohakas
- Cirsium - harilik ohakas, põldohakas ja teised.
- Cnicus - õnnistatud ohakas
- Cynara - Artišokk, kardemon
- Echinops - gloobusetõrvits
- Notobasis - Süüria ohakas
- Onopordum - puuvillane ohakas, tuntud ka kui šoti ohakas.
- Scolymus - kuldne ohakas või austriohakas
- Silybum - Piimaohakas
- Sonchus - Saue ohakas
Muude perekondade kui Asteraceae taimed, mida mõnikord nimetatakse ohakaks, on järgmised:
- Salsola - Soolapuu, tüvemurakas või vene ohakas (perekond Chenopodiaceae)
Heraldika
Ohakas on olnud Šotimaa riigivapp alates Aleksander III (1249-1286) valitsemisajast ja seda kasutati James III poolt 1470. aastal emiteeritud hõbemüntidel. See on Šotimaa kõrge rüütlirüütliristi ordu (Order of the Thistle) sümbol. See esineb paljudes Šoti sümbolites ja mitmete Šoti jalgpalliklubide nimes. Šoti krooniga kroonitud ohakas on seitsme Šoti kaheksa politseijõudude sümboliks (erandiks on Northern Constabulary). Roos on ka Šotimaa Edinburghiast pärit Encyclopædia Britannica embleem. Carnegie Melloni ülikooli vapp on tema vapp.
Päritolu kui Šotimaa sümbol
Legendi kohaselt üritas sissetungiv norralaste armee öösel hiilida šoti armee laagrisse. Selle operatsiooni käigus sattus üks paljajalgne norralane õnnetuseks astuma peale ohakaid, mille tagajärjel ta valusalt karjus ja hoiatas seega šotlasi norralaste sissetungijate kohalolekust. Mõned allikad viitavad, et konkreetne põhjus oli Largsi lahing, mis tähistas Norra kuninga Haakon IV (Haakon vanema) lahkumist, kes, omades kontrolli Põhjasaarte ja Hebriidide üle, oli mõned aastad Šotimaa kuningriigi rannikut ahistanud. See, millist ohakaliiki on algses legendis silmas peetud, on vaieldav. Tänapäeval eelistatakse puuvillatüüka Onopordum acanthium'i, võib-olla selle imposantsema välimuse tõttu, kuigi on ebatõenäoline, et see oleks Šotimaal keskajal esinenud; tõenäolisem kandidaat on Šotimaal rohkesti esinev harilik ohakas Cirsium vulgare, mis on Šotimaal levinud kohalik liik. On pakutud ka teisi liike, sealhulgas kääbusohakas Cirsium acaule, muskusohakas Carduus nutans ja melanhooliaohakas Cirsium heterophyllum.
Šoti ohakas kui heraldiline märk.
Meditsiiniline kasutamine
Maud Grieve märkis, et Plinius ja keskaegsed kirjanikud arvasid, et see võib kiilaspäisusele juuksed tagasi tuua, ning et varauusaegsel perioodil usuti, et see on abivahend peavalu, katku, põie, haavandite, pearingluse ja kollatõve vastu.
