Ohakas (okkad): Asteraceae perekond, kaitsemehhanism ja sümboolika

Ohakas (Asteraceae): uuri okaste bioloogiat, kaitsemehhanisme ja liike (Carduus, Cirsium), ning taimse sümboolika ja pärimuse rolli Šotimaa vapist rahvameditsiinini.

Okkad on õistaimede rühm, millel on teravad okastraadid õie ümber ja mis kuuluvad perekonda Asteraceae. Torked esinevad sageli kogu taimel — varrel, lehtede servadel ja õieümbriste (braktide) jäikadel osadel — ning toimivad taime kaitsemehhanismina, takistades taimtoiduliste loomade, nagu kariloomade ja metsloomade, taimede söömist. Paljudel ohakatel on tihedad karvad või kõvad okkad, mis vähendavad aurustumist ja aitavad lämmastikku säästa kuivemates tingimustes.

Morfoloogia ja paljunemine

Okkad on tavaliselt mitmeaastased, hõlmates ka istuvaid või üksikuid üheaastaseid liike. Nende iseloomulikud tunnused on jämedad varred, lõhestunud või sügavalt hambulised lehed ning õisikud, mis koosnevad paljudest väikestest õitest (nõelataolised korvõied). Okkade õied meeldivad tolmeldajatele — mesilased, liblikad ja mõnikord ka kärbsed kogunevad nende nektarit ja õietolmu kasutama.

Paljunemine toimub peamiselt seemnete abil; paljudel liikidel on seemnetel kerge “pappus” (karvane või sulgjas lisand), mis võimaldab tuule abil kaugele levitada.

Taxonoomia ja terminoloogia

Mõnikord mõistetakse terminiga ohakas täpsemalt neid taimi, mis kuuluvad hõimu Cynareae (sünonüüm: Cardueae), eriti perekondi Carduus, Cirsium ja Onopordum. Siiski kasutatakse rahvakeeles mõistet “ohakas” mõnikord ka teiste, Asteraceae perekonna liikide kohta. Kui selline laiem kasutus on aktsepteeritud, siis moodustavad ohakad polüfüleetilise rühma — st tegu ei pruugi olla üheainsa sugupuu selgefiloogeense haruga.

Kaitsemehhanismid ja ökoloogiline roll

• Mehhaaniline kaitse: teravad okkad ja kõvad braktid hoiavad ära lehe- ja võrskahjustused ning vähendavad kariloomade kahjustust.
• Vee- ja toitainete sääst: tihedad karvad ja tugevad varred aitavad taime kohaneda kuivemate ja kivisemate kasvukohtadega.
• Tolmeldajate toidulauaks: õied pakuvad olulist nektari- ja õietolmuvaru, olles tähtsad tolmeldajate elupaigad ja toidulised ressursid.

Majanduslikud ja kultuurilised aspektid

Mõned ohakaliigid on aianduses ja traditsioonilises meditsiinis väärtustatud. Näiteks Silybum marianum (piimohakas) on tuntud oma maksa toetavate omaduste poolest (aktiivsete ühendite rühm tuntud kui silymiinid). Samas on paljud liigid ka põllumajanduslikud umbrohud — näiteks roomav ohakas (Cirsium arvense) levib kiiresti ja kahjustab rohumaid ja põllukultuure.

Okkad on mõne liigi puhul invasiivsed väljaspool oma looduslikku leviala; sellistel juhtudel kasutatakse taimekontrolliks mehhaanilisi lõikamis-, umbrohutõrje- ja bioloogilise tõrje meetmeid (nt spetsiaalsed putukate või seente kasutamine, mis ründavad seemneid või juuri).

Sümboolika ja kultuuriline tähendus

Ohakas on tuntud ka kultuurilise sümbolina: Šotimaa vapi embleem on ohakas — legendaarselt hoiavad just okkad ära ootamatud rünnakud, kui vaenlane astub paljajalu okkade peale ja teeb müra, mis paljastab tema kohaloleku. Sellest on kujunenud ohaka sümboolika vastupidavuse, kaitse ja iseseisvuse märgina.

Kokkuvõte ja hoiatus

Ohakad on mitmekesine ja ökoloogiliselt oluline taimrühm, kelle spetsiifiline morfoloogia ja teravad okkad kaitsevad neid looduslike kahjulike mõjurite eest ning annavad elupaika paljudele tolmeldajatele. Samal ajal võivad mõned liigid muutuda invasiivseks ja tekitada probleeme põllumajanduses. Kui ohakaid kasutatakse toiduks või raviks, tasub läheneda ettevaatlikult — mõned liigid nõuavad töötlust, et kõrvaldada okkad ja vältida ärritust või kahjustusi.

Heraldika

Ohakas on olnud Šotimaa riigivapp alates Aleksander III (1249-1286) valitsemisajast ja seda kasutati James III poolt 1470. aastal emiteeritud hõbemüntidel. See on Šotimaa kõrge rüütlirüütliristi ordu (Order of the Thistle) sümbol. See esineb paljudes Šoti sümbolites ja mitmete Šoti jalgpalliklubide nimes. Šoti krooniga kroonitud ohakas on seitsme Šoti kaheksa politseijõudude sümboliks (erandiks on Northern Constabulary). Roos on ka Šotimaa Edinburghiast pärit Encyclopædia Britannica embleem. Carnegie Melloni ülikooli vapp on tema vapp.

Päritolu kui Šotimaa sümbol

Legendi kohaselt üritas sissetungiv norralaste armee öösel hiilida šoti armee laagrisse. Selle operatsiooni käigus sattus üks paljajalgne norralane õnnetuseks astuma peale ohakaid, mille tagajärjel ta valusalt karjus ja hoiatas seega šotlasi norralaste sissetungijate kohalolekust. Mõned allikad viitavad, et konkreetne põhjus oli Largsi lahing, mis tähistas Norra kuninga Haakon IV (Haakon vanema) lahkumist, kes, omades kontrolli Põhjasaarte ja Hebriidide üle, oli mõned aastad Šotimaa kuningriigi rannikut ahistanud. See, millist ohakaliiki on algses legendis silmas peetud, on vaieldav. Tänapäeval eelistatakse puuvillatüüka Onopordum acanthium'i, võib-olla selle imposantsema välimuse tõttu, kuigi on ebatõenäoline, et see oleks Šotimaal keskajal esinenud; tõenäolisem kandidaat on Šotimaal rohkesti esinev harilik ohakas Cirsium vulgare, mis on Šotimaal levinud kohalik liik. On pakutud ka teisi liike, sealhulgas kääbusohakas Cirsium acaule, muskusohakas Carduus nutans ja melanhooliaohakas Cirsium heterophyllum.

Šoti ohakas kui heraldiline märk.

Otsing