Varauusaeg 1500–1800: renessanss, avastused ja Prantsuse revolutsioon

Varase uusaja periood on ajavahemik 1500–1800 (ligikaudselt). See aeg järgneb keskajale. See periood tähistab üleminekut feodaalsest ja paiknevast ühiskonnast suurema linnastumise, kaubanduse ja riikide tsentraliseerumise suunas; paljud kaasaegsed rahvused ja riigid saavad oma algkujud sellest ajast.

Euroopa ajaloos järgneb keskajale varauusaegne periood. See algab umbes Konstantinoopoli langemise ajal 1453. aastal ning hõlmab renessansiaega ja avastuste ajastut. See hõlmab Ameerika avastamist ja meretee avastamist itta. See lõpeb Prantsuse revolutsiooni ajal 1789. aastal.

Renessanss ja kultuuriline taassünd

Renessanss algas Itaaliast ja levis Euroopasse 14.–16. sajandil. Selle tunnuseks olid humanism, antiikkultuuri huvi, kunstiline ja teaduslik uuendusmeelsus ning individuaalsuse rõhutamine. Kujutav kunst, arhitektuur ja kirjandus muutusid realistlikumaks; tuntud isikud on näiteks Leonardo da Vinci ja Michelangelo. Trükikunsti levik (Gutenbergi leiutis) võimaldas teadmiste kiiret levikut ning aitas kaasa hariduse ja teaduse demokratiseerumisele.

Uurimised, kaubandus ja kolonialism

15.–17. sajandil toimusid suured meresõidu- ja avastusretked: Euroopa jõudis Ameerikasse, Aafrika rannikule ja ümber Aasia rütmi. Need avastused lõid aluse ülemaailmsele kaubandusele, koloniaalimperiaalidele ja uute kaubateede rajamisele. Tekkinud olid suured kaubanduskompaniid ja varajane kapitalism; tööjõu vajadus tõi kaasa ka atlanti-äärse orjakaubanduse ja tõsised sotsiaalsed tagajärjed koloniseeritud piirkondadele.

Religioon ja poliitika

Reformatsiooni (nt Martin Lutheri ja Jean Calvini õpetused) tagajärjel lõhkes katoliku kirik ning tekkisid protestantlikud konfessioonid, mis muutsid poliitikat ja ühiskonna. Samal ajal tugevnesid kesksema võimuga monarhiad (absolutism), näiteks Prantsusmaal (Louis XIV aeg) — riigid koondasid maksu- ja sõjavõimu, mis aitas kujundada moodsamaid riigistruktuure.

Teaduslik revolutsioon ja valgustus

16.–17. sajandil toimus teaduslik revolutsioon: Copernicus, Galileo, Kepler, Newton jt murdsid vanu maailmapilte ja loodi kaasaegse teaduse alustalad. 18. sajandil levis mõtlemises valgustus, mis rõhutas mõistuse, hariduse ja inimõiguste olulisust. Valgustusmõtlejad (nt Voltaire, Montesquieu, Rousseau) mõjutasid poliitilisi ideid ja aitasid valmistada pinnast revolutsioonilisteks muutusteks.

Majanduslikud ja sotsiaalsed muutused

Majanduses tugevnesid kauplemine, raha- ja pangasüsteemid ning tööjaotus. Tekkinud olid linnastumine ja sotsiaalse klassi selgitumine: aristokraatia, kasvav linnakodanlus ja talurahvas — viimane sageli majanduslikult raskes olukorras. Kasvas ka rahvastik Euroopas, mis koos tootlikkuse tõusuga pani aluse tööstusrevolutsioonile sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses.

Prantsuse revolutsioon ja perioodi lõpp

1789. aasta Prantsuse revolutsioon märgib varauusaja lõppu ja modernse ajastu algust. Revolutsiooni põhjused olid mitmekesised: majanduslikud raskused, rahva rahulolematus feodaalse õigusega, valgustusideed ja riigivõimu kriis. Revolutsioon tõi kaasa radikaalseid sotsiaalseid ja poliitilisi muutusi — hukkamised, maaomandi ümberkorraldused ja uus arusaam kodanikust ja õigusest — ning levitas ideid riigi ja kodanikuõiguste kohta kogu Euroopas ja kaugemal.

Järeldus

1500–1800 oli aja jooksul kiire muutuse ja kokkupuute periood: Euroopa sai üleilmsete kontaktide keskuseks, tekkisid uued majanduslikud ja poliitilised süsteemid, ning intellektuaalsed revolutsioonid muutsid püsivalt inimeste maailmapilti. See periood pani aluse paljudele tänapäeva ühiskonna põhistruktuuridele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on varauusaegne periood?

K: Mille algust tähistas varauusaeg?

K: Millal algab varauusaegne periood?

K: Millised olulised sündmused toimusid varase uusaja perioodil?

K: Millal lõppes varauusaegne periood?

Küsimus: Millisele ajalooperioodile järgnes varauusaegne periood?

K: Kui kaua kestis varauusaegne periood?

Otsing