Avastuste ajastu: Euroopa maadeavastused 15.–17. sajandil
Avastuste ajastu: Euroopa maadeavastused 15.–17. sajandil — rännakud, kaubateed, vürtsid, kaardistamine ja kuulsad avastajad nagu Kolumbus, da Gama ja Magellan.
Avastuste ajastu või uurimisajastu oli 15. sajandi algusest kuni 17. sajandi alguseni kestnud periood, mille jooksul Euroopa laevad sõitsid ümber maailma, et otsida uusi kaubateid ja partnereid.
Nad otsisid kauplemiskaupu, nagu kuld, hõbe ja vürtsid. Selle käigus kohtasid eurooplased inimesi ja kaardistasid neile seni tundmatuid maid. Tolle aja tuntuimad maadeavastajad olid Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Pedro Álvares Cabral, John Cabot, Yermak, Juan Ponce de León, Juan Sebastian Elcano, Bartholomeu Dias, Ferdinand Magellan, Willem Barentsz, Abel Tasman, Jean Alfonse, Jacques Cartier, Samuel de Champlain, Willem Blaeu ja kapten James Cook.
Motiivid ja tehnoloogilised eeltingimused
Põhjuslikult mängisid olulist rolli majanduslikud ja poliitilised huvid: Euroopa riigid soovisid leida vahetuid mereteid Aasia vürtsidele ja kaupadele, vältides Vahemere kaudu kulgevaid kõrgeid vahekäibeid ning maa- ja rändeteid, mida kontrollisid Osmanite riik ja teised vahendajad. Samuti motiveerisid uurimisi tagasihoidlikud religioossed ning impeeriumiehituse ambitsioonid.
Tehnoloogia tegi kaugsõidud võimalikuks: parem navigatsioon (magnetkompass, astrolab ja laterna- ehk sekstanti alused), uued laevatüübid nagu karavell ja karaka ning paranenud kaardindus ja portolaanid võimaldasid pikemaid ja usaldusväärsemaid meresõite. Samuti aitasid kaasa riikide rahastatud reisid ja üha professionaalsem meremeeste ning kartograafide kogemus.
Peamised marsruudid ja saavutused
- Aafrika ümber India suund: Bartolomeu Dias avastas 1488. aastal Kaaperi neeme ümbermõõdu ning Vasco da Gama jõudis 1498. aastal meritsi Indiasse, avades vaheühenduse Euroopa ja India vahel.
- Läänepoolne marsruut Ameerikasse: Christoph Kolumbus jõudis 1492. aastal Kariibidele, mis viis Euroopast lähtuva Ameerika avastamiseni ja edasiste sihtkohtade koloniseerimiseni.
- Ümbermaailmareisid: Ferdinand Magellani algatatud ekspeditsioon 1519–1522 ning tema surma järel lõpetanud Juan Sebastian Elcano tõestasid Maa ümbermõõdu ja ühendasid maailma meretranspordi ringiks.
- Põhja- ja lõunapoolsete piirkondade uurimine: Willem Barentsz ja teised püüdsid leida põhja- või luiteidkiikset ida- või lääneroosterit; Abel Tasman kaardistas 17. sajandil Austraalia ümbrust ja Uus-Meremaad.
Tagajärjed: majandus, ühiskond ja kultuur
Avastuste ajastul tekkisid uued kaubateed ja globaalne kaubandusvõrgustik, mis muutis Euroopa majandusi ja tõi alguse moodsa maailma majandusstruktuuridele:
- Empiirid ja kolonialism: Hispaania ja Portugal jagasid suure osa maailmast omavahel (nt Tordesillase leping 1494), hiljem võtsid olulise osa Holland, Inglismaa ja Prantsusmaa. Koloniseerimine tähendas politsei- ja majandusstruktuuride ümberkujundamist, maade vallutamist ja asustamist.
- Kolumbuse vahetus (Columbian Exchange): taimede, loomade ja haiguste vahetamine ida ja lääne vahel — kartul, mais ning tomat saabusid Euroopasse, samal ajal kui haigused nagu rõuged hävitasid paljusid põlisrahvastikke Ameerikas.
- Orjakaubandus: nõudlus tööjõu järele uutel plantaazidel viis Atlandi-õõne kestva transatlantilise orjakaubanduse tõusuni, mille tagajärjed on kestnud sajandeid.
- Majanduslikud süsteemid: tekkisid ühiskondlikud ja rahalised mehhanismid nagu aktsiaseltsid (nt Ida-India kompaniid), merenduspõhine kaupmehed ja mercantilism, mis soosisid riikide rikastumist ja kaubaliste monopoolide loomist.
- Teadus ja kartograafia: uued andmed maade kohta parandasid kaardindust, navigatsiooni ja geograafilist teadmist ning edendasid botaanika, zooloogia ja antropoloogia teket kui teadusvaldkondi.
Inimlik ja kultuuriline pärand
Avastused muutsid maailma rahvaste kooseluloomust: keelte, religioonide ja kultuuride kokkupuuted lõid nii uusi segatud kultuure kui ka põhjustasid konfliktide ja sügava sotsiaalse õõnestamise äraolnutele. Põlisrahvaste elanikkonna vähenemine Euroopast toodud haiguste ja sõjaliste konfliktide tõttu oli katastroofiline mitmes regioonis.
Tuleb meeles pidada, et kuigi mõningad ülalnimetatud uurijad ja kaardimehed nagu Willem Blaeu ja kapten James Cook on tuntud ning olulised, töötasid mõned neist väljaspool ranget 15.–17. sajandi perioodi; avastuste ja meresõidu traditsioon jätkus ja arenes edasi ka hiljem, mõjutades maailma ajalugu veel sajandeid.
Kokkuvõte
Avastuste ajastu tähistas Euroopast lähtunud territoriaalset ja majanduslikku laienemist, mille tulemuseks oli globaalse maailmasüsteemi loomine. See ajastu tõi kaasa nii tehnilisi ja teaduslikke edusamme kui ka traagilisi sotsiaalseid tagajärgi, mille mõju on tunda tänapäevani.
See araabia geograafi al-Idrisi 1154. aastal koostatud lõunapoolsele suunale orienteeritud kaart oli üks kõige täpsemaid maailmakaarte enne Euroopa maadeavastuste ajastut.
Portugali impeerium
Henrik Meresõitja alustas Portugali meremeestele maksmisega, et nad uuriksid Aafrika läänerannikut. 1419. aastal avastas Joao Goncalves Zarco Madeira saared. Hiljem, 15. sajandil, jõudis Vasco da Gama Aafrika edelatipuni ja rajas Portugali koloonia Kaplinna. See avas tee India ookeani. Järgmise kahe sajandi jooksul lõid portugallased suure kaubandusimpeeriumi Aafrika, Araabia poolsaare ja India rannikul. Portugali impeerium nõrgenes lõpuks pärast seda, kui Hollandi Ida-India kompanii tõusis India ookeani kaubanduse suurvõimuks.
Hispaania impeerium
Kiirustades konkureerima Portugaliga koloniaalimpeeriumi pärast, saatis Hispaania Christoph Kolumbuse portugallastele vastupidisele marsruudile. Selle asemel, et minna lõunasse piki Aafrika läänerannikut, purjetas Kolumbus üle Atlandi ookeani. Ta uskus, et jõudis Aasiasse. Hiljem leidsid mõned Hispaania meremehed, et see maa oli hoopis teine kontinent kui Aasia. Nüüd nimetatakse seda Ameerikaks.
16. sajandil vallutasid Hispaania konquistadoorid kogu hilisema Ladina-Ameerika, välja arvatud mõned Briti ja Prantsuse kolooniad Lõuna-Ameerika kirdeosas ja Brasiilia, mis kuulusid Portugalile. Hispaanlased keskendusid vallutamisele, erinevalt portugallastest, kes keskendusid kaubandusele. Nad arendasid lõpuks välja ulatusliku koloniaalimpeeriumi, erinevalt portugallastest, kes valitsesid mõningaid saari ja rannikulinnu India ookeani ääres. Kui Hispaania ja Portugal ühinesid Hispaania kuninga Philip II juhtimisel, oli nende ühine impeerium suurim maa peal.
1522. aastal naasis Ferdinand Magellani laevastik Hispaaniasse. Ellujäänud olid esimesed, kes purjetasid ümber maailma.
Suurbritannia, Prantsusmaa ja Madalmaad
17. sajandil nõrgestasid poliitilised ja ususõjad Suurbritannia, Prantsusmaa ja Madalmaadega Pürenee poolsaart. Need kolm riiki tulid sõdadest peamisteks võitjateks ja muutusid suurriikideks nagu Hispaania ja Portugal. Järgmise kahe sajandi jooksul muutus maailm nende kolme riigi lahinguväljaks. Suurbritannia ja Prantsusmaa omasid maad Põhja-Ameerikas, Indias ja teistes kaugetes kohtades. Hollandlased koloniseerisid väiksemaid osi Ameerikas, võtsid endised Portugali kaubanduskeskused India ookeani ümbruses ja vallutasid Indoneesia. Neil kolmel uuel suurvõimul oli mõju ka kogu maailmas.
Lõpuks oli tulemuseks rida sõdu, mis peeti nii Euroopas kui ka ülemeremaades, millest Suurbritannia väljus võitjana. 18. sajandil võtsid britid endise Prantsuse Kanada ja India maad. Nad haarasid võimu India ookeanis ja võitsid Hollandi mereväge. Aastaks 1763 oli Briti impeeriumist saanud Hispaania järel teine ülemaailmne impeerium. Kuid 1776. aastal kuulutasid kolmteist Briti Ameerika kolooniat välja iseseisvuse. Prantsuse, Hollandi ja Hispaania abiga alistasid nad Ameerikarevolutsioonis Suurbritannia.
Vaikse ookeani lõunaosa uurimine
1778. aastal purjetas briti kapten James Cook üle Vaikse ookeani lõunaosa, et leida salapärane mandriosa lõunapoolkeral. Ta maandus kahel suurel saarel. Seejärel purjetas ta läände ja leidis suurema maatüki. Esimene oli tänapäeva Uus-Meremaa, teine oli Austraalia. Kapten Cook nõudis need maad Suurbritannia jaoks. Seejärel uuris ta veel aasta aega Vaikse ookeani maailma ja hukkus võitluses hawaiialastega.
Avastamise ajastu mõju
Paljud Aafrikast toodud orjad toodi Ameerikasse, mille väidetavalt leidis Christoph Kolumbus ise. Kokkuvõttes nõrgenesid portugallased pärast Hollandi tõusu India ookeani kaubateel. Hispaania sai peaaegu kogu Ladina-Ameerika ja tohutu hulga hõbedat.
Kui Christoph Kolumbus püüdis leida uut kaubateed Aasiasse, arvas ta, et saab reisida ümber maailma. Selle asemel leidis ta uue maailma. Viikingid külastasid Vinlandit lühiajaliselt umbes aastal 1000 pKr.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on avastusajastu?
V: Avastusajastu on ajavahemik 15. sajandi algusest kuni 17. sajandi alguseni, mille jooksul Euroopa laevad sõitsid ümber maailma, et otsida uusi kaubateid ja partnereid.
K: Mida otsisid eurooplased avastamisajastul?
V: Eurooplased otsisid avastuste ajastul selliseid kauplemiskaupu nagu kuld, hõbe ja vürtsid.
K: Mis oli avastamisajastu tulemus?
V: Eurooplased kohtusid avastamisajastul inimestega ja kaardistasid neile seni tundmatuid maid.
K: Kes olid mõned kuulsad avastamisajastu maadeavastajad?
V: Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Pedro Álvares Cabral, John Cabot, Yermak, Juan Ponce de León, Juan Sebastian Elcano, Bartholomeu Dias, Ferdinand Magellan, Willem Barentsz, Abel Tasman, Jean Alfonse, Jacques Cartier, Samuel de Champlain, Willem Blaeu ja kapten James Cook kuulusid avastamisajastu kuulsaimate maadeavastajate hulka.
Küsimus: Mida lootsid eurooplased oma reiside kaudu avastusajastul saavutada?
V: Eurooplased lootsid avastusajastul leida uusi kaubateid ja partnereid.
K: Milliseid kaubanduskaupu otsisid eurooplased avastamisajastul?
V: Eurooplased otsisid avastuste ajastul selliseid kaubanduskaupu nagu kuld, hõbe ja vürtsid.
K: Mida avastasid eurooplased avastuste ajastul?
V: Eurooplased avastasid avastuste ajastul uusi maid ja inimesi, mis olid neile varem tundmatud.
Otsige