John Cabot (Giovanni Caboto) — 1497: maadeuurija ja Newfoundlandi avastaja

John Cabot (itaalia keeles Giovanni Caboto, (1450 - 1499) oli itaalia meresõitja ja maadeuurija. Aastal 1497 purjetas ta oma laevaga Matthew Inglismaalt läände ja maabus kohas, mida ta pidas Aasiaks. Tegelikult jõudis ta Põhja-Ameerikasse, tänapäeva Ida-Kanadas, mida ta väitis kuningas Henry VII-le. Ta maandus kohas, mida praegu tuntakse Bonavista nime all, Newfoundlandil. See on linn Kanada kõige idapoolsemas provintsis. Ta suri Inglismaal 1499. aastal.

Elulugu ja taust

John Caboti (itaalia nimega Giovanni Caboto) täpne sünnikoht ja -aasta ei ole kindlalt teada — tavapäraselt märgitakse umbes 1450. aastat ja tema päritolu seostatakse Põhja-Itaaliaga (näiteks Veneetsia või Genova lähikond). Enne Inglismaale asumist töötas ta merenduse ja kaubanduse alal Itaalias; hiljem kolis ta Inglismaale, sai kuningliku toetuse ning naturaliseeriti inglaseks.

1496–1497: litsents ja esimene retk

Henry VII andis Cabotile 1496. aastal (kirjaliku patendiga, mis lubas otsida läänekat teed Aasiasse) loa purjetada lääne suunas. Aastal 1497 alustas ta Bristolist retke, millel oli väike laev Matthew. Traditsioonilise arvestuse järgi jõudis tema laev 24. juunil 1497 (tõenäoliselt) Põhja-Ameerika rannikule ja maandus Newfoundlandil, paigas, mida tänapäeval nimetatakse Bonavistaks. Cabot nõudis maad Inglismaa kuningale ja saatis oma leiu kohta raporti.

Järgnevad retked ja hukkumine

Pärast 1497. aasta edulugu korraldati veel vähemalt üks suurem ekspeditsioon (1498. aasta paiku), mille eesmärgiks oli uurida avastatud maid põhjalikumalt ja leida võimalikke kaubateid. Selle kampaania käigus läks Cabot ja tema laevastik kadunuks — täpset hukkumisaega ja -olusid ei ole usaldusväärselt dokumenteeritud. Mõned allikad märgivad surmakuupäevaks 1499. aasta; üldiselt peetakse tema saatust lahendamata mereõnnetuseks või kadumiseks merel.

Tähendus ja pärand

• Caboti retk 1497. aastal oli oluline, sest andis Inglismaale aluse nõuda õigusi Põhja-Ameerika rannikualadele ning avas tee tulevastele inglaste asustustele ja kaubandusele.
• Kuigi varem olid Põhja-Ameerikat külastanud ka viikingid, tähistab Caboti reis osa nii‑öelda Suure avastusrände (Age of Discovery) perioodist, mil Euroopa võimud saatsid mereretki uute kauplemis- ja asustusvõimaluste otsimiseks.
• Newfoundland ja mitmed linnad ning muinsusmärgid (sh Bonavista ja St. John's) mäletavad tema retke; tema nime kannavad ka koolid ja memoriaalid nii Kanadas kui Itaalias (nt John Cabot University Roomas).

Kriitika ja vaidlused

Caboti teekondade täpseid asukohti ja kuupäevi vaieldakse endiselt ajaloolastes ringkondades — eriti maandumiskoha, teise retke ulatuse ning tema päritolu küsimustes. Paljud üksikasjad põhinevad tollasel kirjalikul materjalil, mis on fragmentaarne, mistõttu uurijad esitavad erinevaid tõlgendusi.

Kokkuvõtvalt on John Cabot tuntud kui oluline maadeuurija, kelle 1497. aasta retk tõi Euroopa tähelepanu Põhja-Ameerika idarannikule ja kelle pärand mõjutas hilisemat inglaste osalemist Uue Maailma avastamisel ja asustamisel.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli John Cabot?

K: Mis aastal purjetas John Cabot oma laevaga Matthew Inglismaalt läände?

Küsimus: Kus John Cabot arvas, et ta oli maabunud, kui ta Inglismaalt läände purjetas?

K: Kus John Cabot tegelikult maandus, kui ta Inglismaalt läände purjetas?

K: Mida tegi John Cabot, kui ta maandus praeguses Ida-Kanadas?

Küsimus: Kuidas nimetatakse linna Kanada kõige idapoolsemas provintsis, kus John Cabot maabus?

K: Millal suri John Cabot?

Otsing