John Hancock — Ameerika patrioot ja iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastaja
John Hancock — Ameerika patrioot, iseseisvusdeklaratsiooni silmapaistev allkirjastaja, Bostoni kaupmees ja Massachusettsi esimene kuberner; võtmeroll revolutsioonis.
John Hancock (12. jaanuar 1737 - 8. oktoober 1793) oli varajane Ameerika patrioot, Ameerika revolutsioonisõja juht ja Ameerika riigimees. Ta oli esimene mees, kes kirjutas Ameerika iseseisvusdeklaratsioonile alla. Tänapäeva Ameerikas on "John Hancock" allkirja sünonüüm — tavapäraselt öeldakse seda siis, kui mõeldakse inimese allkirjale.
Varased aastad ja pärand
Hancocki esivanemad saabusid Inglise kolooniasse 1652. aastal. Hancock sündis 1737. aastal Braintree's (praegu Quincy, Massachusetts). Pärast isa surma võttis John Hancocki kasvatamise ja hariduse enda hooleks tema jõukas onu, Thomas Hancock, kes oli tuntud kaupmees Bostonis. Onu surma korral Hancock päris tema ärid ja varanduse, mis tegi temast ühe kolooniate jõukama kaupmehe ja võimaldas tal mõjutada poliitikat ja toetada patrioote rahaliselt.
Kaubandus ja vaidlused
1768. aastal konfiskeerisid Briti ametnikud tema laeva Liberty. See vedas veinilaengut. Ametnikud väitsid, et ta tegeles salakaubaveoga. Bostoni patrioodid mässasid ja ta mõisteti õigeks. See vahejuhtum — tuntud kui "Liberty-affair" — suurendas pingeid kohalike elanike ja Briti võimude vahel ning oli üks sündmustest, mis viis Ameerika revolutsioonilise sõja puhkemiseni. Hancock kasutas nii oma mainet kui ka varandust, et toetada mustriliselt patriootide tegevust ja propaganda levikut.
Iseseisvusliikumine ja Continental Congress
Hancockil oli mitmeid olulisi töökohti koloniaalajastu Ameerikas ja Ameerika Ühendriikide algusaegadel. Ta oli Massachusettsi provintsi kongressi president aastatel 1774 ja 1775 ning 1774. ja 1775. aastal kontinentaalse kongressi president. Tema positsioon kongressi juhina tegi temast ühtlasi ühe tuntuima ja tähelepanu keskpunktis olnud isiku revolutsiooni algfaasis. Ta kasutas oma raha ja võrgustikku Ameerika iseseisvuse toetamiseks ning britid pidasid teda ohtlikuks, sest tema tegevus aitas koordineerida vastupanu ja organiseerida rahalist abi.
Sõjalised katsed ja poliitilised valikud
Hancock soovis juhtida mandriarmeed, kuid see juhtimisamet anti lõpuks George Washington'ile, keda peeti sobivamaks tagama liidu üksmeelt ja sõjalise juhtimise. Hancock püüdis ka organiseerida kohalikke vägesid — ühe katse käigus kavandas ta 5000 sõjaväelasega Rhode Islandi brittidest vabastamist, kuid see ettevõtmine ei olnud edukas. Revolutsioonilisest perioodist on ka kuulus episood, kus Paul Revere ja teised patriots hoiatati, et brittide väed püüavad Hancocki ja teisi vahistada; tänu varajasele hoiatusele õnnestus tal ära põgeneda ja vältida kinnipidamist.
Massachusettsi põhiseadus ja kuberner
Hancock juhtis kongressi, mis töötas välja ja võttis 1780. aastal vastu Massachusettsi põhiseaduse. Ta oli Massachusettsi osariigi esimene kuberner ning valiti sellele ametikohale kokku üheksa ametiajaks (mitmed ametiaastad olid ühe aasta pikkused). Kubernerina töötas ta sel perioodil selle nimel, et luua stabiilseid riigiasutusi ja aidata üleminekul Briti kolooniast iseseisvaks riigiks.
Tervis ja surm
Hiljem elus kannatas Hancock podagra all, mis piiratas tema liikumist ja tegevust. Ta suri 1793. aastal. Hancocki maine kui rikkast kaupmehest, rahalisest toetajast ja selgest allkirjast tegi temast ühe revolutsiooni ikooni — tema suur ja silmatorkav allkiri iseseisvusdeklaratsioonil on püsiv osa Ameerika ajalookujutlusest. Ta on maetud Bostonis ning teda mälestatakse nii poliitilise julgeoleku kui ka patriotsuse sümbolina.
Pärand
John Hancocki nimi on tänapäeval USAs muutunud üldmõisteks — kui keegi palub "kirjutada oma John Hancock", tähendab see kirjutada oma allkiri. Tema elu illustreerib, kuidas isiklik rikkus ja äriandekus võisid 18. sajandi Ameerikas saada vahendiks poliitilise mõjuga tegutsemiseks. Hancock jättis maha pärandi nii riigimehena kui ka käegakatsutava panuse Ameerika iseseisvusteekonda.
Hancocki allkiri, nagu see ilmub iseseisvusdeklaratsioonil
John Hancock John Singleton Copley poolt, 1770
Küsimused ja vastused
K: Kes oli John Hancock?
V: John Hancock oli varajane Ameerika patrioot, Ameerika revolutsioonisõja juht ja Ameerika riigimees. Ta oli esimene mees, kes kirjutas Ameerika iseseisvusdeklaratsioonile alla. Tänapäeva Ameerikas on "John Hancock" allkirja sünonüüm.
K: Millal ja kus ta sündis?
V: John Hancock sündis 12. jaanuaril 1737 Braintree's (praegu Quincy), Massachusettsis.
K: Mis juhtus, kui Briti ametnikud konfiskeerisid tema laeva Liberty?
V: Liberty vedas veinilasti ja Briti ametnikud süüdistasid teda salakaubaveos. See vahejuhtum viis Bostoni patriootide mässu ja tema õigeksmõistmiseni.
K: Milliseid olulisi töökohti oli tal koloniaalajastu Ameerikas ja Ameerika Ühendriikide algusaegadel?
V: Ta oli Massachusettsi provintsi kongressi president 1774. ja 1775. aastal, kontinentaalse kongressi president 1774. ja 1775. aastal, juhtis kongressi, mis võttis 1780. aastal vastu Massachusettsi põhiseaduse, ning oli Massachusettsi esimene kuberner, kes teenis üheksa ametiaega.
K: Kas ta püüdis kunagi juhtida mandriarmeed?
V: Jah, ta tahtis seda juhtida, kuid selle asemel sai selle koha George Washington. Ta püüdis 5000 sõjaväelasega vabastada Rhode Islandi Suurbritanniast, kuid ei olnud edukas.
K: Kuidas ta toetas Ameerika iseseisvust?
V: Ta kasutas oma raha Ameerika iseseisvuse toetamiseks. Selle toetuse tõttu pidasid britid teda väga ohtlikuks meheks.
Küsimus: Kuidas suri John Hancock?
V: Ta suri 8. oktoobril 1793. aastal podagrahooga seotud tüsistuste tagajärjel.
Otsige