John Howard Northrop (5. juuli 1891 – 27. mai 1987) oli Ameerika Ühendriikide biokeemik. Ta jagas 1946. aasta Nobeli keemiapreemiat koos James Batcheller Sumneri ja Wendell Meredith Stanleyga.
Northrop valiti 1949. aastal Ameerika Kunsti- ja Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta töötas 1916. aastast kuni pensionile jäämiseni 1961. aastal New Yorgis asuvas Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituudis. 1949. aastal nimetati ta California Ülikooli (Berkeley) bakterioloogia professoriks ja hiljem biofüüsika professoriks.
Uurimistöö ja teaduslik panus
Northrop on tuntud eelkõige oma töö poolest ensüümide ja muude bioloogiliste makromolekulide isoleerimisel ning kristalliseerimisel. Tema meetodid ja tulemused andsid tugeva tõendusmaterjali, et paljud ensüümid on puhtad valgud — see oli otsustava tähendusega molekulaarbioloogia ja biokeemia arengus. Northropi töö aitas luua aluse ensüümide iseloomustamiseks keemiliste ja füüsikaliste meetoditega ning võimaldas edasisi uuringuid, sealhulgas röntgenkristallograafiat ja valkude struktuuri määramist.
Metoodika ja tähtsus
Northrop töötas välja ja täiustas tehnikaid, mis võimaldasid ensüüme puhastada ja kristalliseerida nii, et nende keemiline iseloom ja füüsikalised omadused võisid selgelt ilmneda. Sellised meetodid muutsid võimalikuks ensüümide täpsema uurimise, nende aktiivsuse määramise ja võrdlemise ning aitasid kinnitada, et ensüümid ei ole keerulised seosed, vaid määratletud valgumolekulid. Tema töö oli võtmetähtsusega selleks, et ensüümide ja viiruseproteiinide uurimine võiks edasi minna molekulaartasandile.
Karjäär ja akadeemilised rollid
Northrop veetis suure osa oma karjäärist uurimisrühmas Rockefelleri Meditsiiniuuringute Instituudis, kus ta juhtis ensüümide keemilise ja füüsikalise iseloomustamise projekte. Pärast ametialast siirdumist Californiasse jätkus tema teadustöö ülikoolikeskkonnas, kus ta õpetas ja juhendas tudengeid nii bakterioloogia kui ka biofüüsika valdkondades.
Tunnustused ja pärand
Nobeli preemia kõrval tunnustati Northropi tema panuse eest ka teiste teaduslike auhindade ja akadeemiliste liikmelisustega; üks olulisemaid oli valimine Ameerika Kunsti- ja Teaduste Akadeemia liikmeks 1949. aastal. Tema töö mõjutab tänapäevani valkude ja ensüümide uurimist ning on oluline osa molekulaarbioloogia, biokeemia ja biotehnoloogia ajaloost.
Isiklik ja lõpp
Northrop elas kaua elutööd pühendades teadusele ja ülikooliharidusele. Ta suri 27. mail 1987. Tema uuringud ja meetodid jäid püsivaks osaks eksperimentaalsest biokeemiast ning on aluseks paljudele kaasaegsetele bioloogilistele ja meditsiinilistele rakendustele.
