Rockefelleri Ülikool – juhtiv biomeditsiiniuuringute eraülikool New Yorgis
Rockefelleri Ülikool on Ameerika eraülikool New Yorgis, mis keskendub põhiliselt tipptasemel biomeditsiiniuuringutele. Ülikool viib läbi teadustööd ja pakub kraadiõpet ning järeldoktorantuuri. Peamised uurimisvaldkonnad hõlmavad rakubioloogiat, molekulaar- ja bioloogiliste protsesside uurimist ning meditsiiniteaduste alaseid lähenemisi, mille tulemused on andnud olulise panuse kaasaegse biomeditsiini arengusse ja toonud ülikoolile hulgaliselt rahvusvahelist tunnustust ning mitmeid Nobeli preemia laureaate.
Ajalugu ja ülesehitus
Ülikool loodi 1901. aastal John D. Rockefelleri algatusel algselt nime Rockefeller Institute for Medical Research all; hiljem nimetati asutus ümber Rockefelleri Ülikooliks (Rockefeller University). Alates algusest on institutsioon olnud pühendunud teadusuuringutele, mis võivad viia haiguste mõistmise ja ravimeetodite arenguni. Tänu väikesele ja intensiivsele teadlaskonnale on ülikool säilitanud keskendunud uurimiskultuuri, kus laborid ja teadusrühmad töötavad tihedas koostöös.
Uuringud, õpe ja teadlaste tugi
Rockefelleri Ülikool on kraadiõppe- ja järeldoktorikeskne asutus: rõhk on doktorantidel ja postdoktorantidel ning esmaselt uurimistööle orienteeritud karjääritee kujundamisel. Õppekavad on tihedalt seotud laboritööga ja interdistsiplinaarsete projektidega. Ülikool pakub olema keskkond, kus teadlased saavad kasutada tipptasemel laboritehnikat, ühiseid teaduskeskuseid (core facilities) ning juurdepääsu andme- ja tehnoloogiaplatvormidele.
- Õppurežiim: väike, selektiivne doktorantide arv ja tugev rõhk praktikal;
- Järeldoktorid: suures osas rahvusvaheline kogukond, kes viib edasi uusi ideid ja meetodeid;
- Rahastus: mitmekesine — teadusgrantidelt, filantroopidelt ja ülikooli enda toetusfondidelt.
Uurimisvaldkonnad ja saavutused
Rockefeller on tuntud oma panuse poolest rakkude funktsiooni, geneetika, immunoloogia, neuroteaduse ja molekulaarsete mehhanismide uurimisse. Mitmed avastused, mis on muutnud mõistmist rakkude tasandilt kuni kliinilise meditsiinini, on alguse saanud just siin. Ülikool on ajaloos pälvinud palju kõrgetasemelist tunnustust ning selle vilistlased ja teadlased on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, sh Nobeli preemiaid.
Asukoht ja ülikoolilinnak
Rockefelleri ülikool asub Manhattani Upper East Side'il, 63. ja 68. tänava vahel York Avenue ääres. Linna südames asuv kompaktses kampuses paiknevad laborihooned, kontorid ja mõned ühiskasutuses olevad rajatised. Asukoht New Yorgis soodustab tihedat koostööd teiste uurimisinstituutide, haiglate ja ülikoolidega, samuti ligipääsu rahvusvahelisele teadusvõrgustikule.
Avaldamine ja levitamine
Rockefeller University Press annab välja mitmeid olulisi ajakirju: Journal of Experimental Medicine, Journal of Cell Biology ja The Journal of General Physiology. Need väljaanded on tuntud kõrgete retsenseerimisstandardite ja mõjukate teadusartiklite poolest, aidates levitada ülikooli ning laiemalt biomeditsiinilise kogukonna olulisemaid tulemusi.
Tähtsamad omadused kokku
- Fookus: tipptasemel biomeditsiinilised uurimised;
- Struktuur: väike ja intensiivne teadlaskond, rõhk doktorantidele ja järeldoktoritele;
- Ajalooline tähendus: üks esimesi Ameerika biomeditsiiniliste uuringute instituute (asutatud 1901);
- Väljavõtted: tugev rahvusvaheline maine ja mitmed teaduslikud auhinnad.
Rockefelleri Ülikool jätkab teadusuuringute ja hariduse ristumispunktis töötamist, tõstes esile interdistsiplinaarsuse, tehnoloogilise uuenduse ja koolituse, mille eesmärk on edendada meditsiinialast teadmist ja parandada inimeste tervist üle maailma.

Asutaja saal
Ülevaade
Edendades interdistsiplinaarset õhkkonda oma 73 laboratooriumis, on teaduskonna liige määratud ühele kuuest omavahel seotud uurimisvaldkonnast.
Uurimisvaldkonnad
- biokeemia, struktuuribioloogia, keemia
- molekulaarne raku- ja arengubioloogia
- meditsiiniteadused ja inimgeneetika
- immunoloogia, viroloogia, mikrobioloogia
- füüsika ja matemaatiline bioloogia
- neuroteadus
Ülikooli kogukond
- Üle 70 laboratooriumi juhi
- 190 teadlast ja kliinilist teadlast
- 360 järeldoktorantuuri uurijat
- 1000 tugitöötajat
- 150 doktoriõppe üliõpilast
- 50 doktoriõppe üliõpilast.
- 890 vilistlased
Nobeli preemia laureaadid
2011 Ralph Steinman (füsioloogia või meditsiin)
2003 Roderick MacKinnon (keemia)
2001 Paul Nurse (füsioloogia või meditsiin)
2000 Paul Greengard (füsioloogia või meditsiin)
1999 Günter Blobel (füsioloogia või meditsiin)
1984 R. Bruce Merrifield (keemia)
1981 Torsten Wiesel (füsioloogia või meditsiin)
1975 David Baltimore (füsioloogia või meditsiin)
1974 Albert Claude, Christian de Duve, George E. Palade (füsioloogia või meditsiin)
1972 Stanford Moore, William H. Stein (keemia)
1972 Gerald M. Edelman (füsioloogia või meditsiin)
1967 H. Keffer Hartline (füsioloogia või meditsiin)
1966 Peyton Rous (füsioloogia või meditsiin)
1958 Joshua Lederberg (füsioloogia või meditsiin)
1958 Edward Tatum (füsioloogia või meditsiin)
1953 Fritz Lipmann (füsioloogia või meditsiin)
1946 John H. Northrop (keemia)
1946 Wendell M. Stanley (keemia)
1944 Herbert S. Gasser (füsioloogia või meditsiin)
1930 Karl Landsteiner (füsioloogia või meditsiin)
1912 Alexis Carrel (füsioloogia või meditsiin)