John Knox (umbes 1513 – 24. november 1572) oli šoti vaimulik ja poliitik, kes mängis keskset rolli Šotimaale jõudnud protestantliku reformatsiooni kujundamisel. Ta oli üks presbüterliku kiriku moodustamise võtmeisikuid. Knoxi mõju ulatus nii kirikliku õppetöö kui ka ühiskondlike institutsioonide ümberkujundamiseni. Ta abiellus mitu korda ja tal oli lapsi ning jätkas jutlustamist kuni oma surmani.

Varane elu ja kutsumus

John Knox sündis tõenäoliselt Haddingtonis (kesk-Šotimaa) ja sai hariduse, mis andis talle nii religioosse kui ka klassikalise ettevalmistuse. Algul töötas ta õppe- ja vaimulikuametis ning lõpuks vahetas poole reformatsiooni ideede kasuks, mis kritiseerisid rooma-katoliku kiriku õpetusi ja praktikaid Šotimaal.

Põgenemine, vangistus ja seotus mandri reformatsiooniga

Religioossed pinged ja poliitilised võitlused viisid Knoxi rängemate katsumusteni. Ta oli mõnda aega galeerias orjana Prantsuse võimude käes. Pärast vabanemist elas ja töötas ta vahepeal mandril, eriti Genfis, kus ta kohtus ja mõjutas end kaasaegsete reformatsiooniteadlaste, eelkõige John Calviniga. Need aastad tugevdasid tema teoloogiat ning kirikliku korralduse ideid.

Tagasitulek Šotimaale ja reformatsiooni juhtimine

Pärast eksiilist tagasitulekut aitas Knoxi jutlus ja organisatoorne tegevus kaasa protestantliku liikumise kasvule Šotimaal. Mitmed protestantlikud aadlikud koondusid ja moodustasid rühmituse, mida teati Koguduse Lordidena; nende mõju kasvust lähtuvalt kutsuti Knox tagasi Šotimaale elama. Tema ideedest lähtuvalt koostati reformatsiooni käigus uusi usu- ja kirikukordasid ning rõhutati koguduse juhtimist presbüterliku ehk vanemate põhise süsteemi kaudu.

Parlament, usutunnistus ja kiriklikud reformid

Aastal 1560 võttis Šoti parlament vastu reformatsiooni toetava usutunnistuse (Scots Confession) ning kehtestas samme paavstivõimu ja katoliikliku kirikukorra piiramiseks. Knox oli üheks peamiseks mõtlejaks ja tegevjõuks, kes toetas uusi kirikureegleid, sealhulgas vaimulike valikutest ja koguduse hüvede ümberkorraldamisest lähtuvaid põhimõtteid. Tema tööd aitasid alustada püsivaid institutsionaalseid muutusi, mis suunasid Šotimaa kiriku presbüterliku korralduse poole.

Konflikt kuninganna Maryga

Knoxil oli mitu avalikku vaidlust Šoti kuninganna Mary, Queen of Scots'iga. Oma raamatus "History of the Reformation in Scotland" kirjeldab ta viit ametlikku vestlust kuningannaga, milles ta ei kartnud avalikult kuninganna religioosseid ja poliitilisi otsuseid kritiseerida. Ühes nendest vestlustest küsis Mary, mis õigusega Knox teda sellisel viisil noomib; Knox vastas, et tunneb end nii kuningriigi kui Jumala kiriku valvurina ning peab oma südametunnistuse järgi pasunat puhuma. Mary katoliku seisukohtade ja valitsemisega seotud vastuoludid nõrgestasid lõpuks tema toetust ning viisid troonist loobumise ja poliitiliste tagajärgedeni, mis avasid tee protestantliku kiriku tugevnemisele Šotimaal.

Pärand ja tähtsus

Knoxi ettevõtmised loovad aluse tänapäevasele Šoti presbüterlikule traditsioonile. Tema jutlused, kirjalikud tööd ja kirikukorraldused mõjutasid tugevalt seda, kuidas Šoti kirik organiseeriti ja kuidas usulisi küsimusi ühiskonnas käsitleti. Kuigi tema meetodid ja retoorika olid tihti teravad ja vastuolulised, jäid tema ideed püsivaks osaks Šotimaa religioossest ja kultuurilisest ajaloost. Knox suri 1572. aastal, jättes maha märkimisväärse mõju nii kirikule kui riigile.