John Knox — Šoti reformatsiooni juht ja presbüterliku kiriku rajaja
John Knox — Šoti reformatsiooni juht ja presbüterliku kiriku rajaja; lugu julgust, usu- ja poliitilisest vastupanust ning tema püsivast mõjust Šotimaa kiriku- ja riigielule.
John Knox (umbes 1513 – 24. november 1572) oli šoti vaimulik ja poliitik, kes mängis keskset rolli Šotimaale jõudnud protestantliku reformatsiooni kujundamisel. Ta oli üks presbüterliku kiriku moodustamise võtmeisikuid. Knoxi mõju ulatus nii kirikliku õppetöö kui ka ühiskondlike institutsioonide ümberkujundamiseni. Ta abiellus mitu korda ja tal oli lapsi ning jätkas jutlustamist kuni oma surmani.
Varane elu ja kutsumus
John Knox sündis tõenäoliselt Haddingtonis (kesk-Šotimaa) ja sai hariduse, mis andis talle nii religioosse kui ka klassikalise ettevalmistuse. Algul töötas ta õppe- ja vaimulikuametis ning lõpuks vahetas poole reformatsiooni ideede kasuks, mis kritiseerisid rooma-katoliku kiriku õpetusi ja praktikaid Šotimaal.
Põgenemine, vangistus ja seotus mandri reformatsiooniga
Religioossed pinged ja poliitilised võitlused viisid Knoxi rängemate katsumusteni. Ta oli mõnda aega galeerias orjana Prantsuse võimude käes. Pärast vabanemist elas ja töötas ta vahepeal mandril, eriti Genfis, kus ta kohtus ja mõjutas end kaasaegsete reformatsiooniteadlaste, eelkõige John Calviniga. Need aastad tugevdasid tema teoloogiat ning kirikliku korralduse ideid.
Tagasitulek Šotimaale ja reformatsiooni juhtimine
Pärast eksiilist tagasitulekut aitas Knoxi jutlus ja organisatoorne tegevus kaasa protestantliku liikumise kasvule Šotimaal. Mitmed protestantlikud aadlikud koondusid ja moodustasid rühmituse, mida teati Koguduse Lordidena; nende mõju kasvust lähtuvalt kutsuti Knox tagasi Šotimaale elama. Tema ideedest lähtuvalt koostati reformatsiooni käigus uusi usu- ja kirikukordasid ning rõhutati koguduse juhtimist presbüterliku ehk vanemate põhise süsteemi kaudu.
Parlament, usutunnistus ja kiriklikud reformid
Aastal 1560 võttis Šoti parlament vastu reformatsiooni toetava usutunnistuse (Scots Confession) ning kehtestas samme paavstivõimu ja katoliikliku kirikukorra piiramiseks. Knox oli üheks peamiseks mõtlejaks ja tegevjõuks, kes toetas uusi kirikureegleid, sealhulgas vaimulike valikutest ja koguduse hüvede ümberkorraldamisest lähtuvaid põhimõtteid. Tema tööd aitasid alustada püsivaid institutsionaalseid muutusi, mis suunasid Šotimaa kiriku presbüterliku korralduse poole.
Konflikt kuninganna Maryga
Knoxil oli mitu avalikku vaidlust Šoti kuninganna Mary, Queen of Scots'iga. Oma raamatus "History of the Reformation in Scotland" kirjeldab ta viit ametlikku vestlust kuningannaga, milles ta ei kartnud avalikult kuninganna religioosseid ja poliitilisi otsuseid kritiseerida. Ühes nendest vestlustest küsis Mary, mis õigusega Knox teda sellisel viisil noomib; Knox vastas, et tunneb end nii kuningriigi kui Jumala kiriku valvurina ning peab oma südametunnistuse järgi pasunat puhuma. Mary katoliku seisukohtade ja valitsemisega seotud vastuoludid nõrgestasid lõpuks tema toetust ning viisid troonist loobumise ja poliitiliste tagajärgedeni, mis avasid tee protestantliku kiriku tugevnemisele Šotimaal.
Pärand ja tähtsus
Knoxi ettevõtmised loovad aluse tänapäevasele Šoti presbüterlikule traditsioonile. Tema jutlused, kirjalikud tööd ja kirikukorraldused mõjutasid tugevalt seda, kuidas Šoti kirik organiseeriti ja kuidas usulisi küsimusi ühiskonnas käsitleti. Kuigi tema meetodid ja retoorika olid tihti teravad ja vastuolulised, jäid tema ideed püsivaks osaks Šotimaa religioossest ja kultuurilisest ajaloost. Knox suri 1572. aastal, jättes maha märkimisväärse mõju nii kirikule kui riigile.
John Knox
Küsimused ja vastused
K: Kes oli John Knox?
V: John Knox (umbes 1510 - 24. november 1572) oli šoti usureformaator, kes tõi Šotimaale protestantliku reformatsiooni ja aitas asutada presbüterliku kiriku.
K: Mida tegi Knox, et aidata protestantlikku reformatsiooni Šotimaal levitada?
V: Knox liitus Šotimaal roomakatoliku kiriku muutmise liikumisega, jutlustas kuni surmani, veetis oma veendumuste tõttu aega galeerias orjana ja paguluses ning tagasipöördumise ajal Šotimaale aitas tema jutlustamine koondada mitu protestantlikku aadlimeest rühmaks, mida kutsuti Koguduse Lordideks (Lords of the Congregation).
K: Kuidas reageeris Šoti kuninganna Mary, kui Knox teda avalikult noomitses?
V: Kui Maarja küsis Knoxilt, mis õigus tal oli teda nii otse ja avalikult noomida, vastas ta, et ta oli oma südametunnistuse tõttu kohustatud valvurina nii kuningriigi (maa) kui ka Jumala kiriku üle valvama, seega oli tema kohus avalikult (avalikult) trompetisse puhuda.
Küsimus: Mis juhtus pärast seda, kui Maarja vägivaldne elu põhjustas tema katoliku abiliste toetuse kaotamise?
V: Pärast seda, kui tema katoliiklikud abilised kaotasid oma toetuse Maarja vägivaldse elu tõttu, loobus ta troonist, mis võimaldas Knoxil teha edusamme protestantliku kiriku rajamisel Šotimaal. See viis lõpuks presbüterliku kiriku moodustamiseni.
Küsimus: Milline on üks John Knoxi kirjutatud raamat?
V: Üks John Knoxi kirjutatud raamat on "History of The Reformation in Scotland", mis sisaldab aruandeid tema viiest "vestlusest" Šoti kuninganna Maarjaga.
K: Mitu last oli John Knoxil?
V: John Knoxil oli viis last kahest abielust.
Otsige