John Knox
John Knox (umbes 1510 - 24. november 1572) oli mees, kes tõi Šotimaale protestantliku reformatsiooni. Ta oli üks presbüterliku kiriku asutajatest. Knox liitus liikumisega, mille eesmärk oli muuta rooma-katoliku kirikut Šotimaal. Ta abiellus kaks korda ja sai viis last ning jätkas jutlustamist kuni oma surmani.
Pikaajaline võitlus katoliku Prantsusmaa ja protestantliku Inglismaa vahel Šotimaa pärast algas taas reformatsiooni tõttu. Kui vaidlus muutus üha tulisemaks, oli kord Prantsusmaa, kord Inglismaa võimul. Knox veetis mitu kuud galeerias orjana; oma protestantlike tõekspidamiste tõttu oli ta ka mõnda aega eksiilis. Tagasipöördumisel kodumaale aitas Knoxi jutlustamine protestantlikule liikumisele kaasa. Mitmed protestantlikud aadlikud tulid kokku ja moodustasid rühmituse, mida kutsuti Koguduse Lordideks. Kui rühmal oli rohkem võimu, kutsusid nad Knoxi tagasi Šotimaale elama.
Aastatel 1500 ja 1561 võttis Šoti parlament vastu Knoxi ja teiste inimeste poolt esitatud reformitud usutunnistuse. Knox vaidles mitu korda Šoti kuninganna Maarjaga. Oma raamatus "History of the Reformation in Scotland" kirjutab ta oma viiest "vestlusest" roomakatoliku kuningannaga. Ühes neist vestlustest küsis Mary Knoxilt, mis õigus tal on kuningannat nii otse ja avalikult noomida. Knox vastas: "... ma olen selle maa uss ja veel alam... aga ma olen valvur nii kuningriigi (maa) kui ka Jumala kiriku [kiriku] üle... Sellepärast on mul südametunnistuse järgi kohustus (see on minu kohus) avalikult (avalikult) pasunat puhuda". Maarja vägivaldne elu pani lõpuks isegi tema katoliku abilised kaotama oma toetuse. Ta loobus troonist. Nii suutis Knox teha Šotimaal protestantliku kiriku. Tänu temale loodi presbüterlik kirik.
John Knox
Küsimused ja vastused
K: Kes oli John Knox?
V: John Knox (umbes 1510 - 24. november 1572) oli šoti usureformaator, kes tõi Šotimaale protestantliku reformatsiooni ja aitas asutada presbüterliku kiriku.
K: Mida tegi Knox, et aidata protestantlikku reformatsiooni Šotimaal levitada?
V: Knox liitus Šotimaal roomakatoliku kiriku muutmise liikumisega, jutlustas kuni surmani, veetis oma veendumuste tõttu aega galeerias orjana ja paguluses ning tagasipöördumise ajal Šotimaale aitas tema jutlustamine koondada mitu protestantlikku aadlimeest rühmaks, mida kutsuti Koguduse Lordideks (Lords of the Congregation).
K: Kuidas reageeris Šoti kuninganna Mary, kui Knox teda avalikult noomitses?
V: Kui Maarja küsis Knoxilt, mis õigus tal oli teda nii otse ja avalikult noomida, vastas ta, et ta oli oma südametunnistuse tõttu kohustatud valvurina nii kuningriigi (maa) kui ka Jumala kiriku üle valvama, seega oli tema kohus avalikult (avalikult) trompetisse puhuda.
Küsimus: Mis juhtus pärast seda, kui Maarja vägivaldne elu põhjustas tema katoliku abiliste toetuse kaotamise?
V: Pärast seda, kui tema katoliiklikud abilised kaotasid oma toetuse Maarja vägivaldse elu tõttu, loobus ta troonist, mis võimaldas Knoxil teha edusamme protestantliku kiriku rajamisel Šotimaal. See viis lõpuks presbüterliku kiriku moodustamiseni.
Küsimus: Milline on üks John Knoxi kirjutatud raamat?
V: Üks John Knoxi kirjutatud raamat on "History of The Reformation in Scotland", mis sisaldab aruandeid tema viiest "vestlusest" Šoti kuninganna Maarjaga.
K: Mitu last oli John Knoxil?
V: John Knoxil oli viis last kahest abielust.
