John Ruskin — inglise kunstikriitik, mõtleja ja looduse eestkõneleja

John Ruskin — viktoriaanliku aja mõjukas inglise kunstikriitik, looduse eestkõneleja ja sotsiaalne mõtleja, kelle tööd sidusid kunsti, looduse ja ühiskonna.

John Ruskin (8. veebruar 1819 - 20. jaanuar 1900) oli viktoriaanliku ajastu juhtiv inglise kunstikriitik. Ta oli ka kunstimõtleja, joonistaja, akvarellist, silmapaistev sotsiaalne mõtleja ja filantroop. Ta oli väga mõjukas 19. sajandi viimasel poolel kuni Esimese maailmasõjani.

Ruskin kirjutas väga erinevatel teemadel. Nende hulka kuulusid geoloogia, arhitektuur, müüdid, ornitoloogia, kirjandus, haridus, botaanika ja poliitökonoomia. Kõigis oma kirjutistes rõhutas ta seoseid looduse, kunsti ja ühiskonna vahel. Ta tegi ka üksikasjalikke visandeid ja maale kivimitest, taimedest, lindudest, maastikest ning arhitektuurilistest ehitistest ja ornamentidest.

Ruskin pälvis esmakordselt laialdast tähelepanu teose "Modern Painters" (1843) esimese köitega, mis oli J. M. W. Turneri loomingu kaitseks kirjutatud pikem essee. Ta väitis, et kunstniku peamine roll on "tõde looduse suhtes". Alates 1850. aastatest propageeris ta preraafaeliite, kes olid mõjutatud tema ideedest.

1869. aastal sai Ruskinist esimene Slade'i kunstiprofessor Oxfordi ülikoolis, kus ta asutas Ruskini joonistuskooli. Ta asutas St George'i gildi, organisatsiooni, mis eksisteerib siiani.

Elulugu lühidalt

John Ruskin sündis keskmise varandusega perekonnas Londoni lähistel. Tema isa oli edukas ja toetas poja haridust ning reisihuve — noor Ruskin reisis palju Euroopas, eriti Itaalias ja Alpides, kus ta tutvus tunnustatud kunstnike ja loodusvaadetega. Tema laialdased reisid ja visandid aitasid kujundada tema arusaamu kunstist, arhitektuurist ja geoloogiast. Ruskin elas suure osa täiskasvanueast oma kodus Brantwood Conistoni järve ääres Lake Districtis, mis jäi tema püsikoduks ja inspiratsiooniallikaks.

Peamised tööd ja ideed

Ruskin oli väga viljakas kirjutaja ja tema peamised teosed on mõjutanud nii kunstikriitikat kui ka ühiskondlikku mõtlemist. Tuntumad teosed ja teemad:

• Modern Painters (esimene köide 1843; mitu köidet): kaitses J. M. W. Turneri värvikasutust ja esitles ideed, et kunst peab väljendama looduse tõde.
• The Seven Lamps of Architecture (1849): arutlus arhitektuuri moraalsetest ja esteetilistest põhimõtetest.
• The Stones of Venice (1851–1853): põhjalik uurimus Veneetsia arhitektuurist, vormist ja linna kultuurilisest tähendusest.
• Unto This Last (1860): sotsiaalmajanduslik esseekogum, milles ta kritiseeris tolleaegset vaba turukapitalismi ja kaitses tööväärtust; see teos mõjutas hiljem mitmeid reformijaid.
• Fors Clavigera (1871–1884): kirjad töölistele ja võitlejatele, kus ta käsitles moraali, haridust ja töötingimusi ning arendas oma filantroopilisi ideid.

Üks tema keskseid kunstiteoreeme oli idee "tõest looduse suhtes" (truth to nature) — kunstnik peaks esitama looduse detaile ausalt ja tundlikult, mitte toetuma traditsioonilistele šabloonidele. Arhitektuurikriitikas rõhutas ta käsitöö ja ornamentide tähtsust ning hoiatas tööstusliku halva kvaliteedi eest.

Kunst, loodus ja teadus

Ruskini kirjutised seostasid kunstilist tähelepanu looduse täpsuse ja teadusliku uurimusega. Tema geoloogilised ja botaanilised tähelepanekud kasutas ta kunstiliste detailide ja arhitektuurinõuete põhjendamiseks. Ta oli suurepärane joonistaja ja akvarellist ning tema illustratsioonid on hinnatud nii teadusliku täpsuse kui ka esteetika poolest.

Sotsiaalsed seisukohad ja filantroopia

Ruskin ei olnud ainult kunstikriitik: ta oli aktiivne sotsiaalne mõtleja, kes kritiseeris industrialiseerumisega kaasnenud ebaeetilisi töötingimusi ja materiaalset rõhuasetust. Ta asutas Guild of St George (St George'i gildi) — organisatsiooni, mis püüdis toetada käsitööd, maaharimist, haridust ja esteetilist eluviisi kui vastukaalu masstootmisele. Gildile annetas ta kunstiteoseid, maad ja raha, et edendada paremat elukorraldust ning praktilist õpetust.

Ruskini sotsiaalfilosoofia mõjutas järgmisi põlvkondi, sealhulgas Arts and Crafts liikumist ja mõningaid sotsiaalseid reformereid. Tema teos Unto This Last mõjutas ka rahvusvahelisi mõtlejaid — näiteks oli sellel mõju Mahatma Gandhile, kes tõlkis ja tutvus Ruskiniga nooremehena.

Mõju ja pärand

Ruskin mõjutas tugevalt 19. sajandi kunsti- ja arhitektuurikriitikat, kunstiharidust ning sotsiaalset mõtlemist. Tema ideed käsitöö, korra ja looduse austamise kohta aitasid kujundada hilisemaid liikumisi, näiteks William Morrise ja Arts and Crafts suunda. Ruskini kirjutised arhitektuurist ja konserveerimisest aitasid kaasa kultuuripärandi säilitamise väärtustamisele.

Isiklikud raskused ja hilisem elu

Ruskini eraelu oli keeruline: tema abielu Effie Gray'ga lõppes 1854. aastal abielu tühistamisega, mis tekitas skandaali ja mõjutas tema isiklikke suhteid. Ta pidas ka eluaegseid kirjavahetusi ja emotsionaalseid suhteid, näiteks Rose La Touche'iga, mis jäid paljuski lahendamata. Hilisemas elus kannatas Ruskin vaimsete ja terviseprobleemide all; tema töökogum ja saavutused jäid siiski murrangulisteks tema mõjule kunsti ja ühiskonnaalasele mõtlemisele.

Kokkuvõte

John Ruskin oli mitmetahuline mõtleja: kriitik ja teoreetik, kunstnik ja teadlane, sotsiaalse mõtlemise algataja ja praktik. Tema rõhuasetus looduse täpsusel, käsitöö väärtustamisel ja ühiskondlikul vastutusel tegi temast ühe kõige mõjukama intellektuaali viktoriaanlikul ajastul ning tema pärand mõjuvda kunstis, arhitektuuris, hariduses ja kultuuripärandi hoidmisel ka järgnevatel sajanditel.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli John Ruskin?

K: Millest kirjutas Ruskin?

K: Mida ta oma kirjutistes rõhutas?

K: Kuidas sai ta laialdaselt tuntuks?

K: Milline roll peaks tema arvates olema kunstnikel?

K: Millise organisatsiooni ta asutas?

K: Kus sai Ruskinist professor?

Otsing