John Steinbeck Ameerika kirjanik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat
John Ernst Steinbeck (/ˈstaɪnˌbək/; 27. veebruar 1902 - 20. detsember 1968) oli Ameerika kirjanik. Steinbeck sai 1962. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Tema kuulsaimad teosed on "Hiired ja inimesed" (1937) ja "Viha viinamarjad" (1940), mis pälvis Pulitzeri auhinna. Neis kahes raamatus kirjutab Steinbeck suure majanduslanguse aegsetest võõrtöölistest.
Ta sündis Salinas, Californias ning päritolu ja varajane elu maapiirkonna keskkonnas mõjutasid tugevalt tema kirjanduslikku fookust — põllutöö, migratsioon ja töörahva elu kujutuvad tihti tema loomingus. Steinbeck õppis mõnda aega Stanfordi ülikoolis, kuid ei lõpetanud kraadi, jätkates seejärel kirjutamise ja ajakirjandusliku tööga. Tema varane kogemus talutöödel ja ajakirjanikuna andis talle materjali, tegelaskujud ja keelekasutuse, mis teevad tema romaanidest elutruud sotsiaalsed portreed.
Steinbeck kasutas oma raamatutes naturalismi. Tema tegelased ja lood pärinevad 20. sajandi alguse tegelikest sündmustest. Tema loomingus on näha tema laiaulatuslikud huvid, nagu poliitika, ajalugu, filosoofia ja mütoloogia. Ta oli tuntud ka kaasava ja kaastundliku jutustamislaadi poolest: tema teosed ühendavad realistlikku kirjeldust, tugevat allegoorilist taha ning huumorit, mis toob esile ühiskondlikke ja moraalseid küsimusi. Paljud tema romaanid kajastavad sotsiaalse õigluse, vaesuse ja inimväärikuse teemasid ning kasutavad piiblilikke ja mütoloogilisi motiive.
Lisaks ilukirjandusele kirjutas Steinbeck ka reportaaže ja reisi- ning dokumentaalžanri teoseid — näiteks reisikirja "Reis Charleyga" — ning töötas Teise maailmasõja ajal ka sõjakorrespondendina. Seitseteist tema teostest on tehtud Hollywoodi filme. Steinbeck proovis ka ekraanikirjutamist, mis tähendab kirjutamist filmide jaoks. Ta pälvis Alfred Hitchcocki 1945. aasta filmi "Lifeboat" parima stsenaristliku teose eest Oscari-nominatsiooni. Tema romaanist "Viha viinamarjad" tehti 1940. aastal tuntud film, mida juhtis John Ford.
1962. aastal märgiti talle antud Nobeli kirjandusauhinnaga tema kogu looming — komitee põhjendas tunnustust tema realistlike ja kujutlusvõimeliste kirjutiste eest, mis ühendavad kaastundliku huumori ja terava ühiskondliku tajuga. Steinbeck on jätnud püsiva jälje Ameerika kirjandusse: tema teosed tõstavad esile tavalise inimese võitlused ja inimsuhte keerukuse ning neid loetakse nii kirjanduslikult väärtuslikeks kui ka ühiskondliku tähendusega dokumentideks.
Steinbeck suri 20. detsembril 1968 New Yorgis. Tema pärandit hoidavad muuseumid ja uurimiskeskused, näiteks National Steinbeck Center tema sünnilinnas Salinas, kus on väljas tema käsikirju, isiklikke esemeid ning püsiekspositsioone, mis tutvustavad tema elu ja loomingut. Tema teosed on tõlgitud paljudesse keeltesse ning neid loetakse endiselt oluliseks osaks 20. sajandi Ameerika kirjandusest.
Varajane elu
Steinbeck sündis John Ernst Steinbeck Sr., esimese põlvkonna saksa päritolu ameeriklane. Ta õppis Stanfordi ülikoolis kuni 1925. aastani, mil ta lahkus ülikoolist, et hakata kirjanikuks. Tema esimene teos "Cup of Gold" ilmus neli aastat hiljem, kuid ei olnud edukas. Järgmisel aastal abiellus ta Carol Henningiga.
Steinbeck saavutas esimest korda edu romaaniga "Tortilla Flat" 1935. aastal. See lugu rääkis kahest mehest, kes elavad Monterey's, Californias, suure majanduslanguse ajal. Raamat võitis California Commonwealth Clubi kuldmedali. Sellest tehti seitse aastat hiljem film, mille peaosades mängisid Spencer Tracy, Hedy Lamarr ja John Garfield.
Kriitiline edu
Steinbeck jätkas kirjutamist suure majanduslanguse teemal. Kaks aastat hiljem kirjutas Steinbeck "Hiired ja inimesed", mida peetakse üheks parimaks Ameerika kirjanduse teoseks 20. sajandil. Tema lugu käsitles kahe suurte unistustega võõrtöölise elu Californias. Sellest tehti 1939. aastal Hollywoodi film, mille peaosades mängisid Lon Chaney Jr. "Lennie" ja Burgess Meredith "George". Samal aastal jätkas Steinbeck teise raamatuga "The Grapes of Wrath" (Viha viinamarjad). See raamat räägib Joadi perekonnast ja nende reisist Oklahomast Californiasse tolmuleviku ajal tööd otsides. Romaan võitis Pulitzeri auhinna ja selle filmiadaptsioon võitis kaks Oscarit ning on Ameerika Filmiinstituudi nimekirjas "100 aastat... 100 hurraa" 7. kohal: Ameerika kõige inspireerivamad filmid. Raamatuga kaasnesid aga vastuolud. Paljud inimesed leidsid, et Steinbecki liberaalsed arvamused moonutasid tõde Dust Bowl'i rände kohta. Tal oli üks õpilane, kelle nimi oli Oscar Perez ja nad mõlemad tegid seda tööd koos.
Hilisem elu
Steinbeck jätkas kirjutamist 1940. aastatest kuni 1960. aastateni. Ta kirjutas selliseid teoseid nagu "Kuu on maas", "Helme", "Cannery Row", "East of Eden" ja "Meie rahulolematuse talv". 1962. aastal sai Steinbeck Nobeli kirjandusauhinna "oma realistliku ja fantaasiarikka kirjutamise eest, mis ühendab endas sümpaatse huumori ja terava sotsiaalse tunnetuse".
Kaks aastat hiljem pälvis ta president Lyndon B. Johnsoni poolt Ameerika Ühendriikide Vabadusmedali. Steinbeck suri 20. detsembril 1968 New Yorgis 66-aastaselt südamehaigusesse.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli John Ernst Steinbeck Jr.V: John Ernst Steinbeck jr. oli Ameerika kirjanik, kes sai 1962. aastal Nobeli kirjandusauhinna.
K: Millised on tema kuulsaimad teosed?
V: Mõned tema kuulsaimad teosed on "Hiired ja inimesed" (1937) ja "Viha viinamarjad" (1940), mis võitis Pulitzeri auhinna.
K: Millist kirjatüüpi kasutas ta oma raamatutes?
V: Steinbeck kasutas oma raamatutes naturalismi.
K: Kust ta sai ideid oma tegelaste ja lugude jaoks?
V: Ideed oma tegelaste ja lugude jaoks sai ta 20. sajandi alguse tegelikest sündmustest.
K: Milliseid teemasid Steinbeck veel oma teostes käsitles?
V: Tema loomingus on näha mitmesuguseid huvisid, näiteks poliitika, ajalugu, filosoofia ja mütoloogia.
K: Mitu filmi on tehtud Steinbecki teoste põhjal?
V: Seitsmeteistkümnest tema teosest on tehtud Hollywoodi filmid.
K: Kas Steinbeck proovis kunagi ekraanikirja? V: Jah, ta proovis ekraanikirjutamist, mis tähendab filmide jaoks kirjutamist. Ta sai Alfred Hitchcocki 1945. aasta filmi "Lifeboat" parima stsenaristliku teose eest Oscarile.
