John Keats (1795–1821) — Inglise romantiline luuletaja ja tema teosed

John Keats (1795–1821) — romantiline luuletaja, kelle lühikeses elus sündisid ikoonilised oodid, sonetid ja „La Belle Dame sans Merci“. Tutvu eluga, teostega ja kirjadega.

John Keats (31. oktoober 1795 – 23. veebruar 1821) oli inglise luuletaja, keda peetakse üheks olulisemaks hääleks inglise kirjanduse romantilise liikumise seas. Tema kaasaegsetest on samaaegselt tähtsaks nimetatud William Wordsworth, Samuel Taylor Coleridge, Lord Byron ja Percy Bysshe Shelley. Keats oli neist noorim ning suri vara: ta põdes tuberkuloosi ja hukkus Roomas, olles vaid 25-aastane.

Elulugu lühidalt

Keats sündis Londonis ja oli isa Thomas Keatsi ja ema Frances (Jennings) Keatsi poeg. Isa töötas tallimehena; isa suri, kui John oli umbes üheksa-aastane, ning ema suri 1810. aastal tuberkuloosi. Noore mehena õppis Keats meditsiini ja apteegitööd (ta töötas apteegiõpilasena ja omandas meditsiinialaseid teadmisi), kuid tema huvi kirjanduse ja luule vastu kasvas kiiresti ning ta loobus meditsiinikarjäärist, et pühenduda luuletamisele.

Keats sõbrunes ja oli mõjutatud ajastu kirjanduslikest tegelastest — eriti toimetaja ja luuletaja James Henry Leigh Hunti ringkonnast —, ning aktiivne loomeperiood kestis tal lühikest aega, ligikaudu 1814. aasta kevadest kuni 1819. aastani. Sel lühikesel perioodil valmis enamik tema tuntumaid luuletusi ja kirju.

Peamised teosed ja stiil

Kuigi Keats elas lühikest elu ja kirjutas vähem mahukas koguses kui mõned teised romantikud, kuuluvad tema teosed tänini inglise kirjanduse tähtsamate hulka. Tema pikemad loomingulised katsed hõlmavad mütoloogilisi eepikaid, näiteks "Endymion" (avalikult 1818) ning poolikuna jäänud "Hüperion", mis põhinevad Vana-Kreeka mütoloogial ja klassikalisel kujutlusel.

Veel kuuluvad tema tuntuimate tööde hulka lühemad luuletused ja ballaadid nagu ballaad "La Belle Dame sans Merci" ning mitmed nüüd kuulsad sonetid ja oode — näiteks "Ode to a Nightingale", "Ode on a Grecian Urn", "Ode to Autumn" ja "Ode on Melancholy". Palju tähelepanu on pälvinud ka sonett "Bright Star" ning jutustavad luuletused nagu "Lamia", "Isabella" ja "The Eve of St. Agnes". Tema kuulsaima avajakriimi rida "A thing of beauty is a joy for ever" on pärit "Endymion'ist".

Keatsi stiil eristas teda mitmel moel: tema keel on tundlik ja sensuaalne, rõhk on meeldivatel kujutelmistel, loodus- ja kunstimotiividel ning ajutisusel ja surelikkusel. Ta kujutas ilu ja hingelist kogemust intensiivselt, kasutades rikkalikku meeliäratust ning poeetilisi kujundeid. Ka tema kirjalikes arutlustes on tuntud kontseptsioon «negative capability» — mõte, et luuletajal tuleb taluda ebakindlust ja vastuolusid ilma pideva põhjenduse- või selgusevajaduseta, laskudes kujutlusvõimesse ja mitmetähenduslikkusesse.

Kirjad ja järeltulev mõju

Lisaks luuletustele on Keats tuntud kirjakirjanikuna: on säilinud sadu tema kirju sõpradele ja sugulastele, kus ta arutleb kirjanduslikest ideedest, isiklikest tunnetest ja loomeprotsessist. Tema kirjad on hinnatud nii kui kunstilised tekstid ja isiklikud manifestid, mis aitavad mõista tema poeetilist lähenemist.

Keatsi loomingule osutatav kriitika tema eluajal oli sageli karm — eriti 1818. aasta Endymion sai tugeva vastuvõtu — ja see mõjutas ka tema vaimset tervist. Pärast haiguse süvenemist läks ta tervist parandama Itaaliasse, kuid suri Roomas 1821. aasta veebruaris. Ta on maetud Rooma Protestandi kalmistule (Cimitero Acattolico) ja tema haud kannab kuulsat lauset, mis peegeldab tema murelikku suhtumist kuulsusse: "Here lies One Whose Name was writ in Water" (siit on ürgiselt pärit Keatsi soovitus haudtekstiks).

Kuigi tema eluajal ei saavutatud laia austust, kasvas Keatsi kuulsus kiiresti pärast surma. Tema poeetikat on hiljem kõrgelt hinnatud selle kujundirikkuse, emotsionaalse sügavuse ja keele erilise kõla pärast. Tänapäeval loetakse Keatsit üheks suuremaks ingliskeelseks luuletajaks, kelle teosed on mõjutanud nii luuletajaid kui ka kirjandusteadust, tõlkeid ja populaarset esseistikat üle kogu maailma.

Iseloomulikud teemad

• ilu ja kunsti suhe inimese olemasoluga;
• ajutisus, surm ja igatsus püsivuse järele;
• meelte ja kujutlusvõime tähtsus poeetilises kogemuses;
• romantiline idealism koos realismelementidega;
• individuaalne tunne ja sügav empaatia teiste suhtes.

Keatsi pärand on kahtlemata rikkalik nii luule kui kirjavahetuse kaudu: tema tihedalt kujundatud luuletused ja eruditeeritud kirjad jätkavad lugejate ja uurijate huvi äratamist ning annavad märku sellest, kuidas intensiivne lühike elu võib jätta püsiva kultuuripärandi.

Küsimused ja vastused

Küsimus: Kes on inglise kirjanduse romantilise liikumise viis kõige olulisemat luuletajat?

K: Kui vana oli John Keats, kui ta suri?

Küsimus: Mis juhtus John Keatsi vanematega?

K: Mida õppis John Keats enne luuletajaks saamist?

Küsimus: Milline on üks pikemaid John Keatsi kirjutatud luuletusi?

K: Millist luuletust peetakse üheks tema tuntuimaks teoseks?

K: Mis tegi ta samuti kuulsaks ?

Otsing