Ballaad: ajalugu, vorm ja muusikaline tähendus
Avasta ballaadi ajalugu, vorm ja muusikaline tähendus — alates keskaegsetest broadside'idest kuni kaasaegse powerballaadini; lugude, luule ja meloodia sügavus.
Ballaad on värsivorm. Sageli on see muusikaline lugu. Briti ja iiri luules ja muusikas olid ballaadid alates hiliskeskajast kuni 19. sajandini populaarsed. Seda kasutati ka Ameerikas, Austraalias ja Põhja-Aafrikas. Paljud ballaadid kirjutati ja neid müüdi ühe lehega broadside'idena. Seda vormi kasutasid 18. sajandi luuletajad ja heliloojad. Sel viisil koostasid nad lüürilisi ballaade. Hilisemal 19. sajandil olid ballaadid populaarsete armastuslaulude aeglane vorm. Praegu kasutatakse seda terminit sageli sünonüümina mis tahes armastuslaulu, eriti pop- või rokk-powerballaadi kohta.
Ajalooline taust
Ballaadid tekivad peamiselt suulisest ja rahvalikust traditsioonist: need on lühikesed, jutustavad laulud, mis kandusid põlvest põlve. Keskaegsetes ja varauusaegsetes kultuurides jutustasid ballaadid sageli lugusid armastusest, reetmisest, kuriteost, kangelaslikkusest või üleloomulikust. 16.–19. sajandil olid ballaadid laialt levinud broadside'idena — odavatena trükitud lehtedena, mida müüdi tänavatel ja turul.
Vorm ja eripärad
- Jutustav ülesehitus: ballaad tavaliselt jutustab konkreetse sündmuse või loo algusest keskpaigani ja lõpuni, sageli katkendliku dialoogi või vahepaladega.
- Stroofiline vorm: rahvalikud ballaadid on sageli stroofilised (näiteks neljarealised salmid) ja mõnikord korduva refrääniga, mis aitab meelde jätta ja kaasata kuulajat.
- Rütm ja riim: lihtne rütm ja selge riimiskeem (nt abcb või abab tüüpi) on tüüpilised, mis teevad laulud kergesti lauldavaks.
- Meloodia: meloodiad on tavaliselt lihtsad ja korduvad, et sobida suulise esituse ja ühise laulmisega.
- Stiililine mitmekesisus: on vahet rahvalikul ballaadil (folk ballad) ja kirjanduslikul ballaadil (literary ballad) — viimast kasutasid teadlikult luuletajad ja heliloojad, et jutustada lüüriliselt töödeldud lugusid.
Muusikaline tähendus ja mõju
Ballaad ühildab luulise jutustuse ja muusikalise esituse: tekst kannab narratiivi ja muusika rõhutab meeleolu, rütmi ja kordust. 19. sajandi romantikud ja hiljem ka klassikalised heliloojad töötasid ballaadiga kui žanriga — näiteks on teada juhtumeid, kus luuletused seatakse laule või instrumentaaltöid kannavad ballaadile omast narratiivi. Samuti on ballaadil oluline roll rahvalikus mälus ja identiteedis: lauldud lood talletavad kohalikke legende, ajaloosündmusi ja igapäevaelu kogemusi.
Ballaadide kogumine ja näited
19. sajandil hakati teadlikult koguma ja kirjeldama rahvalikke ballaade; kuulsaim näide on Francis James Childi kogumik ("Child Ballads"), mis koondab inglise ja skandinaavia päritolu ballaadide tekste ja variante. Klassikalises repertuaaris leidub ka ühehäälseid ning häälerohkeid ballaade ja paljude heliloojate töödes võivad ballaadilised elemendid ilmuda kas laulu- või instrumentaaltöödes.
Kaasaegne kasutus
Tänapäeval kasutatakse sõna "ballaad" mitmeti:
- etnograafilises ja kirjanduslikus kontekstis see tähistab jutustavat rahvalikku laulu;
- klassikalises muusikas ja luules viitab ballaad sageli narratiivselt ülesehitatud lauluvormile;
- populaarmuusikas tähendab ballaad tavaliselt aeglast, emotsionaalset või romantilist lugu — sellest on välja kasvanud ka power-ballad žanr rokkmuusikas.
Miks ballaad on oluline
Ballaad ühendab lihtsa, meeldejääva muusika ja jutustava teksti: see teeb temast tõhusa vahendi nii eneseväljenduseks kui ka kollektiivse mälestuse kandmiseks. Olgu tegu vana rahvaliku looga või tänapäevase armastuslauluga, ballaadil on võime kokku koguda tugevaid emotsioone ja selgeid narratiive, mis kõnetavad laia publikut.
Arthur Rackhami illustratsioon ballaadist "Twa Corbies".
Power ballad
Power-ballaad on nimetus, mis on antud armastuslauludele, mida 1980ndatel ennustatult lisati heavy-metal-albumitele.
Power-ballaadid olid tavaliselt aeglasema tempoga ja palju vähem agressiivsed sõnades kui muu muusika albumil. Neid laule tehti sageli lootuses saada Top Forty hitt ja neid seostati eelkõige hard metal'i žanrisse kuuluvate bändidega. Näiteks Poisoni "Every Rose Has Its Thorn" ja Bon Jovi "Wanted Dead Or Alive".
Power-ballaadi emotsionaalse aspekti rõhutamiseks hoiavad rahvahulgad tavaliselt süüdatud tulemasinaid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on pallivibu?
V: Ballaad on sageli musitseeritud värsside liik.
K: Kus olid ballaadid luules ja muusikas populaarsed?
V: Ballaadid olid Briti ja iiri luules ja muusikas populaarsed kuni 19. sajandini alates hiliskeskajast. Seda kasutati ka Ameerikas, Austraalias ja Põhja-Aafrikas.
K: Milleks kirjutati ja müüdi palju ballaade?
V: Paljud ballaadid kirjutati ja müüdi ühe lehega broadside'idena.
K: Kes kasutasid ballaadivormi lüüriliste ballaadide loomiseks?
V: 18. sajandi luuletajad ja heliloojad kasutasid seda vormi lüüriliste ballaadide loomiseks.
K: Milliseks muutusid ballaadid hilisemal 19. sajandil?
V: Hilisemal 19. sajandil muutusid ballaadid populaarsete armastuslaulude aeglasteks vormideks.
K: Mida kasutatakse sageli mõiste "ballaad" sünonüümina?
V: Terminit "ballaad" kasutatakse praegu sageli sünonüümina mis tahes armastuslaulu, eriti pop- või rokk-powerballaadi jaoks.
K: Millal muutusid ballaadid vähem populaarseks?
V: Briti ja iiri luules ja muusikas muutusid ballaadid vähem populaarseks alates 19. sajandist.
Otsige