Catherine Morland — Jane Austeni romaani 'Northanger Abbey' peategelane
Catherine Morland — Jane Austeni "Northanger Abbey" naiivne ja elurõõmus peategelane, kelle gootiromaanide fantaasiad toovad naljakaid, õpetlikke ja südamlikke kasvulugusid.
Catherine Morland on Jane Austeni raamatu "Northanger Abbey" peategelane. Talle meeldib lugeda tema ajal populaarseid müstilisi ja hirmuäratavaid gootiromaane ning tal on sageli kalduvus hägustada fiktsiooni ja tegelikkuse vahelisi piire, mis toob talle mitmesuguseid arusaamatusi ja raskusi. Catherine on pärit maapiirkonnast — ta on kellegi kirikuõpetaja tütar, kelles on palju vahetut heatahtlikkust ja lihtsust. Ta on Allensi perekonna rikasest naabrusest pärit noor neiu, kellega ta sõbruneb ning kes võtab ta kaasa Bathisse (Kirde-Somerset, Inglismaa) linnas käima. Jane Austen kasutas Catherine’i tegelaskuju, et teravalt ja naljatlevalt mõnitada populaarseid kirjanduslikke stereotüüpe — eriti neid lugusid, kus täiuslikud kangelased armuvad, abielluvad ja elavad “õnnelikult kuni lõpuni”.
Iseloom ja areng
Alguses kirjeldab Austen Catherine’i kui südamlikku ja rõõmsameelset noort naist: tema "süda oli südamlik (armastav)", tema "loomus (iseloom) oli rõõmus ja avatud, ilma ülbuse (uhkuse) või afektita". Catherine on loomult naiivne ja kujutlusvõimeline — omadused, mis nii paljudest tema vigadest ja möödarääkimistest ka tekivad. Romaani jooksul kasvab ja küpseb tema mõtlemine: ta õpib eristama fantaasiat ning tegelikkust, tunnetama inimeste tegelikke motiive ja hakkab iseseisvumana otsuseid langetama.
Süžee lühidalt
Peategelase teekond algab Bathi reisi ja seltskondlike tutvuste kaudu, kus Catherine kohtab mitmeid olulisi tegelasi, nagu Henry Tilney (tema tulevane armastus), Isabella Thorpe ja John Thorpe. Catherine’i rikkalik sisemaailm ja gootikirjanduse mõju viivad ta väära arusaamani Northanger Abbey’st ja selle perest — ta kujutab ette varjatud saladusi ja tumedaid saladusi, mis tegelikkuses osutuvad ebaõigeks. Konflikt tipneb, kui General Tilney käitub Catherine’i suhtes karmilt ja ootamatult, kuid lõpuks selgub, et see on pigem tema väärarusaamade ja seltskondlike valeinfo tagajärg. Catherine areneb lõpuks realistlikumaks ja küpsemaks inimeseks ning tema suhe Henry Tilneyga kulmineerub kokkuleppe ja mõistmisega.
Peamised teemad ja stiil
- Satiir gootiromaanidele: Austen pilkab gooti žanri liialdusi ja noore lugeja kerget mõjuvõimu, kasutades Catherine’i kujutlusvõimet kui näidet.
- Kasvamise ja eneseavastuse lugu: romaan on pildikesi kujutava noore naise arengust ilmselt küpsemaks ja kriitilisemaks mõtlejaks.
- Sotsiaalsed kombed ja abielu: Austen vaatleb ka klassi, väärikuse ja abielu küsimusi — kuidas sotsiaalsed ootused mõjutavad inimeste otsuseid ja suhteid.
- Ironiseeriv jutustaja: Austen kasutab teravat irooniat ja vahel ka õpetlikku, otsekohest narratsiooni, mis kommentaarib nii tegelasi kui lugeja ootusi.
Olulised tegelased
- Henry Tilney — nutikas, teravmeelne ja peategelase romantiline huvi.
- General Tilney — Henry isa, rangete ja mõnikord karmi kujuga isand.
- Isabella ja John Thorpe — seltskondlikud tuttavad, kelle käitumine näitab kitsamaid huvisid ja petlikkust.
- Mr. ja Mrs. Allen — Allensi perekond, kes viib Catherine’i Bathi ja kelle seltskond mõjutab tema esialgset sotsialiseerumist.
Avaldamine ja tähendus
"Northanger Abbey" on kirjutatud lõpus 1790. ja 1800. aastate vahetusel ning avaldati postuumselt 1818. aastal koos Jane Austeni teiste töödega. Romaan kujutab endas nii kerget satiiri kui ka sooja inimese arengu lugu, mis eristub Austeni teistest teostest oma otsesuse ja geniaalse irooniaga. Catherine Morland on tihti tõlgendatud kui Austeni kriitiline pilguheit noorte lugejate kujutlusvõimele ja ühiskondlikele ootustele, ent samas ka kui siiras ja sümpaatne kangelanna, kelle kasvulugu on lugejale lootustandev ja kaasahaarav.
Catherine, kes usub, et hirmuäratavad romaanid, mida ta loeb, on tõesed.
Lapsepõlv
Raamat "Northangeri klooster" algab järgmiselt: "Keegi, kes oleks näinud Catherine Morlandi lapsepõlves, ei oleks arvanud, et ta on sündinud kangelannana." Tema isa Richard on vaimulik (pastor), kes pole küll rikas, kuid ka mitte vaene; tema ema on "kasuliku lihtsa mõistusega, hea iseloomuga ja, mis veelgi tähelepanuväärsem, hea kehaehitusega naine". Catherine'i nimetatakse noorena "lihtsaks", tal on "peenike kohmakas figuur, värvuseta kalgune nahk, tumedad lopsakad juuksed ja tugevad näojooned...". Talle meeldib rohkem mängida poiste mänge kui nukkudega mängida ja talle ei meeldi õppetöö, kuigi talle meeldivad lood ja muinasjutud. Catherine'ile meeldib "vanal hüljatud spinneti (klaveri) klahvide helisemine", kuid ta vihkab muusika õppimist ja "päev, mil muusikameister vallandati (saadeti minema), oli üks Catherine'i elu õnnelikumaid päevi". Ta ei joonista hästi; talle ei meeldinud ei kirjutamine, raamatupidamine ega prantsuse keel. Oma vendade ja õdedega on ta aga tavaliselt kena ja kuulab oma vanemaid.
Täiskasvanud
Catherine muutub "peaaegu ilusaks" 15-aastaselt, kui ta muutub plüksemaks, puhtamaks ja elavamaks. Ta hakkab lugema paremaid raamatuid, nagu need, mis Pope, Gray, Thompson ja Shakespeare'i. Proua Allen kutsub teda kaasa Bathi, ja ta nõustub. Seal on ta proua Alleni suhtes alati väga viisakas ja on alandlikult rahul, kui mõned mehed teda "ilusaks tüdrukuks" nimetavad. Ta armub Henry Tilney'sse ja kuigi nad mõistavad teineteist mõnikord valesti, saavad nad kiiresti headeks sõpradeks. Ta sõbruneb ka elegantse Eleanor Tilneyga ja teda kutsutakse Northangeri kloostrisse. Henry isa, kindral Tilney, on tema vastu lahke ja ta on õnnelik. Kuid mõnikord on ta liiga fantaasiarikas: näiteks arvab ta, et kindral Tilney mõrvas oma naise. Henry õrn vestlus temaga muudab ta peagi selgeks. Kindral Tilney ootamatu ebaviisakus teeb teda väga kurvaks, kuni Henry tuleb ja teeb talle ettepaneku; ta seletab ka kindrali esimest tähelepanu ja hilisemat ebaviisakust: kindral oli alguses arvanud, et Catherine on väga rikas, ja hiljem arvas, et Catherine on tegelikult vaene. Tegelikult ei ole Catherine kumbki - ta elab üsna mugavalt. Raamatu lõpus abielluvad nad õnnelikult.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes on Jane Austeni "Northangeri kloostri" peategelane?
V: Catherine Morland on Jane Austeni "Northangeri kloostri" peategelane.
K: Milliseid romaane meeldib Catherine Morlandile lugeda?
V: Catherine Morlandile meeldib lugeda salapäraseid ja hirmuäratavaid gootiromaane, mis olid tema ajal populaarsed.
K: Milline kalduvus on Catherine Morlandil, mis tekitab talle probleeme?
V: Catherine Morlandil on sageli kalduvus hägustada fiktsiooni ja tegelikkuse vahelisi piire, mis tekitab talle palju probleeme.
K: Kes on härra Allens ja kuidas on ta Catherine Morlandiga seotud?
V: Härra Allens on rikas mees ja Catherine Morlandi naaber.
Küsimus: Kuhu Catherine Morland koos härra Allensiga läheb?
V: Catherine Morland läheb koos härra Allensiga Bathi, mis on linn Kirde-Somersetis, Inglismaal.
Küsimus: Mis on Catherine Morlandi kasutamise eesmärk Jane Austeni "Northangeri kloostris"?
V: Jane Austen kasutas Catherine Morlandi selleks, et mõnitada ilmselget klassikat, kus täiuslikud kangelased armuvad kangelannadesse, abielluvad ja elavad "õnnelikult kuni lõpuni".
K: Kuidas kirjeldab Jane Austen Catherine Morlandi iseloomu?
V: Jane Austen kirjeldab teise peatüki alguses Catherine Morlandi südant kui südamlikku (armastavat), tema loomust kui rõõmsat ja avatud, ilma ülbuse (uhkuse) või afektita.
Otsige