Valm

Muinasjutt on teatud tüüpi lugu, mis näitab midagi elus või millel on mingi sõna tähendus. Muinasjutt õpetab õppetundi või annab sellest moraalitunde. Muinasjutt algab loo keskel, st hüppab põhisündmusesse ilma tegelaste üksikasjaliku tutvustuseta. Muinasjutu tegelasteks võivad olla loomad, taimed ja legendaarsed olendid. Kui muinasjuttudes kasutatakse loomi, siis nad mõtlevad ja räägivad nagu inimesed, kuigi nad käituvad nagu loomad. Näiteks võib muinasjutus savipott öelda, et ta kardab, et teda purustatakse.

Muinasjuttudes jutustatud lood on tavaliselt väga lihtsad. Selleks, et muinasjutust aru saada, ei pea lugeja või kuulaja teadma tegelastest kõike, vaid ainult üht olulist asja. Seetõttu kasutatakse faabulates sageli loomi nii, et need on kergesti mõistetavad, sest need on alati samad. Nad säilitavad samu omadusi loost loosse.

Lõvi on üllas
Kukk on uhke
Paabulind on uhke
Rebane on kaval
Hunt on metsik
Hobune on vapper
Aas on töökas

Kõige kuulsamad muinasjutud on need, mis on omistatud Aisoposele (6. sajand eKr). Paljud muinasjutud on nii tuntud, et nende moraal on muutunud ingliskeelseteks ütlusteks.

Näiteks:

Kui keegi ütleb "hapud viinamarjad!", siis viitab ta "Rebasele ja viinamarjadele". See muinasjutt räägib rebasest, kes nägi ilusat viinamarjakobarat, mis rippus viinapuu küljes. Ta tahtis neid süüa, kuid need olid kõrgel. Ta püüdis ja püüdis hüpata piisavalt kõrgele, et neid alla tõmmata. Kui ta oli liiga väsinud, et enam hüpata, läks ta minema ja ütles: "Need viinamarjad olid kindlasti hapud!".

Nii et kui inimene näeb ilusat asja, mida ta tahab, aga ei saa, siis mõnikord ütleb ta: "Ma ei taha seda ikkagi! See pole vist tõesti hea!" Sellist mõtteviisi nimetatakse "hapukeseks viinamarjadeks".

"Crying wolf" on veel üks tuntud ingliskeelne ütlus. See pärineb filmist "Poiss, kes hüüdis hunti". See muinasjutt räägib poisist, kes saadeti lambaid valvama. Poiss jäi lammaste eest hoolitsedes üksluiseks, nii et ta hüüdis: "Wolf! Wolf!" Inimesed tulid jooksu. Järgmisel päeval tegi ta seda uuesti ja nad olid väga vihased. Kolmandal päeval nägi poiss hunti. Ta hüüdis: "Hunt! Hunt!" Aga keegi ei tulnud ja hunt sõi ta ära.

Seotud leheküljed

Lastekirjandus
Jean de La Fontaine
Müüt
Muinasjutt

Küsimused ja vastused

K: Mis on muinasjutt?

V: Muinasjutt on teatud tüüpi lugu, mis näitab midagi elus või millel on tähendus. See õpetab õppetundi või soovitab sellest moraal ja algab tavaliselt loo keskel ilma tegelaste üksikasjaliku tutvustuseta.

K: Kes on muinasjutu tegelased?

V: Muinasjutu tegelasteks võivad olla loomad, taimed ja legendaarsed olendid. Kui kasutatakse loomi, siis nad mõtlevad ja räägivad nagu inimesed, kuigi nad käituvad nagu loomad.

K: Kes on kirjutanud mõned kuulsad muinasjutud?

V: Kõige kuulsamad muinasjutud on need, mida omistatakse Aisoposele (6. sajand eKr).

K: Mida tähendab "hapud viinamarjad"?

V: "Haprad viinamarjad" viitab "Rebasele ja viinamarjadele". See muinasjutt räägib rebasest, kes nägi ilusat viinamarjakobarat, mis rippus viinapuu küljes, kuid oli liiga väsinud, et hüpata piisavalt kõrgele, et neid maha tõmmata, nii et ta läks minema, öeldes: "Need viinamarjad olid kindlasti hapud!". Niisiis, kui keegi näeb midagi ilusat, mida ta tahab, aga ei saa, ütleb ta mõnikord: "Ma ei taha seda niikuinii! Vean kihla, et see pole tõesti hea!" Sellist mõtteviisi nimetatakse "hapudeks viinamarjadeks".

K: Mida tähendab "hundi nutmine"?

V: "Hüüdev hunt" pärineb filmist "Poiss, kes hüüdis hunti". See muinasjutt räägib poisist, kes saadeti lammaste eest hoolitsema ja kes jäi üksluiseks, nii et ta karjus: "Hunt! Wolf!" mitu korda, kuni keegi ei tulnud, kui tegelikult oli üks. Nii et kui keegi liiga tihti hunti hüüab, siis ei usuta teda, kui tegelikult on häda.