Aas (eesel, Equus africanus asinus): omadused, ajalugu ja kasutamine

Aas (Equus africanus asinus) on hobuslaste sugukonda kuuluv imetajatüüp. Eesli looduslik esivanem on Aafrika metsasul (E. africanus). Eeslit on kasutatud tööloomana vähemalt 5000 aastat. Maailma eri osades on veel mitmeid teisi metsaseleid.

Koduloomade puhul on nimetus "eesel" õige. See on taltsutatud loom, keda inimesed kasutavad transpordiks ja muudeks töödeks, näiteks vankri vedamiseks või põllu kündmiseks.

Aasadel võivad olla hübriidlapsed tavalise hobusega. Emase hobuse ja isase eesli last nimetatakse muuliks. Emase eesli ja isase hobuse last nimetatakse hobusekasvandiks. Muulid on levinumad ja neid on kasutatud transpordiks.

Välimus ja kohastumine

Eesli silmatorkavam tunnus on suured kõrvad, mis aitavad nii kuulmisel kui ka kehatemperatuuri reguleerimisel. Kehaehituselt on eeslid tavaliselt kompaktsemad ja tugevamad kui enamik hobutõuge, koon on lühem ning karv jääb tihti lühikeseks ja karedamaks. Värvus varieerub hallidest ja pruunidest kuni valge ja mustani; paljudel on selgelt eristatav risti- või seljajoon.

Eeslid on hästi kohanenud kuiva ja kivise maastikuga: nad söövad tühisema kvaliteediga rohtu ja põõsaid, suudavad vett tõhusalt kasutada ning taluvad kõrgeid temperatuure. Samas vajavad nad varju ja piisavalt puhkeaega ning ei talu pikka külma ilma sobiva karvkatte ja varjualuseta.

Bioloogia ja käitumine

Eeslid on taimtoidulised: nende menüüsse kuulub peamiselt rohi, heintaimed ja põõsaste lehed. Neil on kindlad seedimisomadused ja nad suudavad saada toitaineid ka vaesemast söödast. Hooldamisel tuleb tähelepanu pöörata piisavale mineraal- ja soolatasemele ning hammaste ja kabjade kontrollile.

Eeslid on sotsiaalsed loomad, moodustades karju või perekonnagruppe. Nad suhtlevad erinevate heli- ja kehakehakeelega, tuntud häälitsemine on "hüüüm" (bray). Iseloomult on eeslid sageli ettevaatlikud ja „kangekaelseks“ peetav käitumine tuleneb tihti enesekaitsemehhanismist — nad ei lähe ohtlikku olukorda, kui olukorda ei pea endale turvaliseks.

Paljud eeslid elavad 25–40 aastat; tibusel (või vasikal) on umbes 11–12 kuu pikkune tiinusperiood, kuid see võib varieeruda (enamasti ligikaudu aasta). Suurem osa kodustatud ​​eeslitest viljastub kergemini ja kasvatatakse sihipäraselt töövõime, temperamenti ja kohastumise alusel.

Kasutus ja tähtsus

Ajalooliselt on eesleid kasutatud pakirotina, ratsu- ja veotöödeks, aga ka piima, naha ja mõnes piirkonnas lihaks. Eesli piima kasutatakse mõningates kultuurides toiduks ja kosmeetikas — seda on hinnatud hüpoallergeenseks ja toitainerikka piimaks. Tänapäeval on eeslid olulised väiketaludes ja arengumaades tänu madalatele pidamiskuludele ja suurele töökindlusele.

Eesleid kasutatakse sageli loomakaitse- või karja-valvurina — nad võivad kaitsta lambaid ja kitsi kiskjate (nt kojootide) eest, kuna nad on tähelepanelikud, suured ja valmis vigastusi tekitama ohu korral.

Hübriidid: muul ja hinnid

Hobuse ja eesli ristamisel tekivad hübriidid: muul sünnib siis, kui emane hobune (mari) paaritub isase eesliga (tõll). Vastupidises kombinatsioonis — emane eesel (jenny) ja isane hobune (ori) — tekib hübrid, keda mõnikord nimetatakse hinnideks (hinny), eesti keeles võib kohata ka nimetust "hobusekasvandik". Muulid on sagedasemad, sest emase hobuse ja isase eesli paaritus on hõlpsam ja viljastumine tihti edukam.

Chromosoomide erinevus (hobusel 64, eeslil 62 kromosoomi) annab hübridele 63 kromosoomi, mis muudab enamikud muulid ja hinnid viljatuks. Harvadel juhtudel on siiski kirjeldatud viljastavaid emase muuli juhtumeid.

Hooldus ja pidamine

• Toitumine: tasakaalustatud söödaratsioon, piisav heina ja puhast veevaru; vajadusel mineraalid ja sool.
• Kabjad: regulaarsed kabjakontrollid ja trimmimine — eriti kui loom teeb tööd või liigub karedate pindade peal.
• Hambad ja tervishoid: hammaste lõikepinnad võivad vajada lihvimist; vaktsineerimine ja parasiiditõrje vastavalt veterinaari soovitustele.
• Töökoormus: sobitada looma suuruse ja võimete järgi, vältida ületöötamist ja tagada piisav puhkus.

Säilitamine ja geneetiline olukord

Looduslik eelkäija, Aafrika metsas, on ohustatud — Equus africanus on IUCN-i hinnangul kriitiliselt ohustatud. Peamised ohud on elupaikade kahanemine, konkurents põllumajandusloomadega ja hübridiseerumine kodustatud eeslitega. Kodustatud eeslite populatsioonid on maailmas mitmekesised; paljud piirkonnad kasvatavad kohalikke tõuge, mis on kohanenud konkreetsete ilmastiku- ja töötingimustega.

Kokkuvõte

Eesel on mitmekülgne ja vastupidav tööloom, kellel on oluline inimühiskonna ajaloos ja tänapäeva talupidamises. Tema tugevus, säästlikkus ja kohastumine kuivadele aladele teevad temast väärt loomapidamispartneri, samas on oluline pöörata tähelepanu heaolule, tervishoiule ja looduskaitselistele küsimustele, eriti metsaseeliste kaitseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on aas?

K: Mis on eesli looduslik esivanem?

K: Kas maailma eri osades on ka teisi metsaasleid?

K: Milline on kodustatud eesli õige nimetus?

K: Kas eeslid võivad saada hobustega hübriidlapsed?

K: Kuidas nimetatakse emase hobuse ja isase eesli last?

K: Kumb hübriid, kas muulad või eeslid, on rohkem levinud ja neid on kasutatud transpordiks?

Otsing