Surmasööjad (Harry Potter) – definitsioon, ideoloogia ja roll

Surmasööjad on J. K. Rowlingi Harry Potteri raamatusarja väljamõeldud tegelased. Neid iseloomustatakse kui kurje võlureid ja nõidu, kes on liitunud lord Voldemortiga tema püüdlustes maailma üle võtta, tappa kõik mittemaagilistest vanematest sündinud nõiad ja võlurid, kuna nad on "mudaverelised", ja orjastada kõik mittemaagilised olendid ning püüda alla suruda ka mitteinimlikke maagilisi olendeid, nagu peigmehi ja haldjaid. Nad usuvad, et puhta maagilise päritoluga inimesed, keda tuntakse kui "puhtaverelisi", on paremad kui need, kellel on ainult osaline maagiline päritolu, keda nad nimetavad "poolverelisteks". Sellest hoolimata ei ole kõik surmasööjad Puhasverelised. Nende juht Lord Voldemort, algselt tuntud kui Tom Riddle, on poolvereline, sest tema isa ei olnud võlur. Surmamõrvari spioonist saanud topeltagent Severus Snape on poolvereline, sest kuigi tema ema oli nõid, ei olnud tema isa võlur. Fenrir Greyback võib olla surmasööja, kuigi ta on libahunt. Hermione Granger märgib, et paljud surmasööjad peavad olema poolverelised, sest neid on liiga palju, et nad kõik saaksid olla puhtaverelised.

Milline on nende ideoloogia ja eesmärgid?

Surmasööjate ideoloogia tugineb rassilisele ja hierarhilisele mõttele, mille keskmes on uskumus, et maagilised "puhtaverelised" on üleolevamad ning neil on õigus valitseda või kontrollida teisi. Peamised eesmärgid sarjas on:

• Puhtaverelisuse edendamine: diskrediteerida, marginaliseerida ja tagakiusata mudaverelisi (mittemaagilistest vanematest pärit) ja teisi vähemusi;
• Võim ja kontroll: riigi- ja ühiskondlike institutsioonide kontrollimine, et seada kehtima Voldemorti ideoloogiat;
• Vastaste kõrvaldamine: julm ja otsene vägivald – mõrvad, ähvardused, piinamine ja orjastamine vastaste alistamiseks;
• Maagiliste olendite vallutamine ja rõhumine: kasutada maagilisi olendeid või neid allutada nende jaoks kasulikuks.

Organisatsioon, hierarhia ja meetodid

Surmasööjad ei ole rangelt formaliseeritud relvastatud jõud, kuid Voldemorti alluvuses on selge hierarhia ja lojaalsuse süsteem. Peamised tunnused ja meetodid:

• Dark Mark (Tume Märk): Voldemort brändab oma järgijaid ristiõlale kätetatueringuna, mida tuntakse kui "Dark Mark". Märk võimaldab Voldemortil kutsuda oma järgijaid kokku ja mõnedel juhtudel "põleb" see kontaktis tema jõuga.
• Kohtumised ja ühiselt organiseeritud rünnakud: surmasööjad tegutsevad nii salajaselt kui ka avalikult – mõnikord korraldavad nad varjatud rünnakuid, teinekord vallutavad ja terroriseerivad terveid piirkondi.
• Põlglik pseudo-eriline propaganda: rahvusliku värvinguga retoorika, mis õigustab rünnakuid ja puhastuslikke meetmeid.
• Karistused ja palkamine: Voldemort kasutab nii hirmu kui ka lubadusi au ja võimu, et hoida lojaalsust; mõni liitub vabatahtlikult, teine on sunnitud või manipuleeritud.

Kriminaalsed tegevused ja tagajärjed

Surmasööjate tegevus hõlmab mõrvu, mõrvakatseid, piinamist, inimrööve, poliitilist salamõrvamist ning asutuste saboteerimist. Pärast Voldemorti esimest kukutamist paljud surmasööjad arreteeriti ja saadeti Azkabani, kus neid hoiti vanglas ja nad olid Lord Voldemorti võimu kadumise ajal osaliselt laialivalguvad. Pärast Voldemorti tagasitulekut enamik neist osales uuesti tema kampaaniates, vabanedes või pääsedes vanglast mitmel erineval viisil.

Tuntud liikmed ja erandid reeglist

Kuigi paljud surmasööjad on puhtaverelised, on selle rühma hulgas mitmeid silmapaistvaid erandeid, mis rõhutavad ideoloogia hüperbooli ja hüpokrisiat:

• Lord Voldemort (Tom Riddle): isiklikult poolvereline, kuid propageerib puhtaverelisuse ülemvõimu.
• Severus Snape: poolvereline, kelle puhul otsustavaks osutub tema topeltagentuuri roll; kuigi temast saab surmamõrvari spioon, töötab ta lõpuks Dumbledore'i ja vabariigimeelse vastupanu huvides.
• Fenrir Greyback: libahunt, kellel on tihe liit Voldemortiga ega pruugi olla ametlikult "surmasööja" kõigi allikate järgi, kuid osaleb koordineeritud rünnakutes ja ähvardustes.
• Bellatrix Lestrange, Lucius Malfoy, Peter Pettigrew, Barty Crouch jr.: näited isikutest, kelle rollid ja motiivid varieeruvad lojaalsusest isikliku kasu ja hirmuni.

Roll sarja sündmustes ja mõju maagilisele maailmale

Surmasööjad on sarja peamised antagonisti jõud, kes põhjustavad suurt inimlikku ja institutsionaalset hävingut: nad sooritavad rünnakuid koolidele, perekondadele ja valitsusasutustele, lõhuvad usaldust ühiskonnas ning vallandavad sõja maagilise maailma piires. Nende tagajärgi näeme nii isiklikul kui ka globaalsel tasandil — kaotused, poliitilised muutused ja moraalsed dilemmad, mis sundisid liituma nii vastupanu- kui ka kättemaksuliikumisi.

Kriitika ja temaatiline tähendus

Kirjanduses ja meedias on surmasööjad kasutatud suurema teemana, mis käsitleb totalitaarset ideoloogiat, vihkamist ning pseudorassilist eelarvamust. Rowlingi kujutuses peegeldub, kuidas vägivalla ja hirmu abil püütakse õigustada diskrimineerimist ja repressioone—ning kuidas ka need, kes alluvad sellistele ideedele, ei ole immuunsed hirmude, isekuse ja moraalsete kompromisside tõttu purunemise eest.

Vastuseis

Surmasööjate vastasrindena seisab Order of the Phoenix (Fööniksi Ordu) ja teised üksikisikud ning kogukonnad, kes võitlevad nii otsese relvastatud vastu seismise kui ka ühiskondliku vastupanu kaudu. See konflikt toob esile teemad nagu lojaalsus, reetmine, andestus ja ohverdamine — ning lõpuks kujuneb see lahinguks mitte ainult võimu, vaid ka väärtuste ja inimlikkuse pärast.

Lühidalt: surmasööjad on sarja keskne kurjuse jõud, kelle ideoloogia tugineb puhtaverelisusele, kuid koosseis ja tegevus näitavad, et praktikas on nende ridadest leida palju ambivalentsust, hüpokrisiat ja individuaalseid motiive. Nad toimivad sarjas nii narratiivse barjäärina kui ka katalüsaatorina paljude peategelaste arengutele ja moraalsetele valikutele.

Küsimused ja vastused

K: Kes on surmasööjad?

K: Mida usuvad surmasööjad?

K: Kas lord Voldemort on Puhasvereline?

K: Kas Severus Snape on puhtavereline?

K: Kas libahundid võivad olla surmasööjad?

K: Kui paljud Surmamõrvarid on tõenäoliselt Puhasverelised?

Otsing