Jane Austen
Jane Austen (16. detsember 1775 - 18. juuli 1817) oli inglise romaanikirjanik. Ta kirjutas palju romantilisi ilukirjanduslikke raamatuid aadlisuguvõsast. Tema teosed tegid temast ühe kuulsama ja armastatuma kirjaniku inglise kirjanduses. Ta on üks inglise romaani suuri meistreid.
Austeni teosed kritiseerisid 18. sajandi lõpu sentimentaalseid romaane ja on osa muutusest XIX sajandi realismi suunas. Ta kirjutas tüüpilistest inimestest igapäevaelus. See andis inglise romaanile selle esimese selgelt moodsa iseloomu. Austeni lood on sageli koomilised, kuid nad näitavad ka seda, kuidas naised sõltusid ühiskondliku positsiooni ja majandusliku kindlustatuse saavutamiseks abielust. Tema teosed käsitlevad ka moraaliprobleeme.
Jane Austen sündis 16. detsembril 1775 Steventonis, Basingstoke'i lähedal. Ta elas koos oma perega Steventonis, kus teda kasvatasid peamiselt isa ja vanemad vennad ning ka tema enda lugemine. Nad kolisid Bathi, kui tema isa 1801. aastal pensionile jäi. Pärast isa surma 1805. aastal kolis ta koos emaga ringi. Aastal 1809 asusid nad elama Chawtonis, Alton'i lähedal Hampshire'is. Mais 1817 kolis ta Winchesterisse, et olla oma arsti lähedal. Ta suri seal 18. juulil 1817.
Jane Austen oli oma geniaalsuse suhtes väga tagasihoidlik. Ta kirjeldas kord oma tööd kui "väikest (kahe tolli laiust) elevandiluupuru, millel ma töötan nii peene pintsliga, et see annab pärast palju tööd vähe efekti". Tüdrukuna kirjutas ta lugusid. Tema teoseid trükiti alles pärast põhjalikku läbivaatamist. Ainult neli tema romaani trükiti tema eluajal. Need olid "Mõistus ja tundlikkus" (1811), "Uhkus ja eelarvamus" (1813), "Mansfield Park" (1814) ja "Emma" (1815). Kaks muud romaani, Northanger Abbey ja Persuasion, trükiti 1817. aastal koos tema venna Henry Austeni biograafilise märkusega. Persuasion kirjutati vahetult enne tema surma. Ta kirjutas ka kaks varasemat teost, Lady Susan ja lõpetamata romaani "The Watsons". Ta töötas uue romaani "Sanditon" kallal, kuid suri enne selle lõpetamist. Nüüdseks on ta tuntud suur kirjanik.
Biograafia
Jane Austeni eluloolisi fakte on "kuulsalt vähe" (vähe). Säilinud on vaid mõned kirjad (hinnanguliselt on Austeni 3000 kirjast säilinud vaid 160). Tema õde Cassandra (kellele enamik kirju oli kirjutatud) põletas "suurema osa" säilinud kirjadest. Kirjad, mida ta ei hävitanud, tsenseeris ta. Teised kirjad hävitasid Jane'i venna, admiral Francis Austeni pärijad. Enamiku tema kohta 50 aasta jooksul pärast tema surma kirjutatud elulugudest kirjutasid tema sugulased, kes kirjeldasid teda sageli kui "head ja vaikset tädi Jane'i". Pärast seda ei ole teadlased suutnud palju teavet leida.
Perekond
Austeni vanemad George Austen (1731-1805) ja tema abikaasa Cassandra (1739-1827) kuulusid mõlemad aadlisuguvõsasse. Cassandra kuulus tähtsasse Leigh' perekonda. George Austen kuulus aga madalamasse ühiskonnaklassi. Ta oli Cassandraga esimest korda kohtunud Oxfordis, kui naine kohtus oma onu Theophilusega. George ja Cassandra abiellusid 26. aprillil 1764 Walcot'i kirikus Bathis.
Austenil oli suur pere. Tal oli kuus venda - James (1765-1819), George (1766-1838), Edward (1767-1852), Henry Thomas (1771-1850), Francis William (Frank) (1774-1865), Charles John (1779-1852) - ja üks õde, Cassandra Elizabeth (1773-1845), kes suri abiellumata. Jane armastas Cassandrat sügavalt ja nad olid mõlemad parimad sõbrad. Oma vendadest oli Austen kõige lähedasem Henryle, kes aitas levitada ja mõjutada tema kirjutamist. "Oh, milline Henry!" kirjutas ta kord. George oli Jane'ist peaaegu kümme aastat vanem. Ta kannatas krampide all ja ei suutnud normaalselt areneda. Tema isa kirjutas tema kohta: "Meil on see lohutus, et ta ei saa olla halb ega kuri laps". Ta võis olla ka kurt ja tumm. Jane oskas viipekeelt (ühes kirjas mainis ta "sõrmedega" rääkimist) ja oleks võinud temaga suhelda. Charles ja Frank teenisid mereväes. Edwardi adopteeris tema neljas nõbu Thomas Knight. Temast sai 1812. aastal Edward Austeni asemel "Edward Knight".
Varajane elu ja haridus
Austen sündis 16. detsembril 1775 Steventoni pastoraadis. Ta ristiti kodus ja viidi seejärel, nagu Pühakirja (Book of Common Prayer) ette näeb, kirikusse, et ristimine 5. aprillil 1776 avalikult kinnitatud saaks. Mõni kuu pärast tema sündi palkas ema Elizabeth Littlewoodi, et teda imetada. Littlewood hoolitses Austeni eest umbes aasta jooksul. Perekonnapärimuse kohaselt saadeti Jane ja Cassandra 1783. aastal Oxfordi, kus proua Ann Crawley andis neile haridust. Hiljem kolisid nad koos temaga Southamptonisse. Mõlemad tüdrukud haigestusid tüüfusesse ja Jane oleks peaaegu surnud. Pärast seda sai Austen kodus haridust, kuni läks koos Cassandraga 1785. aasta alguses internaatkooli. Ta õppis veidi prantsuse keelt, õigekirja, nõelatööd, tantsu, muusikat ja tõenäoliselt ka draamat. 1786. aasta talvel läksid Jane ja Cassandra tagasi koju.
Austen õppis palju ka raamatuid lugedes. Tema isa ja vennad aitasid valida raamatuid, mida ta luges. George Austen näis olevat lasknud oma tütardel oma suurest raamatukogust vabalt raamatuid lugeda. Samuti lubas ta Austeni kirjutamiskatsetusi ning andis talle kallist paberit ja muid kirjutamisvahendeid.
Jane Austenile ja tema perekonnale meeldis ka eraviisiliselt näidendeid mängida. Enamik näidendeid olid komöödiad. See võis olla viis, kuidas Austeni koomiline ja satiiriline anne arenes.
Varased kirjutised
Võib-olla juba alates 1787. aastast hakkas Austen kirjutama luuletusi, lühijutte ja näidendeid lõbu pärast. Hiljem pani Austen neist 29 varajasest teosest "õiged koopiad" kokku kolme märkmikusse. Neid nimetatakse nüüd "Juvenilia". Selles on tükid, mis on esimest korda üles kirjutatud ajavahemikus 1787-1793. Jane Austen oli oma kirjutatu sel ajal korrastanud kolme köitesse, nimelt Esimene köide, Teine köide ja Kolmas köide. On mõningaid tõendeid, et Austen jätkas nende teoste kallal töötamist ka hiljem. Tema vennapoeg ja vennatütar, James Edward ja Anna Austen, võisid umbes 1814. aastal teha tema teostele täiendavaid täiendusi. Nendesse töödesse lisandusid 1790. aastal valminud "Love and Freindship [sic]" ja 1792. aastal valminud "Lesley Castle". Teoses Love and Freindship naeris ta populaarsete sentimentaalsete romaanide üle. Ta kirjutas ka The History of England, mille sees oli 13 tema õe Cassandra akvarelli.
Surm
Jane Austen hakkas end üha halvemini tundma 1816. aastal, mil ilmus tema romaan "Veenmine". 24. mail 1817 kolis ta Winchesterisse, et otsida ravi oma haigusele. Ta suri 18. juulil 1817, 41-aastaselt. Kuigi puuduvad lõplikud tõendid tema surma põhjuse kohta, näib tõenäoline, et ta suri Addisoni tõve tõttu. Ta maeti Winchesteri katedraali 24. juulil 1817.
Cassandra Austen, Jane'i õde ja parim sõber
Henry IV portree, mille on joonistanud Austeni õde Cassandra (umbes 1790).
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Jane Austen?
V: Jane Austen oli inglise romaanikirjanik, kes kirjutas palju romantilisi ilukirjanduslikke raamatuid aadlike inimeste kohta. Ta on tänapäeval üks kuulsamaid ja armastatumaid kirjanikke inglise kirjanduses ning teda peetakse üheks inglise romaani suurmeistriks.
K: Millal ta sündis?
V: Jane Austen sündis 16. detsembril 1775 Steventonis, Basingstoke'i lähedal.
K: Mida kritiseerisid tema teosed?
V: Tema teosed kritiseerisid 18. sajandi lõpu sentimentaalseid romaane ja olid osa muutusest 19. sajandi realismi suunas.
K: Kuidas kujutasid tema lood naiste elu?
V: Tema lood kujutasid sageli seda, kuidas naised sõltusid ühiskondliku positsiooni ja majandusliku kindlustatuse saavutamiseks abielust.
K: Kus ta elas, kui tema isa jäi pensionile?
V: Kui tema isa 1801. aastal pensionile jäi, kolisid nad Bathi. Pärast isa surma 1805. aastal kolis ta koos emaga ringi, kuni asus 1809. aastal elama Chawtonis Altoni lähedal Hampshire'is.
K: Mitu romaani trükiti tema eluajal?
V: Ainult neli tema romaani trükiti tema eluajal: "Mõistus ja tundlikkus" (1811), "Uhkus ja eelarvamus" (1813), "Mansfield Park" (1814) ja "Emma" (1815). Kaks muud romaani, Northanger Abbey ja Persuasion, trükiti 1817. aastal koos tema venna Henry Austeni biograafilise märkusega.
Küsimus: Mida ütles Jane Austen enda geniaalsuse kohta?
V: Jane Austen oli oma geeniuse kohta väga tagasihoidlik; ta kirjeldas seda kuulsalt kui "väikest (kahe tolli laiust) elevandiluupuru, millel ma töötan nii peene pintsliga, et see annab pärast palju tööd vähe efekti".
