John Graves Simcoe
John Graves Simcoe oli Briti kindral ja poliitik. Simcoe'i isa John Simcoe suri kopsupõletikku vahetult pärast Quebeci lahingut Seitsmeaastase sõja ajal, kui ta teenis kuninglikus mereväes. Oma surnud isa auks astus John Graves Simcoe Briti armee lipnikuks. Seejärel saadeti John Graves Simcoe 1770. aastatel Ameerika revolutsiooni eelõhtul Bostonisse. Simcoe võitles Briti impeeriumi eest mässuliste vastu Bostoni piiramise ajal. Seejärel edutati Simcoe kapteniks. Kapten John Graves Simcoe võitles seejärel impeeriumi eest Pennsylvania osariigis Brandywine'i lahingus mässuliste vastu. Kuulduste kohaselt käskis Simcoe Brandywine'i lahingus oma meestel mitte tulistada põgenevaid mässulisi, kelle hulgas oli ka George Washington. Simcoe tahtis luua mustanahaliste lojalistide rügemendi, mis koosneks täielikult vabastatud orjadest. Selle asemel paluti Simcoe'l asendada Robert Rogers kuninganna väeosa (Queen's Rangers) komandörina. Kolonelleitnant John Graves Simcoe, Queen's Rangersi komandör, osales mitmes olulises Vabadussõja lahingus. Simcoe sattus ühel hetkel prantslaste kätte vangi ja hiljem vabastati ta Rangersi poolt. Simcoe püüdis ka Washingtoni Culperi spiooniringi paljastada. Simcoe lasti Yorktowni lahingus maha ja saadeti tagasi Inglismaale, kus ta kirjutas revolutsioonilise sõja ajaloo Briti vaatenurgast. Simcoe abiellus Elizabeth Posthuma Gwillimiga ja ta valiti peaministri William Pitt noorema toetajana alamkoja liikmeks. Simcoe toetas orjakaubanduse keelustamist ja Warren Hastingsi tagandamist India kuberneri kohalt. Simcoe hääletas ka 1791. aasta põhiseaduse seaduse poolt, millega Quebec jagati kaheks provintsiks, mida nimetati Ülem-Kanada ja Alam-Kanada. Simcoe pakkus end brittide juhtimiseks nende sõjas Hispaaniaga, kuid selle asemel nimetati ta Ülem-Kanada leitnandi-kuberneriks. Simcoe oli orjanduse vastu ja tahtis sellest vabaneda. Kuna Simcoe tahtis orjuse kaotada, müüs rühm Ülem-Kanada elanikke Chloe Cooley nimelise naise ameeriklastele ja tiris ta sunniviisiliselt laevale Ameerika Ühendriikidesse. Simcoe oli Chloe Cooley intsidendist šokeeritud ja kasutas seda orjuse kaotamise õigustamiseks. Simcoe ütles: " Briti põhiseaduse põhimõtted on põhimõtteliselt vastuolus selle räpase orjapidamise praktikaga, mille kristlus hukka mõistab, kui ma võtan Ülem-Kanada kuberneriameti, ei luba ma kunagi diskrimineerimist ebaausate tavade alusel Aafrika, indiaani või Ameerika päritolu inimeste suhtes." Kuna mitmed seadusandliku kogu liikmed olid orjapidajad, ei saanud Simcoe orjapidamist otsesõnu keelata. Selle asemel andis Simcoe välja seaduse "An Act to Prevent the Further Introduction of Slaves", mida tuntakse ka kui "Act to Limit Slavery", milles öeldi, et edaspidi ei saa Ülem-Kanadas sündinud inimene sündida orjana ja orjade ostmine või müümine muutus ebaseaduslikuks. Kuna Ülem-Kanadas ei olnud nii palju orje, kaotas Simcoe oma eluajal orjapidamise. Pärast seda põgenesid paljud orjad Ameerika Ühendriikidest Ülem-Kanadalasse, kus nad saaksid vabalt põgeneda, mis andis aluse nn Underground Railroad'ile.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli John Graves Simcoe?
V: John Graves Simcoe oli Briti kindral ja poliitik.
K: Millega John Graves Simcoe elatist teenis?
V: John Graves Simcoe oli sõjaväejuht ja poliitik.
K: Kus elas John Graves Simcoe?
V: John Graves Simcoe elas Suurbritannias.
K: Millal elas John Graves Simcoe?
V: Täpsed andmed selle kohta, millal John Graves Simcoe elas, ei ole teada, kuid arvatakse, et ta tegutses 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses.
K: Milliseid saavutusi saavutas John Graves Simcoe?
V: Oma karjääri jooksul saavutas John Graves Simcoe palju, sealhulgas aitas ta 1793. aastal asutada Yorki linna (praegune Toronto), juhtis Ameerika revolutsiooni ajal kampaaniaid indiaanlaste vastu ja oli aastatel 1791-1796 Ülem-Kanada leitnant-kuberner.
K: Kuidas inimesed temasse suhtusid?
V: Inimesed pidasid teda Kanada ajaloo tähtsaks tegelaseks, sest ta aitas kaasa Kanada arengule, nagu me seda tänapäeval tunneme.
K: Millise pärandi jättis ta endast maha?
V: John Grave'i pärandi hulka kuulub Yorki linna (praegune Toronto) asutamine, Ameerika revolutsiooni ajal Ameerika indiaanlaste vastu suunatud kampaaniate juhtimine ja Ülem-Kanada leitnant-kubernerina tegutsemine aastatel 1791-1796. Teda mäletatakse tema pühendumise eest koloniaalelu parandamisele haridusreformi ja maaasustuse poliitika kaudu, mis aitas kujundada tänapäeva Kanadat.
