1791. aasta põhiseadusakt: Quebeci jagunemine Ülem- ja Alam-Kanadaks
1791. aasta põhiseadusakt: Quebec jagunemine Ülem- ja Alam-Kanadaks — poliitiline murdekoht, valitud esindus, rahvuslikud mõjud ja Kanada haldusmuutuse algus.
1791. aasta põhiseaduse seadus (Constitutional Act 1791) on seadus, mille vastu võttis Briti parlament ja millele andis kuningas George III heakskiidu 1791. aastal. Akt sündis peamiselt vastusena pärast Ameerika iseseisvussõda Suurbritannia poolel seisnud lojaalide nõudmistele parema esindatuse ja korra järele ning eesmärgiga korraldada Põhja-Ameerikas asuva koloonia haldamist.
Peamised sätted
Seadus jagas senise Quebeci provintsi kaheks eraldi administratiivseks üksuseks. Loodi Ülem-Kanada provints ja Alam-Kanada provints. Ülem-Kanada hilisem nimetus on Ontario ning Alam-Kanada territoriaalses mõttes kandis hiljem nime Quebec.
Igal provintsil loodi oma seadusandlik kogu: valitud seadusandlik assamblee (Legislative Assembly) ning kuberneri ja tema nimetatud nõukogud (Executive Council ja Legislative Council). Kuigi mõlemale provintsile anti valitud esindajad, oli tegelik poliitiline võim tugevalt kuberneri ja tema määratud nõukogude käes — valitud assambleede otsused pidid sageli saama heakskiidu kubernerilt või nõukogult, mistõttu nende sõltumatus jäi piiratud. See mõte oli kokku võetud ka originaalis: "Mõlemale anti valitud esindajad, kes andsid valitsusele teada, mida nad tahavad, kuid kellel ei olnud tegelikku võimu."
Õigus- ja maaomandussüsteemid
Konstitutsiooniline akt sätestas ka erinevused õigussüsteemides ja maaomandis: Alam-Kanada säilitas suurel määral prantsuse tsiviilõiguse (sh seigneuriaalsuse), samas kui Ülem-Kanada rakendas peamiselt inglise common law’ d ja vabaomandit. Kriminaalõigus oli enamasti ühtlustatud Briti eeskujule.
Tagajärjed ja tähtsus
1791. aasta aktil olid pikaajalised poliitilised ja sotsiaalsed mõjud: see võimaldas paremini võtta arvesse lojaalide huve ja soodustas inglisekeelset asustamist Ülem-Kanadas, kuid samal ajal jättis Alam-Kanada prantsuse keele, katoliikliku usu ja tsiviilõiguse tugevamaks. Jagunemine lõi aluse kahe eraldi koloniaalse ühiskonna kujunemisele, mis erinesid keele, õiguskorra ja maatöö korralduse poolest.
Seaduse rakendamine ja sellest tulenev võimujaotus tekitas aga pingeid: valitud assambleede piiratud mõju ja kuberneri ning nimetatud nõukogude domineerimine viis aastakümnete jooksul poliitilise rahulolematuse ja lõpuks 1837–1838 puhkenud mässudeni. Need sündmused aitasid kaasa kanada kolooniapoliitika ümberhindamisele, William Lamb, 2. viscount Durhami raportile ning lõpuks 1840. aasta Ühinemisaktile (Act of Union), mis ühendas mõneks ajaks mõlemad provintsid. Pikaajaline mõju kandus edasi kuni vastava vastutuspõhise valitsemise (responsible government) arenguni 19. sajandi keskpaigas ja lõpuks Kanada föderatsiooni moodustumiseni 1867. aastal.
Pärand
1791. aasta põhiseaduse akt on oluline osa Kanada ajaloo telliskivist: see kujundas provintside identiteeti, aitas säilitada prantsuse-keelset ja -õiguslikku eripära Quebecis ning pani aluse Ülem- ja Alam-Kanada poliitilisele arengule, mille tulemuseks olid hilisemad valitsusreformid ja föderatiivne lahendus. Samuti illustreerib see üleilmse impeeriumi poliitikat — kuidas Briti võim püüdis leida kompromisse kohalike rahulolematuse ja imperiaalse kontrolli vahel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on 1791. aasta põhiseaduse seadus?
V: 1791. aasta konstitutsiooniline seadus on seadus, mille andis Briti parlament kuningas George III juhtimisel välja vastuseks Ühendatud Impeeriumi lojaalsete nõudmistele, milles nõuti valitud esindatust.
K: Mida tegi 1791. aasta konstitutsiooniline seadus?
V: 1791. aasta konstitutsiooniline seadus jagas Briti koloonia nimega Quebeci provintsi kaheks eraldi provintsiks - Ülem-Kanada (praegune Ontario) ja Alam-Kanada (praegune Quebec) provintsiks.
K: Miks võeti vastu 1791. aasta konstitutsiooniline seadus?
V: 1791. aasta konstitutsiooniline seadus võeti vastu vastuseks Ühendatud Impeeriumi lojaalide nõudmistele, kes taotlesid valitud esindatust.
K: Kas 1791. aasta konstitutsiooniline seadus andis valitud esindajatele tegeliku võimu?
V: Ei, valitud esindajatele anti ülesanne anda valitsusele teada, mida inimesed tahavad, kuid neil ei olnud tegelikku võimu.
K: Millised olid need kaks provintsi, mis loodi 1791. aasta konstitutsioonilise seadusega?
V: Kaks 1791. aasta põhiseadusliku seadusega loodud provintsi olid Ülem-Kanada provints (praegune Ontario) ja Alam-Kanada provints (praegune Quebec).
K: Kes nõudsid valitud esindatust ja viisid 1791. aasta põhiseadusliku seaduse vastuvõtmiseni?
V: Ühendatud impeeriumi lojaalsed olid need, kes nõudsid valitud esindatust ja viisid 1791. aasta konstitutsioonilise seaduse vastuvõtmiseni.
K: Kuidas muutis 1791. aasta konstitutsiooniline seadus piirkonna poliitilist maastikku?
V: 1791. aasta konstitutsiooniline seadus jagas Quebeci provintsi kaheks eraldi provintsiks ja andis mõlemale valitud esindajad, mis muutis seejärel piirkonna poliitilist maastikku.
Otsige