Copyleft: vaba tarkvara ja vaba sisu litsents — tähendus ja näited

Copyleft: selgitus, tähendus ja näited vaba tarkvara ja vaba sisu litsentsidest (GNU GPL, Creative Commons BY‑SA) — kuidas see kaitseb vabadust ja tagab jagamise.

Copyleft on vaba sisu või vaba tarkvara litsentsi tüüp, mille eesmärk on tagada, et teose kasutamise, uurimise, muutmise ja edasijagamise vabadus jääks säilituks kõikides tulevastes derivaatidessamuti edasijagamistes. Copyleft ei ole autoriõiguse vastand: see kasutab autoriõigust kui õiguslikku vahendit, et panna tingimuseks, et kõik, kes teost edasi jagavad või müüvad (muudetult või muutmatult), annavad edasi samad vabadused, mida originaali autor on litsentsis lubanud.

Kuidas copyleft töötab

Copyleft-litsentsid annavad igale kasutajale õiguse teost kasutada, kopeerida, muuta ja levitada. Tingimus on see, et kui teos või selle põhjal loodud tuletis levitatakse, peab see olema saadaval samade litsentsitingimustega. See tähendab:

• Vabaduse säilitamine: tuletised ei saa panna piiranguid, mis tooksid ära need vabadused, mida originaal lubas.
• Nõue litsentsi edasikandmiseks: tuletis peab olema litsentsitud sama copyleft-litsentsi (või mõne kokkusobiva copyleft-litsentsi) alusel.
• Litsentsi tingimuste järgimine: levitamisega kaasnevad tavaliselt nõuded, näiteks litsentsteksti lisamine, autoriõiguste märkimine ja allikakoodi kättesaadavaks tegemine (tarkvara puhul).

Tüübid: tugev vs. nõrk copyleft

• Tugev copyleft nõuab, et kõik kombineeritud või muudetud tööd levitatakse sama litsentsi all — tüüpiline näide on GNU General Public License (GPL).
• Nõrk (või modulaarne) copyleft võimaldab fikseeritud mooduleid kasutada koos muudega, ilma et kogu kombineeritud töö peaks olema copyleft'i all; näited: LGPL (tarkvaras) ja mõned teised litsentsid.
• Spetsiifilised variandid: näiteks AGPL on loodud selleks, et kinni püüda olukordi, kus tarkvara töötab teenusena üle võrgu, nõudes lähtekoodi kättesaadavaks tegemist ka sellisel juhul.

Näited

• GNU General Public License — levinud copyleft-litsents tarkvara jaoks (erinevad versioonid: v2, v3 jne).
• Creative Commons Attribution-ShareAlike — sageli kasutatav copyleft-laadne litsents vaba sisu ja loominguliste teoste jaoks; viidatud näide: Creative Commons Attribution-ShareAlike.
• Mõned muud litsentsid ja variandid (nt Mozilla Public License) rakendavad nõudmisi kitsamalt ja on seega pigem nõrga copyleft'i näited.

Kus copyleft sobib ja mida see ei tähenda

• Copyleft sobib, kui autori või loojagrupi eesmärk on tagada, et tulevased kasutajad saavad jätkuvalt samu vabadusi — eriti populaarne vaba tarkvara kogukondades ja avatud sisu projektides.
• Copyleft ei tähenda, et teos ei oleks autoriõigusega kaitstud või et autor loobub kõigist õigustest — vastupidi, autoriõigus on see mehhanism, mille kaudu litsentsi tingimusi rakendatakse.
• Copyleft ei keela müümist; teose või selle derivaadi võib müüa, kuid ostjale tuleb anda samad õigused ja lisada nõutud litsentsiinfo ning — tarkvara puhul — tihti ka allikakood või selle asukoht.
• Copyleft ei ole identne avaliku domeeni ruumiks: avalikku domeeni viidates autor loobub oma autoriõiguslikest õigustest täielikult, copyleft aga sätestab litsentsitingimused.

Kuidas copyleftiga õigesti käituda (praktika)

• Kui kasutad või levitad copyleft-litsentsiga teost, lisa alati litsentsitekst ning autori märge vastavalt litsentsi nõuetele.
• Tarkvara puhul: kui levitad binaarset vormi, uurige, kas litsents nõuab allikakoodi kaasamist või pakkumist (nt GPL nõuab allika kättesaadavaks tegemist teatud juhtudel).
• Kui kombineerid erinevate litsentsidega töid, kontrolli litsentside ühilduvust — mõned copyleft-litsentsid ei ole üksteisega kombineeritavad.
• Dokumenteerige muudatused ja hoidke kättesaadavaks kõik vajalikud autoriõiguse märgised ja litsentsitingimused.

Sagedased valearusaamad

• “Copyleft tähendab, et mul ei ole autoriõigust.” — Ei ole tõsi; autoriõigus jääb alles ja kasutatakse litsentsi tingimuste jõustamiseks.
• “Copyleft teeb tarkvara/materjali tasuta müügiks.” — Copyleft ei keela maksmist; see kaitseb kasutajate vabadusi. Müüa võib, aga tuleb jagada samu vabadusi edasi.
• “Copyleft on ‘viiruslik’ ja paneb kõik kokku segamini.” — Mõned kasutajad kasutavad sõna “viiruslik” viitena sellele, et copyleft’i tingimused kanduvad edasi derivaadile; siiski on see teadlik ja kavandatud õiguslik mehhanism, mitte tehniline viirus.

Kokkuvõte

Copyleft on praktiline ja õiguslik meetod, mis kasutab autoriõigust selleks, et tagada vabadus kasutada, muuta ja jagada töid ka tulevikus. See ei ole avaliku domeeni asendus ega autoriõiguse lõpp, vaid litsentsi vorm, mis paneb kohustuse säilitada algseid vabadusi ka edaspidistes derivaates. Tuntud näited on GNU GPL tarkvara maailmas ja Creative Commons Attribution-ShareAlike sisu maailmas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on copyleft?

K: Mille poolest erineb see autoriõigusest?

K: Kas copyleft'i saab kasutada dokumentide, näiteks raamatute ja muusika puhul?

K: Kas copyleft on sama mis public domain?

K: Millised on mõned näited populaarsetest copyleft-litsentsidest?

K: Kas ma vajan autorilt luba, kui tahan tema teost kasutada copyleft-litsentsi alusel?

Otsing