Avalik omand
Public domain on väljend, mis kirjeldab midagi, mis kuulub kõigile inimestele üldiselt: avalikkusele. Avalik omand sisaldab teoseid (näiteks raamatuid, filme või maale), mis ei ole autoriõiguse kaitse all.
"Avaliku domeeni" vastandiks on autoriõigusega kaitstud materjal, mis kuulub kas teose loojale või tema pärandile. Mõistet "üldkasutatav" kasutatakse ainult selliste asjade puhul, mille suhtes võib kohaldada autoriõigust, näiteks fotod, joonised, kirjalikud artiklid, raamatud või näidendid või sarnased kunstiteosed. Üldjuhul muutuvad kõik intellektuaalsed teosed pärast piisava aja möödumist üldkasutatavaks. Näiteks Leonardo da Vinci, William Shakespeare'i ja Ludwig van Beethoveni teosed ning Isaac Newtoni raamatud.
Teos võib saada üldkasutatavaks mitmel viisil.
· Autoriõigus lõpeb mitu aastat pärast selle looja surma.
· Teose looja võib seaduslikult loobuda kõigist nõuetest materjali suhtes.
· Looja unustab teose autoriõiguse uuendamise.
· Teose võisid luua teatud valitsuste asutused, millisel juhul oli see teos loomisest alates üldkasutatav.
· Töö on tehtud looma poolt.
· Autoriõiguse teatest puudub omanik või aastaarv (enne 1989. aastat ilmunud teoste puhul).
Mõnel juhul, kui teos muutub pärast autoriõiguse kehtivuse lõppemist üldkasutatavaks, võib iga teose kasutaja olla kohustatud märkima, kes on teose looja. Isegi kui mõni teos on üldkasutatav, kuna see ei ole autoriõigusega kaitstud, võivad kehtida autoriõigusega mitteseotud kasutuspiirangud. Näiteks, kuigi riigi vääringute kujundus ei pruugi olla autoriõigusega kaitstud või ei sobi selleks, on nende võltsimine pettuse eesmärgil laialt levinud väga tõsine kuritegu. Teine näide on logod ja kujutised, millel on ainult tekst või lihtsad kujundid. Need logod ei ole Ameerika Ühendriikides autoriõigusega kaitstud, kuid need on sageli kaitstud kaubamärkidega.
Mitteametlik ikoon, mis tähistab asju, mis on üldkasutatavad.
Google'i logo koosneb lihtsatest kujunditest ja on seega üldkasutatav. See on siiski kaubamärgiga kaitstud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on üldkasutatav?
V: Public domain on väljend, mis kirjeldab midagi, mis kuulub üldiselt kõigile inimestele, näiteks raamatud, filmid või maalid, mis ei ole autoriõiguse kaitse all.
K: Mis on üldkasutatavuse vastand?
V: Avaliku domeeni vastand on autoriõigusega kaitstud materjal, mis kuulub kas teose loojale või tema pärandvara.
K: Kuidas saavad teosed üldkasutatavaks?
V: Teosed võivad muutuda üldkasutatavaks mitmel viisil, näiteks kui autoriõigus lõpeb teatud aja möödudes (tavaliselt 50 või 70 aastat) pärast teose looja surma; kui teose looja loobub seaduslikult kõigist nõuetest teose suhtes; kui teose on loonud teatud valitsuste asutused; kui teose on teinud loom; või kui puudub omanik, aastaarv või autoriõiguse sümbol (enne 1989. aastat loodud teoste puhul).
Küsimus: Kas üldkasutatavate teoste puhul on endiselt vaja viidet?
V: Mõnel juhul, kui teos muutub üldkasutatavaks pärast autoriõiguse kehtivuse lõppemist, võib iga teose kasutaja endiselt nõuda, et ta märkiks, kes selle lõi.
K: Kas üldkasutatavate teoste kasutamisel on mingeid piiranguid?
V: Kuigi mõned teosed on üldkasutatavad, kuna nende autoriõigused ei ole kaitstud, võivad siiski kehtida autoriõigusega mitteseotud kasutuspiirangud. Näiteks võib olla ebaseaduslik riigi raha võltsimine, kuigi selle kujundus ei pruugi olla autoriõigusega kaitstud. Lisaks sellele ei pruugi logod ja tekstiga ja lihtsate kujunditega kujutised olla autoriõigusega kaitstud, kuid need võivad siiski olla kaitstud kaubamärkidega.
K: Kes on mõned näited loojatest, kelle teosed on muutunud üldkasutatavaks?
V: Näiteks Leonardo da Vinci, William Shakespeare ja Ludwig van Beethoven ning Isaac Newton, kelle raamatud on muutunud üldkasutatavaks.
