Public domain on väljend, mis kirjeldab midagi, mis kuulub kõigile: avalikkusele ning mida ei kaitse autoriõigus. Avalik omand ehk üldkasutatavus hõlmab teoseid (näiteks raamatuid, filme, joonistusi või maalid), mille suhtes puudub autoriõiguse kaitse või mille õigused on loobutud. Avaliku domeeni vastandiks on autoriõigusega kaitstud materjal, mis kuulub teose loojale või tema pärandile.

Mõistet üldkasutatav kasutatakse eelkõige intellektuaalse loomingu puhul, näiteks fotod, joonised, kirjalikud artiklid, raamatud, näidendid või muud kunstiteosed. Üldjuhul muutuvad intellektuaalsed teosed pärast teatud aja möödumist üldkasutatavaks; tuntud näited on Leonardo da Vinci, William Shakespeare'i ja Ludwig van Beethoveni teosed ning Isaac Newtoni raamatud.

Kuidas teos üldkasutatavaks muutub?

Teos võib saada üldkasutatavaks mitmel viisil. Levinumad põhjused on:

  • Autoriõigus on aegunud — enamikus riikides lõpeb autoriõigus teatud aja möödumisel pärast autori surma (näiteks paljudes riikides kehtib reegel "autor + 70 aastat").
  • Autori õigusest loobumine — autor võib seaduslikult loobuda kõigist oma autoriõigustest (näiteks CC0‑litsentsi või muu vastava avalduse kaudu), mis jätab teose avalikku kasutusse.
  • Orvuks jäänud teosed — mõnel juhul ei ole leitud autori ega omanikku (nn orphan works), mis võib mõjutada ligipääsu ja kasutust.
  • Valitsuse või mõne avaliku asutuse tellitud tööd — teatud riikides loovad valitsusasutused materjale, mis alates loomisest võivad olla avalikes õigustes.
  • Töö on tehtud tööandja tellimusel (work-for-hire) — selliste tööde autoriõiguse staatus võib erineda ja sõltub riiklikest reeglitest.
  • Autoriõiguse märgetes või väljaandel puudub omanik või aastalõpp (eriti vanemate, enne 1989. aastat ilmunud teoste puhul), mis võib tähendada, et teos on vaba.

Oluline: kestus ja erinevused riikide vahel

Autoriõiguse kestus ei ole ühtne kogu maailmas. Mõned üldised punktid:

  • Euroopa ja paljud muud riigid: tavapärane standard on autori elu + 70 aastat, kuid on erandeid ja riigiti erinevusi.
  • Mõned riigid rakendavad lühemat perioodi (näiteks elu + 50 aastat), mõned võivad rakendada eri reegleid teatud teostele.
  • Ameerika Ühendriikides on avaliku domeeni sisenemise reeglid keerukamad: kaitse algus ja pikkus sõltuvad sageli avaldamise ajast ja vormist (näiteks avaldatud teosed, avaldamata teosed, tööandja tellimustööd). Seetõttu võib teose staatus olla erinev sõltuvalt riigist, kus kasutust plaanitakse.
  • Konsulteeri kohaliku autoriõiguse ametiga või juristiga, kui oled ebaselge, kas teos on sinu riigis üldkasutatav.

Piirangud ja võimalikud takistused

Isegi kui teos on üldkasutatav, võivad kehtida muud piirangud, mida tuleb arvestada:

  • Kaubamärgid: logod ja lihtsad kujundid võivad olla küll autoriõiguse mõttes vabad, kuid neid võib kaitsta kaubamärk.
  • Kuritegevus: teatud kujutiste kasutamine võib olla seadusega keelatud (näiteks vääringute koopiate valmistamine on paljudes riikides pettuse eesmärgil kuritegu).
  • Isikuõigused ja pildil olevate inimeste õigused: pildistatud isiku nõusolek ja õigused (näiteks eraelu puutumatuse või kuulsuseõiguse piirangud) võivad kehtida ka siis, kui pilt ise on üldkasutatav.
  • Moraalõigused: mõnes seadusruumis säilivad autori moraalõigused (nt nõue autorluse tunnustamiseks või teose vääramatu väärustamise vastu), isegi kui majanduslikud õigused on aegunud.
  • Andmebaasi kaitse: mõnel juhul võivad kattuvad õigused (nt andmebaasi erikaitse) piirata suurte kogude korduvat kasutamist.

Kuidas kontrollida, kas teos on avalikus domeenis — praktilised sammud

  • Kontrolli autori sünni- ja surmaaasta — üldine lihtne reegel on arvutada autori surmast möödunud aastaid vastavalt kohaliku õiguse loogikale (näiteks +70).
  • Vaata väljaande kuupäeva ja autoriõiguse märget — vanematel väljaannetel võib omanik või märge puududa.
  • Uuri, kas autor on teinud avalduse õigustest loobumiseks (nt CC0) või kas väljaandja on andnud loa.
  • Küsitle ametlikke allikaid: riiklikud autoriõiguse registrid, raamatukogud, muuseumid ja akadeemilised kataloogid annavad tihti infot teoste staatuse kohta.
  • Kui tegemist on kahtlase juhtumiga (näiteks rahvusvaheline kasutus), nõua õigusnõu professionaalselt advokaadilt.

Näited ja praxises kasutamine

Kui teos on tõepoolest avalikus domeenis, võib seda vabalt kopeerida, levitada, tõlkida, muuta ja kasutada nii era- kui ärilistel eesmärkidel ilma litsentsitasudeta. Samas on mõistlik autorit märkida kui allikat (see võib olla nii eetiliselt õige kui ka kasulik kasutajatele). Näited avalikus domeenis olevatest töödest on ajaloolised teosed nagu Leonardo da Vinci joonised, Shakespeare’i näidendid või Beethoveni helitööd — need on saanud avalikuks tänu autoriõiguse perioodi lõppemisele.

Lühike kokkuvõte

Avalik domeen tähendab, et teos on kõigi vaba kasutamiseks ilma autoriõigusega seotud piiranguteta, kuid enne avalikuks kasutamiseks asumist tuleb alati kontrollida kohalikke seadusi ja arvestada võimalike muude piirangutega (kaubamärgid, isikuõigused, moraalõigused jne). Kui oled ebakindel, tasub pöörduda oma riigi autoriõiguse asutuse või juristi poole.