Seitsmeaastane sõda
Seitsmeaastane sõda kestis aastatel 1756-1763. Selles osales enamik Euroopa suurriike. Alguses koosnes see kahest konfliktist. Üks oli peamiselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. Teine oli Preisimaa ja tema vaenlaste vahel: Prantsusmaa, Austria, Venemaa ja Rootsi vahel. Selle juured on varasemas konfliktis, Austria pärilussõjas. Sõda tunti eri kohtades erinevate nimede all. Ameerika Ühendriikides nimetatakse seda Prantsuse ja India sõjaks. Prantsuse Kanadas nimetatakse seda vallutussõjaks. Nii Rootsis kui ka Preisimaal nimetati seda Pommeri sõjaks. Indias on see tuntud kui Kolmas Karnatsiasõda. Kui tegemist on Preisimaa ja Austria vahelise konfliktiga, nimetatakse seda Kolmandaks Sileesia sõjaks.
Kolonialism oli tol ajal tavaline. Sõjas olid Briti impeeriumi kaubandushuvid vastandunud Bourbonide (Prantsusmaal ja Hispaanias) huvidele. Vastamisi olid Hohenzollernid (Preisimaal) ja Habsburgid (Püha Rooma keisrid ja peakarjused Austrias). Samuti oli konflikte selle üle, kes milliseid Sileesia osi kontrollis. "Diplomaatiline revolutsioon" lõi Inglismaa-Preisi leeri, mis oli liitunud mõne väiksema Saksa riigi ja hiljem Portugaliga, ning Austria-Prantsusmaa leeri, mis oli liitunud Rootsi, Saksimaa ja hiljem Hispaaniaga.
Kindral Wolfe'i surm Abrahami tasandike lahingus
Tulemused
Venemaa keisririik lahkus Habsburgidega sõlmitud ründavast liidust, kui keisrinna Elizabeth suri ja Peeter III sai troonile. Rootsi sõlmis 1762. aastal ka eraldi rahu Preisimaaga.
Sõda lõppes Pariisi (Bourbonide Prantsusmaa ja Hispaania, Suurbritannia) ja Hubertusburgi (Hohenzollernid, Habsburgid, Saksi kuurvürst) rahulepingutega 1763. aastal. Sõda iseloomustasid linnade piiramised ja süütamised, aga ka äärmiselt suurte kaotustega lahingud; kokku hukkus umbes 900 000-1 400 000 inimest.
Suurbritannia saavutas edu vaidlustatud ülemereterritooriumidel, saades suurema osa Uus-Prantsusmaast, Hispaania Florida, mõned Kariibi mere saared, Senegali ja ülemvõimu Prantsuse eelpostide üle India subkontinendil. Ameerika põlisrahvaste hõimud jäeti rahukokkuleppest välja ja nad ei saanud pärast sellest tulenevat Pontiaci mässu oma endise staatuse juurde tagasi pöörduda.
Euroopas ei õnnestunud Preisimaa Friedrich II-l viia lõpule ennetavat lööki Austria vastu ning tema vastased lükkasid tagasi ja Kunersdorfis peaaegu hävitasid tema väed. Friedrich siiski toibus, võitles tagasi ja suutis vältida järeleandmisi Hubertusburgis, kus taastati status quo ante bellum. William Pitti ütlus, et "Ameerika võideti Saksamaal", viitas Preisi sõjategevusele, mis võimaldas Suurbritannial piirata oma kohustusi mandril ja keskenduda oma "siniste vete poliitikale", kehtestades edukalt merelise ülemvõimu. Kuigi Prantsuse ja liitlaste väed suutsid hõivata Preisimaa ja Hannoveri alasid kuni Ida-Friisiani, nurjas Prantsuse ambitsioonid tungida Suurbritanniasse ja jätkata oma guerre de course'i, Briti mereblokaad, mis takistas ka Prantsuse tarneteed kolooniateni.
Portugali, Hispaania ja Rootsi osalemine ei andnud neile tagasi nende endist suurriikide staatust. Hispaania lühiajaline sekkumine tõi kaasa Florida kaotuse, kuigi ta sai selle eest Prantsuse Louisiana lääne pool Mississippi jõge ning Suurbritannia sai tagasi Kuuba ja Filipiinid.
Pariisi rahu (1763) lõpetas sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa jaoks.
Küsimused ja vastused
K: Kui kaua kestis seitsmeaastane sõda?
V: Seitsmeaastane sõda kestis aastatel 1756-1763.
K: Kes olid peamised sõjas osalenud suurriigid?
V: Sõjas osales enamik Euroopa suurriike, sealhulgas Suurbritannia, Prantsusmaa, Preisimaa, Austria, Venemaa ja Rootsi.
K: Mis põhjustas sõja?
V: Sõja oluline põhjus oli Austria pärilussõda.
Küsimus: Kuidas seda konflikti erinevates kohtades tuntakse?
V: Ameerika Ühendriikides nimetatakse seda Prantsuse ja India sõjaks. Prantsuse Kanadas nimetatakse seda vallutussõjaks. Nii Rootsis kui ka Preisimaal nimetati seda Pommeri sõjaks, sest nad võitlesid Pommeri pärast. Indias nimetatakse seda Kolmandaks Karnatsiasõjaks ja Preisimaa-Austria konflikti Kolmandaks Sileesia sõjaks.
Küsimus: Millised huvid olid sel perioodil teineteise vastu?
V: Briti impeeriumi kaubandushuvid vastandusid Prantsusmaad ja Hispaaniat valitsevate Bourbonide huvidele, samal ajal kui Preisimaad valitsevad Hohenzollernid võitlesid Habsburgidega, kes olid Püha Rooma keisrid ja Austria ertshertsogid, peamiselt Sileesia pärast.
K: Kas kolonialism oli tol ajal tavaline?
V: Jah, kolonialism oli tol ajal tavaline.
K: Kes moodustasid selle sõja ajal anglo-preisi leeri? V: Inglise-Preisi leeri moodustasid mõned väiksemad Saksa riigid ja hiljem Portugali keisririik, kes võitlesid Austria-Prantsuse leeri vastu, mis oli liitunud Rootsi, Saksimaa ja hiljem Hispaaniaga.
